Eestlased on tugeva tööeetikaga rahvas, kuid tihti unustame, et ka meie tervis ja eriti süda vajab hoolt ja tähelepanu. Südame-veresoonkonna haigused on Eestis jätkuvalt üks peamisi surmapõhjuseid, kuid ometi on paljusid neist haigustest võimalik eluviisivalikutega ennetada. Südame eest hoolitsemine ei nõua suuri pingutusi, vaid teadlikkust ja teadlikke igapäevaseid valikuid.

Südame-veresoonkonna haigust põdev inimene on keskealine või vanem täiskasvanu, aga järjest enam ka nooremas eas mees, kellel võib olla kõrge vererõhk, kolesterooli tasakaalu häired, ülekaal või suhkurtõbi. Sageli on tal ka varasem kokkupuude suitsetamisega või esineb südamehaigusi ta lähisugulastel.

Oluline osa südametervise hindamisest on kolesteroolitaseme näit. Kuigi kolesterool seostub meile enamasti negatiivsega, vajab keha seda normaalseks toimimiseks. Kolesterool on tähtis rakumembraanide koostisosa, sellest sünteesitakse elutähtsaid hormoone ning moodustuvad sapphapped, mis aitavad kehal rasvu seedida.

Probleem tekib siis, kui „halva“ ehk LDL-kolesterooli tase tõuseb liiga kõrgele. See ladestub veresoonte seintele, põhjustades nende ahenemisi ja suurendades infarkti või insuldi riski. „Hea“ ehk HDL-kolesterool aitab halba kolesterooli kehast välja viia. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult üldkolesterooli taset, vaid ka hea ja halva kolesterooli omavahelist suhet. Halva kolesterooli näitaja veres peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l ja hea kolesterooli näit üle 1 mmol/l meestel ja üle 1,2 mmol/l naistel.

Südametervise hoidmine algab teadlikkusest. Lihtsad analüüsid aitavad hinnata kolesteroolitaset ja teisi olulisi näitajaid nagu veresuhkur ja vererõhk. Regulaarne tervisekontroll, isegi hea enesetunde korral, võib ennetada tõsiseid terviseprobleeme.

Tasub tähele panna, et südametervise parandamiseks ei pea oma eluviisi täielikult muutma. Piisab mõnest lihtsast harjumusest: tasakaalustatud toitumisest, igapäevasest liikumisest ja stressi vähendamisest. Oluline on vältida töödeldud toitu, eelistada täisteratooteid, puu- ja köögivilju ning tervislikke rasvu, näiteks oliiviõli ja pähkleid. Samuti on kehale tähtis piisav uni ning suitsetamisest loobumine.

Ka liikumine on oluline – juba regulaarne 30-minutiline jalutuskäik annab südamele vajalikku koormust, sest ka süda on lihas, mis vajab treeningut, et püsida tugev ja terve.

Südame eest hoolitsemine on kingitus nii endale kui oma lähedastele. Väärtusta iga tervena elatud päeva!

Äsja lõppes 2022. aasta aprillis esmakordselt peetud südamekuu tähistamine.

 

Autor: IGOR JUNKIN, perearst
Viimati muudetud: 15/05/2025 08:15:19