Tööõnnetus, foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Jaanuaris registreeriti 258 tööõnnetust, millest üks lõppes surmaga.

2025. aasta esimene surmaga lõppenud tööõnnetus juhtus 17. jaanuaril kauba laadimise ajal. Kahveltõstukiga veokile kauba laadimisel kukkus kaubaalus tõstukilt ning tabas veokijuhti, kes hukkus sündmuskohal. Peamiseks küsimuseks jääb, miks oli veokijuht üldse kauba laadimisalas.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soone sõnul tasuks tõstetööde puhul meeles pidada selle töö esmast olemust. „Tõstetakse raskeid asju, tihti kõrgele ning alati on olemas oht, et see raske asi võib alla kukkuda või ümber minna. Seetõttu on tõstetööde esimeseks reegliks, et tõstuki tööpiirkonnas ei tohi olla mitte kedagi. Nii ka selle juhtumi puhul ei oleks tohtinud veokijuht olla tõstuki töötsoonis. Veoautojuhile tuleb näiteks leida ettevõtte territooriumil kindel ohutu koht, kus laadimistööde ajal oodata või sõltuvalt laaditavast kaubast või laadimiskohast keelata autojuhil kabiinist üldse väljuda,“ sõnas ta.

Lisaks rõhutab Soon, et suurte ja raskete esemete laadimine on tõstukijuhile keeruline ja vastutusrikas ülesanne, mistõttu tuleb kõik kõrvalised riskid maandada. „Tõstukijuht peab olema alati veendunud, et tema töötsoonis ei ole teisi töötajaid ja tema töö ei ohustaks lähedal olevaid inimesi. Vastutus on igal juhul mõlemal töötajal,“ kommenteeris Silja Soon.

Õpime teiste vigadest: tööõnnetuse näide
Siinkohal näide õnnetusest, mis juhtus puidutööstusettevõttes. Töötaja eemaldas pärast järkamissaega töötamist tööpinnalt materjali jääke. Seda tehes puutus töötaja käsi paraku kokku liikuva saekettaga ning õnnetuse tagajärjeks oli sõrmeluu lahtine murd.

Sageli on tööõnnetuse otseseks põhjuseks kannatanupoolne tööohutusnõuete rikkumine, nii ka see kord. Kaudne põhjus oli kindlasti puudulik väljaõpe ja sealhulgas ka puudulik ohutusjuhend, mille tõttu ei olnud töötajal piisvalt oskusi ohutuks töötamiseks.

Näiteks oli ohutusjuhendis kirjas, et kategooriliselt on keelatud panna käsi või esemeid töötava saeketta piirkonda. Lisatud oli veel, et kui saeketta juurde peab panema käe, tuleb oodata, et ketas täielikult seiskuks ja selle tööle hakkamine oleks välistatud.

Sellise õnnetuse vältimiseks oleks parim, kui töövahend enne niisugust tegevust välja lülitataks. Kahjuks ei ole see harv juhus, kui jääkide eemaldamiseks või tasapinna puhastamiseks jäetakse masin tööle, kuid nii võivad õnnetused kergelt tulla.

Taas tuleb tõdeda, et töökeskkonnas juhtuvate õnnetuste puhul ei kehti enamasti vanasõna „Õnnetus ei hüüa tulles“. Õnnetus vist tõesti tulles ei hüüa, kuid karjub üpris kõva häälega.

 

Autor: TÖÖINSPEKTSIOON
Viimati muudetud: 13/02/2025 08:44:22