Foto: erakogu

Läinud kuu lõpul toimus Valgamaal Lüllemäe külas kaheksas kaheteistkümnest Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamisest, mis seekord keskendus regiooni haridus- ja tööjõuküsimustele. Kagu-Eesti olukorra üle arutlesid haridusminister Kristina Kallas, Tartu Tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden, sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu, töötukassa juhatuse esimees Gert Tiivas, SA Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga, hariduspsühholoog ja teadur Grete Arro ning teaduse populariseerija Aigar Vaigu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas: „Eesti on täpselt nii tugev ja nii edukas, kui tugevad ja edukad on Eesti erinevad koolid. Kogukonna roll kooli puhul on Eestis tugevam kui kuskil mujal ja samamoodi ka kooli pidaja roll. Lüllemäe kooli lugu ilmestab seda väga hästi. Ma pean väga oluliseks, et me toetaksime Eestis elujõulisi maakoole ja ei peaks ainukeseks tugevaks kooli vormiks seda, kui koolis on palju õpilasi. Õpilaste õpikogemus Lüllemäel on eriline ja see teeb meie koolisüsteemi tugevaks, kui meil on eriilmelised koolid.“

Tartu Tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden: „Kagu-Eesti on mulle südamelähedane ja seetõttu pole mured võõrad. Oluline on rõhutada nii riigiasutuste kui laiemalt avalike institutsioonide ärakuulamise, aga ka selle tulemusel tegutsemise tahet. Tartu Tervishoiu kõrgkooli ja Lõuna-Eesti haigla koostöös lõpetas äsja hooldustöötajate õpperühm. Me ei pea ehk keegi ei käsi kõrgkoolil sellist koostööd teha. Kuid erinevates regioonides toimetamine, sh väljaspool suuri linnu, on meie kui riigikooli missioon ja võimalus aidata kaasa, et piirkondades oleks vajalik tööjõud lähedal. Haridusasutustel on suur roll olla muutuste eestvedajad ning kogukonnas need säravad pärlid, mis inimesi liidavad. Kohalikel omavaltsustel on oluline neid pärleid hoida. Kui lapsed ja noored kohalikku kooli mingil põhjusel ei vali, siis peaks küsima miks ja tegutsema. Tänapäeva maailm vajab empaatiat ja hoolivat suhtumist – igal tasandil, aga eriti avalikus sektoris. Kagu-Eesti on kant, mis ei toimi Excelis ja efektiivsuse indeksite mudeleis, aga iga siinne elanik ja eriti veel ettevõtlik ja hakkaja inimene on tegelikkuses riigi julgeoleku tugisammas.“

Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu: „Kohalikud omavalitsustel on koolipidajana väga suur roll kanda, seetõttu peaks veel suuremat rõhku panema kohaliku omavalituse juhtide ja haridusministeeriumi vahelise koostööle. Eelkõige KOV-ide juhtide toetamine olemaks kooli pidaja, see tähendab pidevaid kohtumisi, murede ja rõõmude jagamisi, ootuste juhtimist ning koolitusi.”

Töötukassa juhatuse esimees Gert Tiivas: „Rõõm oli tõdeda, et Lüllemäel elu keeb. Lapsi tuleb kooli juurde, kohalikud elanikud on ettevõtlikud ja koostööaltid, arendavad kogukonda ja teevad asju paremaks. Mis see Eestigi maailma kontekstis muud on kui üks väike Lüllemäe. Saame seda koostöös veelgi paremaks ehitada, et meie lastel oleks siin mitte ainult tore koolis käia, vaid nad ka tulevikus tahaksid siia jääda ja meie riigi arengusse panustada.”

Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga: „Lüllemäe ja selle kandi lugu on hea näide, kuidas oma inimeste tugevusi võimendav, koostoimiv ja atraktiivne kogukonnaelu on see, mis tekitab märkimisväärse sisse- ja tagasirände. See on maaelu lakmuspaber. Kümne aastaga on kahekoristatud sealse kooli õpilaste arv, lasteaeda ei mahu lapsed ära, väikeettevõtteid aina kerkib. Kahanemise ja vananemise narratiiv ei kehti ja see on vastuolus tänase rahvastikuprognoosiga, mis neid positiivseid suundumusi veel ei arvesta. Enamasti on tagasi tulevad noored pered juuripidi selle kandiga seotud. Tagasi toobki paigaga seotus, omaniku- ja kuuluvustunne. Seda tunnet laotakse enamasti kohalikes väikekoolides, mistõttu on regionaalarengu kontekstis ikkagi kooli kui ankru olemasolu eksistentsiaalne. Lüllemäe haridusruum on väga avar, lapsed õpivad looduses toimimist, vabatahtlikku tööd ja hoolivust, ettevõtlikust, toitukasvatamist, hakkama saamist kriisides. Just taolised kogukonnapädevused ehk koostoimimise võimekus on haridusteadlaste poolt nimetatud üheks tulevikuoskuseks. Killustunud digiajastul on grupis toimimise, koostöö ja erinevuste kiuste rahumeelne ühisosa otsimise võimekus see, mis ka demokraatia hoidmisel on hädavajalik. Tuleks lükata hoog sisse õpilaste haridusturismile. Mitte et vaid koolijuhid tulevad linnast ja teistest maakoolidest vaatama, kuidas kogu piirkonna ressursid saab edukalt rakendada hariduse ökosüsteemi hüvanguks, vaid ka lapsed ja noored. Head näited ja inspiratsioon toimib ja tekitab nõudlust ning seda on meie haridusmaastikul väga vaja. Ehk võimendada seda, mis on paigas olemas, mitte mis puudu. Aitäh Põim, Kerti ja Triin võrratu töö eest!“

Hariduspsühholoog ja teadur Grete Arro: „Kagu-Eesti haridusmaastik on parimas mõttes kangekaelne ja kirju, pakkudes lastele nii suurlinnade vaatest kadestamisväärseid kogukonnakooli kogemusi kui ka maadeldes erinevate ressursside puudusega määral, mida paljud muud paigad Eestis ilmselt ettegi ei kujuta. Ma mõtlen nii, et kui üks piirkond-kogukond taipab hakata korraldama sellist üritust nagu Kagu-Eesti õhtud, siis on see korraga märk kahest asjast: esiteks, on tõesti vaja teraselt kuulama hakata, mida see kogukond räägib; ning teiseks ütleb see, et neil on võimekus läheneda probleemide lahendamisele uudsel (samas erakordselt elegantsel) moel. „Õhtud” on kahtlemata alles algus. See, kui keegi tahab meile rääkida, kuidas nende kandil läheb ja mis neil südamel on – see on au ja privileeg, mida eri ametite juhid, seaduseandjad ning võimu teostajad saavad vaadata kui komplimenti ja usalduse märki. Ning võtta räägitut täie tõsidusega – kuni seda usaldust on.“

Teaduse populariseerija Aigar Vaigu: „Eesti toetub inimeste ettevõtlikkusele ja seda toetavale keskkonnale. Ettevõtlikke inimesi leidub kõikjal Eestis, sealhulgas Kagu-Eestis. Riik on keskkond, kus inimesed tegutsevad ja oma ettevõtlikust ellu viivad ja sellepärast on oluline, et keskkond seda võimalikult vähe takistaks. Valitsuse roll on seda keskkonda luua ja ilmnevaid takistusi eemaldada. Mida tugevamad ja sidusamad on meie kogukonnad, seda tugevam ja sidusam on meie Eesti. Ja see algab haridusest. Ühelt poolt peab haridus andma vajalikud teadmised ning teiselt poolt andma meile oskused kogukonnas toimimiseks. Üks selline võtmeoskus on isiklik vastutus, mis tuleb läbi omanikutunde. Kodulähedased alg-ja põhikoolil on selles võtmeroll.“

Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku ligi 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.

Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „Kagu-Eesti hariduskeskkond pole hinnatav pelgalt kuluridades, ruutmeetrites või formaalhariduse näitajates, vaid ennekõike väärib tähelepanu siinse hariduse sisu, erilise õpikeskkonna väärtused ja võimalused ning laiem ühiskondlik potentsiaal. Linnadest maale suunduv haridusränne on üks regionaalpoliitikas märkamata jäänud võimalusi, mida saab kohalikku hariduselu rikastades veelgi soodustada. Väikesed koolid on ehk pealtnäha kallimad ülal pidada, kuid nende olemasolu on hajapiirkonnas sageli kaalukeeleks, mis võimaldab noortel inimestel maale oma kodu ja ettevõtteid rajada – kasu, mis maksutulu näol koolipidajale tagasi tuleb. Väikekoolides on tavaks personaalsem ja lapsekesksem lähenemine, kodu ja kooli vaheline suhtlus ja sidemed on tugevamad ning haridus ei tähenda pelgalt klassiruumi seinte vahel õpitavat, vaid terviklikku ja mitmekülgset kogemusvara erinevatest eluvaldkondadest, inimestest, olukordadest ja koolivälisest koostööst. Sellisest koolist tulnud laps mõistab oma rolli ja panuse tähtsust ning kogukonnast saadav sotsiaalne tugivõrgustik aitab ennetada üksildust ja vaimseid probleeme. Saame juba üldhariduskoolides luua nutikaid võimalusi, et kasvatada lastes varakult huvi ja mõistmist ühiskonnale vajalike oskuste järele. Tehniliste ja matemaatiliste erialade, aga ka julgeoleku ning meditsiinivaldkonna tulevikutegijaid saab ette valmistada juba põhikoolides ja gümnaasiumites. Väikekoolid on selleks parim platvorm. Neis pakutava hariduse sisu rikastades on võimalik haridusrännet regioonidesse suurendada ning küllap on siis ajapikku ka kuluridadest-ruutmeetritest ja muudest per-capita mõõdikutest rõõmu rohkem.“

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/07/2025 08:54:02