Riigikohus leidis äsja, et Nursipalju harjutusvälja kõrvale raielube andes tehti kohalikele ülekohut, sest neid ei kaasatud otsustusprotsessi piisavalt. Ka pole mitte kõik inimesed rahul sellega, et keskkonnaamet kustutas kohaliku kirikukoguduse suure kinnisvaraarenduse nimel Rõuge kõrval asuvad niidud loodusväärtuste andmebaasist. Teisalt aga nendivad ilmselt paljud vähem ranged looduskaitsjad selle ettevõtmise kohta: põnev ja julge plaan.

Nursipalu harjutusvälja kõrval asuva metsa raie vaidlus jõudis läinud nädalal finišisse, kui riigikohus avaldas otsuse, mis andis õiguse kohalikele. Riigikohus selgitas, et RMK ja keskkonnaamet peavad kohalikke elanikke asula lähistel plaanitud metsatöödest teavitama ja andma neile ka mõistliku aja reageerimiseks.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas metsateatisi ehk raielube, mille keskkonnaamet andis 2024. aastal Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), et teha lageraieid Võru maakonnas Sõmerpalu aleviku ja kaitseväe Nursipalu harjutusvälja vahele jääval alal.

Meie Nursipalu MTÜ taotles halduskohtult lubade tühistamist. Muu hulgas viidati oma kaebuses sellele, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) oli 2023. aastal kohtumisel rahvaga lubanud, et metsa jäetakse harjutusvälja mürapuhvrina võimalikult palju alles.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid Meie Nursipalu kaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium otsustas aga raieload tühistada, sest RMK ega keskkonnaamet ei kaasanud metsatööde kavandamisel nõuetekohaselt kohalikke elanikke.

Riigikohus selgitas, et riigimetsa majandamisel kehtivad tavalisest rangemad nõuded, kuna riigimets täidab seaduse järgi ka avalikke ülesandeid, milleks on muu hulgas elukeskkonna hea kvaliteedi tagamine. Seadus ei anna kohalikele elanikele küll õigust nõuda riigimetsa säilitamist, kuid RMK-l on kohustus nende huve sisuliselt ja õiglaselt kaaluda. Selleks tuleb kohalikke metsaga seotud tegevustest enne teavitada, edastades neile info kas individuaalselt või üldiste kanalite kaudu ning andes mõistliku aja reageerimiseks.

„Elanike huvidega arvestamine on riigikohtu hinnangul eriti tähtis olukorras, kus asulalähedane riigimets võib olla puhvriks või hüvitusmeetmeks seoses mõne häiringuid põhjustava objektiga, nagu seda on kaitseväe harjutusväli,” märkis kõrgeim kohus otsuses. „Praegusel juhul ei saanud kohaliku kogukonna huvi aleviku lähedal asuva metsa raiumata jätmiseks olla ka riigi jaoks ootamatu, kuna sellest oli juttu harjutusvälja laiendamiseks korraldatud rahvakoosolekul. Riigi esindaja andis seal kohalikele elanikele lubaduse, et asutused teevad omavahel koostööd metsa võimalikuks säilitamiseks.”

Riigikohus ei nõustunud keskkonnaameti seisukohaga, et amet ei pidanud raielubade andmisel kontrollima, kas teised riigiasutused on oma kohustusi täitnud. RMK, RKIK ja keskkonnaamet pole riigikohtu teatel erinevad isikud, vaid esindavad kõik Eesti Vabariiki. Kohalikud elanikud on õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte keskkonnaametiga.

„Raie lubatavus sõltub kohalike elanike eelnevast kaasamisest. Seega oleks keskkonnaametil tulnud asulalähedases riigimetsas raielubade andmisel kontrollida, kas RMK on metsatööde kavandamisel kohaliku kogukonna esindajad kaasanud ja nende seisukohti nõuetekohaselt kaalunud. Praegusel juhul jätsid RMK ja keskkonnaamet oma kohutused täitmata, mistõttu oli raielubade andmine õigusvastane ja riigikohus otsustas need tühistada,” märkis kohus.

Meie Nursipalu täpsustas oma kommentaaris, et kohtuasi puudutas metsateatisi, mis olid võetud metsa raiumiseks Nursipalu harjutusvälja ja Sõmerpalu lasteaia vahel. RMK tahtis RKIKi toetusel ja keskkonnaameti loal metsariba maha raiuda. MTÜ ja riigikohus arvasid teisiti.

„Oluline on ka märkida, et riigikohtu kolleegiumi hinnangul vastab taotletav õigusabi kulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele,” lisas MTÜ.

Kaitsealast saab elamurajoon
Postimehes ilmus hiljuti artikkel „Keskkonnaamet kustutas loodusväärtused kiriku kinnisvaraarenduse huvides”. Lühidalt sisu kokkuvõtteks: EELK Rõuge kogudus plaanib loodusparki era- ja kortermajade, nelja kaubandushoone ja muude hoonetega elurajooni. Keskkonnaamet kustutas kinnisvaraarenduse heaks vastavast andmebaasist loodusväärtused, muu hulgas loodusliku orhidee Balti sõrmkäpa kasvuala.

Väljaanne märkis ka seda, et kõigi soovijate heaks keskkonnaamet sellist kustutustööd ei tee. Nii võib seesugune olukord lisaks rangetele looduskaitsjatele pahandada ka näiteks metsaomanikke, kes ei saa oma metsa majandada, kuna riik peab seda loodusväärtuseks.

Rõuge vallavanem Britt Vahter märkis sotsiaalmeedia kommentaaris leheloole, et Rõuge vald on suures osas seotud erinevate piirangute ja kaitsealadega.

„On igati mõistlik, et aleviku sees ja vahetus läheduses oleks võimalik arendada. See tähendab, et inimesed saavad elada kooli, rahvamaja, spordiväljakute ja muu vajaliku lähedal ning tee-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonilahendusi ei pea rajama tühjale kohale kaugele metsa või põldude vahele,” märkis Vahter.

„Oluline on seegi, et Rõuge kirikumaa ja Pihlaka detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei laekunud ettepanekuid ega vastuväiteid. See näitab, et kogukond mõistab sellise arenduse vajadust ja planeering saab liikuda edasi kehtestamisele ning sealt edasi juba arendusfaasi,” lisas ta.

Rõuge vallavolikogu võttis Möldri külas asuva Rõuge kirikumaa ja Pihlaka katastriüksuste detailplaneeringu vastu märtsikuu viimasel päeval. Nagu vallavanem ütles, avalikul väljapanekul sellele vastu ei vaieldud.

20 hektari suurusele alale planeeritakse 22 üksikelamu maa krunti, nelja ridaelamu, ühe korterelamu, nelja kaubandus-teenindushoone ja kaht loodusliku haljasmaa krunti.

Kuhu kadusid loodusväärtused?
LõunaLeht päris omakorda keskkonnaametilt järele, miks otsustas asutus kustutada loodusväärtuste andmebaasist Natura 2000 elupaigad Võrumaal Rõuge aleviku külje all Möldri külas.

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer selgitas, et Haanja looduspargis on pärandniitude inventuure tehtud kolmel korral. Varasemate inventuuridega ei ole Rõuge kirikumaa ja Pihlaka katastriüksuste detailplaneeringuala niiduks määratud ning seda keskkonnaameti hinnangul põhjendatult.

„Tegu pole põlise niidukooslusega, vaid eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate lõpus ja üheksakümnendate alguses põllumaana kasutatud maaga,” sõnas Saluveer. „Sellest annab tunnistust ka maa- ja ruumiameti kaardiportaalist leitav 1994. aasta põhikaart, millel need alad on märgitud põlluna. Aja jooksul on endised põllumaad muutunud niiduilmeliseks ning vastavad osaliselt niiduelupaikade kriteeriumidele.”

Rõuge valla ruumikasutuse määramiseks on Saluveeri sõnul tehtud mitmeid sellest detailplaneeringust varasemaid (st niiduelupaikade määramise eelseid) otsuseid. Kehtestatud on ja keskkonnaamet on kooskõlastanud Võru maakonnaplaneeringu ning ameti kooskõlastuse sai ka Rõuge valla üldplaneering. Mõlemad planeeringud näevad seda ala Saluveeri sõnul linnalise alana, kuhu Rõuge keskus saab laieneda.

Samuti on keskkonnaametilt varem heakskiidu saanud Rõuge kiriku maaga seotud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku ehitusluba. Lisaks on Rõuge piirkonna looduskaitse tagamiseks koostatud ja kehtestatud Haanja looduspargi uus kaitse-eeskiri, mille järgi piirkond on tsoneeritud Rõuge keskusega samasse Keskusala piiranguvööndisse.

„Niitude, eelkõige kahe alale määratud niidutüübi kaitsega on Haanja looduspargis lood head. Nüüdseks on Haanja looduspargis nende elupaikade osas eesmärgid pindalaliselt juba täidetud ning kohati on võimalik kaitse-eesmärkidega vastuollu minemata leevendada niitudeks määratud aladel kehtivaid piiranguid,” lisas keskkonnaameti esindaja.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava kohaselt võiks kaht sellist elupaigatüüpi olla kaitse all vastavalt 64 ja 171 hektarit. Praeguseks on inventeeritud ja Eesti looduse infosüsteemi kantud alasid ühe tüübi puhul 220 ja teisel 370 hektarit. Teisisõnu: selliste niitudega on Haanjamaal hästi.

„Arvestades detailplaneeringuala niitude madalat looduskaitselist väärtust, kujunemislugu ning seda, et vastavate niiduelupaikade kaitstus on Haanja looduspargis piisav, ning lähtudes juba varem maakonna- ja üldplaneeringule antud kooskõlastustest, otsustati küsimuse aluseks olevad niiduelupaigad registris arhiveerida,” teatas Nele Saluveer.

Kust pärines initsiatiiv elupaikade väljaarvamiseks loodusväärtuste andmebaasist?

„Ootus kontrollida, kas niiduelupaikade registrisse kandmine oli põhjendatud, tuli kohalikult omavalitsuselt,” vastas ameti esindaja.

Väidetavalt on alalt varem inventuuri käigus leitud kaitstavaid taimeliike, vastav info on keskkonnaametile esitatud, aga jäänud infosüsteemi kandmata. Kuidas kommenteerite?

„Keskkonnaamet kontrollib kaitsealuste taimeliikide inventuuride andmete kvaliteeti ja vastavust registri tehnilistele nõuetele inventuuride laekumisel, eelisjärjestades töid liikide ohustatuse ja kaitsekategooria järgi. Alal kasvavad laialt levinud, valdavalt soodsas seisundis olevad III kaitsekategooria liigid, mille registrisse kandmine võib paraku viibida,” teatas Saluveer.

***
Kirikuõpetaja: ehitus võib alata tänavu

Koguduse kinnisvaraarenduse plaane kommenteeris LõunaLehele EELK Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölder.

Seoses Möldri küla elamurajooni arendamisega, millest äsja kirjutati: paljudel pole ilmselt küsimuseks mitte niivõrd keskkond, vaid see, et kuidas suudab ja oskab üks kirikukogudus nii mastaapse kinnisvaraarenduse läbi viia?
See on tõsi, kiriku põhitegevuseks pole kinnisvara arendamine, kogudusel on selleks huvitatud koostööpartner, kellega on leping sõlmimisel. Partneriks on kohalik ettevõte, kes tunneb siinseid olusid ja oskab nendega arvestada.

Vallavanem on öelnud, et aleviku väikseid krunte ei taheta elamiseks, kuna 0,4 hektarit on maainimese jaoks väike ala. Kui suured teil seal elamukrundid tulevad?
Elamukrundid on erineva suurusega, sest detailplaneering arvestab olemasoleva looduse ja maastikuga, kuid kindlasti mitte väiksemad kui 0,4 hektarit. Lisaks tuleb selle arenduse puhul arvesse võtta väga atraktiivset asukohta ja lähtuvalt senisest huvitundmisest on meil arenduse osas põhjust olla optimistlikud.

Kas nii suurel ettevõtmisel praeguses majandus- ja julgeolekuseisukorras on turgu?
Koguduse jaoks on tegemist pikaajalise projektiga, mille realiseerumist näeme aastate jooksul ning mille riskid on ajas hajutatud. Hetke julgeolekuolukorra tõttu ei saa elu seisma jääda. Rõuge inimesed on positiivsed ja nii ka meie. See arendus on üks meetod näitamaks, et me oleme omal maal, elame siin ja arendame.

Millal usute, et saate seal kopa maasse lüüa?
Oleme ettevalmistustega tegelenud juba kaks aastat ja loodame alustada tõsisemate töödega niipea kui võimalik. Kui Jumal lubab ja kõik läheb plaanipäraselt, siis alustame juba käesoleval aastal, kuid hiljemalt tuleval aastal.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/06/2026 09:42:22