Puuküttega eramute ja korterite omanikel on kas juba varutud puud eelolevaks ja isegi järgmiseks kütteperioodiks või on nad küttepuude ootel. Ostjate rõõmuks on valikuvõimalusi piisavalt nii sortimendi kui ka pakkujate vahel ning küttematerjali metsades jagub.

Laias laastus saab küttepuude varujad jaotada kaheks: eesootavaks ja järgmiseks kütteperioodiks tellijad.

Põlva vallas oma majas pensionipõlve pidav Maret on kogu elu elanud puuküttega majas. Ta on vanematelt saanud tarkuse, et puud tuleb aasta varem varuda, siis on nad kütteperioodiks kuivad.

„Tellin igal kevadel koorma puid järgmiseks kütteperioodiks. Hiljuti tellisin kümme ruumi lõhutud puid ja juba järgmisel päeval oli kümme ruumi 40-sentimeetriseid kasehalge õues. Ruumimeetri hind oli 60 eurot. Lasen puudel paar kuud väljas kuivada, siis tassime kuuri. Järgmise aasta sügiseks on nad kuivad,” rääkis Maret ja lisas, et eelolevaks sügiseks ja talveks on puud olemas ja peaaegu kuivadki.

„Möödunud jaanuar ja eriti veebruar olid külmad. Kui reeglina jääb kevadel midagi alles ka sügiseks, siis selle talve puud saavad mõne nädala pärast läbi,” ütles ta.

Võrumaal puuküttega kortermajas elav Tõnis märkis, et kortermaja elanikel on ühine õueala, kuhu ta ei pea õigeks puuriita laduda ning kuur on ka kitsuke, sellepärast tellib ta igal kevadel võimalusel metsakuiva puud, sest need saab kohe kuuri panna ja sügisel ahju kütmist alustada.

„Mul on korter ka väike ja hoiab hästi sooja. Mullu kulus nelja ruumi ostuks üle 200 euro,” sõnas ta ja oletas, et tänavu tuleb summa pisut suurem.

Võru vallas elav Tamara vahetas oma elamises viis aastat tagasi ahju pelletikamina vastu. „Ahi oli juba vana ja uue ahju ehitamise asemel ostsime pelletikamina, mis siis maksis 4000 euro ringis. Kütteperioodi eel oleme ostnud kaks alusetäit pelleteid, mullu augustis ostetust on veel õige pisut järel,” rääkis ta. Kahe alusetäie ehk kahe tonni pelleti ostmiseks kulus mullu 400 eurot. Tänavu tuleb ilmselt rohkem maksta.

Tamara märkis, et rahalist võitu pelletiga kütmine ei anna, küll on see mugavam, sest jääb ära puude riitapanek ja vajadusel ka lõhkumine. „Panen pelletid kaminasse, vajutan nupule ja hakkabki kütma,” lisas ta.

Küttepuude pakkujaid piisavalt
Küttepuude pakkujaid soovijate õnneks jagub, üksnes läinud nädala LõunaLehes oli tosin küttepuude müügi kuulutust, neist vaid üks pakkus kolme meetri pikkusi, ülejäänud erineva pikkusega lõhutud puid – 30st 60 sentimeetrini. Mõni oli kuulutuses ruumimeetri maksumusegi ära märkinud.

Võrumaal Võru vallas elav Janek on küttepuid teinud ja müünud 15 aastat. Ta ütles, et müügihind ei ole vähemalt kolm viimast aastat muutunud. Lühemate halgude ehk 30-sentimeetriste ruumimeeter on kallim, 66 eurot, ja 50-sentimeetriste ruum maksab 60 eurot.

„Ootejärjekord lühematele halgudele ulatub juba juuni algusse, kuid kui lepahalud saavad piisavalt tuult ja puuriit on päikese käes, on lepad sügiseks kuivad,” rääkis Janek. Ta lisas, et ostjad eelistavad kevadel siiski puid, mis on lõikamiseks mullu varutud, sest need on kuivemad.

Põlvamaal Kanepi vallas elav Mait on küttepuude müügiga tegelenud 16 aastat. Tema sõnul eelistavad ostjad leppa, sest see on kõige odavam. Küsitakse ka kaske, haaba ja metsakuiva okaspuud.

„Päris kuivi puid ka küsitakse, kuid need said juba talvel otsa, sest keegi ei arvanud, et tänavune talv pärast mitut järjestikust sooja talve tuleb külm ja kestab järjest pikemat aega,” kõneles ta.

16 küttepuudega tegelemise aasta muutustest nimetas Mait müügihinna tõusu: algusaastate enam kui paarikümne euroselt ruumimeetri hinnalt kerkis see neli aastat tagasi ligi 80 euroni. „Neli aastat tagasi oli ka toormaterjali hind kõrge,” täpsustas ta ning lisas, et peale seda on hinnad pisut langenud.

Mait sõnas, et küttepuude ostjaid on kogu aeg lisandunud ja enamik neist eelistab puukoorma koduõuele viimist.

„Mul on küttepuude tellijaid Põlva-, Tartu- ja Valgamaalt, vähesel määral ka Võrumaalt. Tellitakse enamasti kümme ruumi korraga. Kui tellijad on kaugel, viin päevas kahele, kui lähedal, siis kolmele koorma õuele,” rääkis ta ja lisas, et toore puu ruumi hind jääb 50–60 euro vahele.

Kütteks metsades puid jagub
Metsanduse haridusega metsaomanik Rainer Kuuba kinnitas, et hall lepp on puu, mis kuivab kõige kiiremini, ja see tähendab, et ka praegu ei ole hilja leppa eelolevaks perioodiks osta: „Kui hall lepp on lõigatud talvel, lõhutud kevadel ja pandud kohe riita kuivama, saab nendega vabalt samal sügisel kütma hakata.”

Teised toored puuliigid vajavad kuivamiseks kahte suve, ka sanglepp. „Need ostjad, kes lasevad toorel küttepuul suvel õues kuivada nii, et vihm ligi ei pääse, teevad õigesti,” lisas ta.

Kuuba sõnul ei saa küttepuu Eestimaa metsadest niipea otsa. „Metsamaterjali kütteks jagub nii meie eramute kui ka katlamajade tarvis. Puudu tuleb muust metsamaterjalist nagu jäme palk. Loomulikult tuleb küttematerjalist puudu siis, kui tahaksime Eesti metsade puudega pea kogu maailma ära kütta, sest valdav osa meil toodetud pelletitest eksporditakse, kuid meil toodetud pelletite kogusega ei ole võimalik kõigi soovijate vajadusi rahuldada,” rääkis ta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/04/2026 08:59:50