Savistest leelonaistest pastelsete muusikuteni





Kultuurimajas Kannel tegutsevas Võru linnagaleriis avati kahel korrusel kahe kunstniku näitused, mida eraldas erinev tehnika, kuid ühendas muusika ja laul. Kui ülakorrusel võib näha Meelis Kriguli savitahvlitele põletatud seto laulumemmede portreid, siis esimese korruse seintele on riputatud küll rohkem muusikuna tuntud Anu Tauli portreemaalide näitus, kus kujutatud tänapäevaseid muusikuid pastellmaalidel.
„See näitus sai alguse juba 15 aastat tagasi, kui õppisin ära fototrüki keraamika peale. Katsetasin ja proovisin. Internetist jäid pildid silma ja mõtlesin, et miks mitte neid pilte väärindada, suurendada või ilusamaks teha ning sel moel tõsta neid lauluemasid, kes on kultuuri edasi kandnud, rohkem pjedestaalile,” tutvustas ligi 30 aastat Setomaal elanud kunstnik Meelis Krigul näituse algtõuget.
Kes piltidele pääsesid ja miks selline valik?
„Alul otsisin neid, keda ma nagu tean. Üks pilt, viimane reas oli nii ilus, ma ei saanud teda tegemata jätta. Lõpuks läks asi natuke kaootiliseks ja lõpuks jäi see kriteerium, et neid enam elus ei ole,” vastas kunstnik.
Ühte küsimust ennetas Krigul juba eos: „Räägin ära, kuidas seda tehnikat tehakse, te küsite minult seda niikuinii. Põhimõtteliselt portselanist plaadi vormin käsitsi valmis ja prindin siis foto välja. Iga printer selleks ei kõlba, pean saama pildi negatiiviks. Seejärel hakkan rullima seda paberit vaikselt maha, kuni jääb ainult trükk alles. See tehnoloogia kusjuures on toodud Ameerikast. Kui paberi oled märjalt toorele savile peale pannud, siis mingil hetkel tuleb seda paberi struktuuri atsetooniga töödelda ja lõhkuda, et ta hakkaks paremini rulluma. Printida oleks mõistlik võimalikult kehva kvaliteediga paberi peale, mida aga ei ole tänapäeval lihtne saada.”
Jutt kehva paberi hankimisest pani rahva muhelema, aga veelgi muhedamaks kunstniku jutt läks.
„Vaatasin, et atsetooni aurudes pole pikka aega üldse mitte meeldiv olla, siis katsetuste käigus avastasin, et selle asendab päris hästi korraliku kangusega hansa. Nii, et need laulumemmed on hansaga päris korralikult läbi leotatud ja kätega läbi paitatud ... edasi läheb nii nagu ikka keraamikaga, kuivab ära, siis läheb ahju, põletad ära, paned memmed raami ja selline see tulemus saigi. Ise elan pikalt Setomaal ja selle näitusega teen kummarduse oma kodukandile,” jutustas Krigul publiku naerumüha saatel.
Torupilli saatel Muusikamaale
Kui Meelis Kriguli näitus oli avatud ja rahva küsimused lõppenud, pani ühisnäituse teine kaasautor Anu Taul oma torupillile hääled sisse ja pidulike helide saatel suundus näitusepublik korrus allapoole. Kandle esimesel korrusel oli üles pandud Anu Tauli portreemaalide sari „Muusikamaal”.
Näituse avamisega seoses ütles Anu Taul, et maalimisest on kujunemas muusika kõrval üks tema uusi loomingulisi väljendusviise. „Kuigi kuulmislangus tõi mind kujutava kunsti juurde, jätkan ma laulmist ja musitseerimist. Samas olen kasutanud maalimist ka teraapilise abivahendina, mis on aidanud püsida keerulisel ajal loomingulise ja optimistlikuna,“ rääkis ta ja julgustas kõiki järgima oma sisemist kutset ning elu väljakutsetele mitte alla andma.
2023. aasta sügisel alustas Taul teadlikumalt tööd pastellmaaliga ning nii saigi alguse tema esimene portreemaalide sari „Muusikamaal“, mille raames portreteeris Eesti muusikuid, tekstiloojaid, lauljaid ja laulukirjutajaid, kes on teda ümbritsenud ja inspireerinud. Näitusel on eksponeeritud portreed muusikutest Mari Jürjens, Sandra Sillamaa, Mari Kalkun, Eeva Talsi, Kaisa Kuslapuu, Kristiina Ehin, Hedvig Hanson, Meelika Hainsoo, Astrid Nõlvak, Cätlin Mägi, Triinu Taul, Reet Linna, Eva-Lotta Vunder, Tõnis Mägi, Silver Sepp, Jalmar Vabarna, Lauri Õunapuu, Aapo Ilves, Andre Maaker, Reigo Ahven, Peeter Volkonski, Olavi Kõrre, Ruslan Trochynskyi, Ando Kiviberg, Ants Taul.
Anu Tauli sõnutsi on ta maalides kogenud, et iga portree loomine on erakordne teekond, mis arendab teistmoodi vaatamise oskust. „Mina sammun sellel uuel õppimise teekonnal alles päris alguses, kuid olen juba õige pisut kogenud midagi sellest maagilisest maailmast, mida on ilmselt kogenud suured portretistid läbi ajaloo. Portreed maalides avardub vaade ja tekib aeg, et märgata iga inimese kordumatut ilu ja sügavust. Ühtlasi avaneb ka ruum, milles on võimalik tajuda seda salapärast, mis meid kõiki inimestena ühendab,“ lausus ta pressiteate vahendusel. „Minu portreemaalide näitus ongi kui omalaadne rännak muusikamaale, kus vaataja võib silmast-silma kohtuda Eesti suurepäraste muusikutega ning ühtlasi vaadata ka iseendasse ja mõtiskleda, mis paneb just tema hinge helisema. Minu enda jaoks on need tööd aga pigem rännak mööda mu õppimise rada.“
Näituse kontseptsiooni aitas luua ja teostust korraldada Haani loometare ning väljapanek jääb avatuks 2. märtsini.
Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 16/01/2025 08:25:37