Suvi 2024. Foto: keskkonnaamet

2024. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi enam. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Õhutemperatuur
Möödunud aasta oli kõikides seirejaamades väga soe. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 1–2 °C normist kõrgem. Kolmes seirejaamas aga oli aasta eriliselt soe, korrati 2020. aasta rekordit. Aasta keskmine õhutemperatuur Võrus oli 8,3 °C (norm 6,5 °C), Jõhvis 7,2 °C (norm 5,5 °C) ja Tartus 8,1 °C (norm 6,3 °C). Mitmes seirejaamas jäi rekordist puudu vaid 0,1–0,2 °C.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,1 °C (norm 6,4 °C), see on 2. koht arvestatuna 1922. aastast. Veel soojem on olnud vaid 2020. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C.

Kõige soojem kuu oli juuli, Eesti keskmise õhutemperatuuriga 18,9 °C (norm 17,8 °C). Kõige külmem kuu oli jaanuar, Eesti keskmise õhutemperatuuriga −6,3 °C (norm −3,1 °C). Kõige jahedam oli aasta Väike-Maarjas: 7,0 °C (norm 5,4 °C).

Võru seirejaamas mõõdeti 28. juunil aasta maksimaalne õhutemperatuur: 33,1 kraadi. Ruhnus oli aasta keskmisena kõige soojem – 9,1 kraadi.

Muuhulgas uuenes märtsikuu soojarekord: Valga meteoroloogiajaamas mõõdeti 31. märtsil 21,3 soojakraadi.

Sademed
Eesti keskmine sajusumma oli 616 mm (norm 662 mm), see on 52.-53. koht sademete rohkuse poolest arvestatuna 1922. aastast. Sama sajune aasta oli ka 1922.

Kõige sajusem kuu oli juuli, Eesti keskmise sajuhulgaga 109 mm (norm 67 mm). Kõige sajusemalt möödus aasta Türil, kus aastane sajusumma oli 755 mm (norm 725 mm).

Kõige kuivem kuu oli mai, Eesti keskmise sajuhulgaga vaid 12 mm (norm 42 mm). Mai oli teist aastat järjest kõige kuivem kuu. Kõige kuivem oli aasta Vilsandil, kus mõõdeti sajusummaks 471 mm (norm 577 mm).

Talve viimane lumesadu oli 7. mail, mil üksikutes kohtades sadas lühiajaliselt lund, lumevaipa sellest ei tekkinud. Käesoleva talve esimene lumesadu oli 1. novembril, kui mitmel pool sadas vihma sekka lund ja lörtsi. Järgmise päeva hommikul kattis siin-seal maapinda kuni 7 cm paksune lumevaip.

Päikesepaiste kestus
Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1958 (norm 1830 tundi). Päikese rohkuse poolest on see 15. koht, arvestatuna 1961. aastast.

Kõige päikeselisem kuu oli mai, Eestis keskmisena sai siis päikesepaistelisi tunde kokku 390 (norm 284 tundi).

Äike
2024. aastal esines keskmisest rohkem äikest, NORDLIS välgudetektorite võrgustik registreeris Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine, milleks on üle 27 000 pilv-maa välgu. Võrreldes ülemöödunud aastaga oli 2024. aastal äikest ligi 30% rohkem.

2024. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu juuli, mil registreeriti kolmandik kogu hooaja pilv-maa välkudest (10571). Mais, juunis ja augustis vastavalt 20% (6674), 24% (7685) ja 14% (4568). 6% välgulöökidest esines septembris (2043).

Enim lõi välku Loode-Eestis, Ida-Eestis ja Pärnu- ning Viljandimaal. Vähem oli äikest Kagu-Eestis ja saartel. Pikaajalise keskmise ruumilise jaotusega võrreldes on 2024. aastal asendunud tavapärane äikeseline Kagu-Eesti Loode-Eestiga.

Talv
Talv 2023/2024 oli normist külmem ning sademeid ja päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Jaanuari esimene dekaad oli normist tunduvalt külmem. Eesti keskmine õhutemperatuur oli –12,0 °C (norm –2,8 °C). Alates 1922. aastast on jaanuari esimene kolmandik veel külmem olnud 11 aastal. Jaanuari esimesel dekaadil esines Kirde-Eestis mõnel pool ka lühike külmalaine, kui minimaalne õhutemperatuur langes kolmel järjestikusel päeval alla −26 °C.

Veebruari teise dekaadi esimestel päevadel sadas nii jää- kui ka jäätuvat vihma, mis muutis teed-tänavad uisuväljadeks ja kattis kõikmõeldavad pinnad jääkihiga. Veebruari viimane kolmandik oli eriliselt soe – ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli vaid üksikutel päevadel miinuspoolel. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur veebruari viimasel dekaadil +1,6 °C (norm –3,3 °C). Alates 1922. aastast on veebruari viimane kolmandik veel soojem olnud viiel aastal.

Kevad
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Sademeid jagus kevadesse normist vähem. Päikesepaistet jagus aga enam-vähem normi jagu.

Märts oli normist soojem, eriliselt soojaks kujune kuu lõpp. Kuu viimaste päevade soojus tõi 14 seirejaamale uue märtsi soojarekordi. Uuenes ka Eesti soojarekord – Valga meteoroloogiajaamas tõusis 31. märtsil maksimaalne õhutemperatuur 21,3 °C-ni. Eesti keskmine õhutemperatuur oli märtsi viimasel dekaadil 4,2 °C (norm 0,6 °C). Märtsi viimane kolmandik on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,3 °C.

Aprill üllatas lumega, kuid kuu esimene dekaad oli normist tunduvalt soojem. Eesti keskmisena oli dekaadi keskmine õhutemperatuur 5,3 °C (norm 2,9 °C). Alates 1922. aastast on aprilli esimene kolmandik veel soojem olnud vaid kolmel aastal (1991, 2008, 2001).

Ööl vastu 23. aprilli üle Eesti liikunud lumesadu tõi mitmele poole lumikatte. Jüripäeva hommikul kattis maapinda juba mitmel pool 1–14 cm lumikate, mis püsis kuni kaks päeva. Kõige paksem oli lumikate Kassari sademete mõõtejaamas – 14 cm.

Päikest paistis aprillis vähe – Eesti keskmisena paistis päikest 129 tundi (norm 203 tundi). Veel vähem on päikest aprillis paistnud vaid kuuel aastal.

Mai oli soe, kuiv ja päikeseline. Esimesel dekaadil sadas Kirde-Eestis siin-seal veidi lund. Kuu viimasel dekaadil sadas sageli hoogvihma sekka ka rahet, mis lõhkus õrnemaid taimi ja muutis maa lühemaks ajaks valgeks.

Kuu viimasel dekaadil, 23. mail, jõudis Eestisse esimene kuumalaine, mis kestis mitmel pool kuni kuu lõpuni. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi Ristna rannikujaamale kaasa uue mai soojarekordi – 28. mail tõusis maksimaalne õhutemperatuur 28,2 °C-ni.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 13,7 °C (norm 10,5 °C). Alates 1922. aastast on mai veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2018, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 14,4 °C.

Eesti keskmisena oli päikest kevadel 390 tundi, mis on 137% normist.

Suvi
Suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli nii sademeid kui ka päikesepaistet normist pisut enam.

Juuni viimasel viispäevakul esines siin-seal kuumalaine, mis kestis 26. juunist–1. juulini. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi kahele seirejaamale uue juuni soojarekordi – 28. juunil tõusis maksimaalne õhutemperatuur Heltermaal 30,7 °C-ni ja Väike-Maarjas 31,5 °C-ni.

3. juuni õhtul tabas Pärnu linna äikesevihm, mis omakorda põhjustas üleujutusi. Tunni ajaga sadas taevast alla 34,6 mm vihma. Terve ööpäeva sademete hulgaks kujunes 52,5 mm. See oli ligi 67% Pärnu kogu juuni sademete normist.

22.-26. juulil esines kuumalaine, mil maksimaalne õhutemperatuur tõusis siin-seal kolmel kuni viiel järjestikusel päeval +27 °C-ni või kõrgemale. 28. juuli pärastlõunasel ajal jõudis Eestisse intensiivne vihmasadu. Eriti rohkelt sadas 29.–30. juulil Kesk- ja Lõuna-Eestis, mil ööpäevased sajuhulgad ulatusid 60–100 mm. Suurte sadude tõttu jäid nii põllu- kui ka aiamaad vee alla, samuti jäid siin-seal vee alla ka mõned maanteelõigud. Äikesega kaasnenud tugevamad tuuleiilid põhjustasid mõnel pool ka tuulemurde. Võrus sadas juulis 190 mm (norm 75 mm). Võrus on juuli pikas vaatlusreas veel sajusem olnud vaid kahel aastal (1993, 1998).

Eesti keskmine sajuhulk oli 109 mm (norm 67 mm). Alates 1922. aastast on juuli veel sajusem olnud kahel aastal – 1990, 1942.

Augusti viimane dekaad oli eriliselt soe, kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mitmel pool kaasa ka uued päeva soojarekordid. Kuu soojarekordid jäid kõikjal püsima. Tugev äikesevihm tabas Tartut 6. augusti hommikul, mil ca kahe tunniga tuli vihmavett enam kui 50 mm.

Sügis ja talve algus
Sügis oli vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

September oli päikesepaisteline ja rekordiliselt soe. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,8 °C (norm 12,2 °C). Alates 1922. aastast ei ole varem september nii soe olnud. Eelmine rekordiliselt soe september oli 2023. aastal (15,6 °C). Olenemata vaatlusrea pikkusest, kas 150 või 50 aastat, platseerus september kõikides jaamades 1.−3. kohale.

Eriliselt soojaks kujunesid nii esimene kui ka teine dekaad. Eesti keskmisena oli esimese dekaadi keskmine õhutemperatuur 18,1 °C (norm 14,0 °C) ja teise dekaadi keskmisena 16,3 °C (norm 12,0 °C). Alates 1922. aastast on septembri esimene kolmandik veel soojem olnud vaid ühel aastal – 1938. Septembri teine kolmandik pole selle perioodi jooksul nii soe veel olnud. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi nii uusi päeva kui ka kuu soojarekordeid.

Eesti keskmisena paistis päikest 222 tundi (norm 158 tundi). Alates 1961. aastast on septembris veel enam päikest paistnud vaid ühel aastal – 2000.

Oktoober oli soe ja päikesepaisteline. Eriliselt soe oli oktoobri kolmas dekaad. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur oktoobri viimasel dekaadil 9,2 °C (norm 4,7 °C). Alates 1922. aastast ei ole oktoobri viimane kolmandik varem nii soe olnud. Eesti keskmisena paistis päikest 116 tundi (norm 85 tundi).

Novembri kolmanda dekaadi algul üle Eesti liikunud lumesadu ja tuisk tõid lund peaaegu kõikjale. Eriti rohkelt tuli lund juurde Pärnu, Viljandi ja Järva maakonnas. Siin-seal kerkis lumikatte paksus ööpäevaga 10-19 cm. Lumikate püsis kuni nädala.

Detsembri viimane dekaad oli eriliselt soe. Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,1 °C (norm -2,0 °C). Alates 1922. aastast on detsembri viimane kolmandik veel soojem olnud vaid aastal 2013, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +4,4 °C.

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 16/01/2025 08:28:04