Küsitlus

Kas sa oled kunagi osalenud Tartu maratonil?

Aasta loom on põder ja aasta linnuks valiti vastuoluline kormoran

2025. aasta loom põder. Foto: Tarmo Mikussaar

Terioloogia seltsi eestvedamisel valiti Eesti 2025. aasta loomaks meie metsade hiiglane põder, ornitoloogiaühing aga valis aasta linnuks kormorani ehk karbase.

Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Põder mängib olulist rolli meie ulukikooslustes, olles metsaökosüsteemide lahutamatu osa.

Oma ligi kahemeetrise turjakõrguse ning peaaegu 600 kiloga on põder Eesti suurim hirvlane ning ühtlasi ka meie metsade suurim imetaja. Riiklike seiretulemuste põhjal oli põdra asurkonna suurus 2024. aasta alguses vahemikus 10 000-11 000 isendit. Võrreldes eelmise aastaga on põdra üldarvukus veidi langenud, seda eelkõige mandri-Eestis ning eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu iseloomustav vasikate osakaal, mis oli viimase 20 aasta madalaim ja osutab suurenenud kisklussurvele. Olles jahiuluk, kütiti põtru eelmisel aastal ligi 4000 isendit.

Alanud aasta fookuses on põdra populatsiooni seisund, sellele mõjuvad tegurid ning inimese ja põdra kohtumised, mis ulatuvad tihti ka linnaruumi. Tähelepanu all on ka metsloomade elupaikade sidusus ja suurte käimasolevate taristuprojektide, sealhulgas ökoduktide ja teiste ulukipääsude mõju. Räägime sellest, kuidas uuritakse tänapäeval põdra arvukuse dünaamikat ning kas ja milline on selle mõju metsakasvatusele.

„Põder on võimas ja karismaatiline loom, kes vajab nii looduskaitselist tähelepanu kui ka teadlikumat suhtumist. Aasta loomana aitab ta esile tuua tasakaalu otsimise vajadust inimtegevuse ja metsloomade elupaikade vahel,“ sõnab Ragne Erimäe terioloogia seltsist.

Oma panuse aasta looma tegevustesse saab anda registreerides põdraga kohtumised või tema tegevusjäljed loodusvaatlustena kas Loodusvaatluste nutirakenduses või platvormil PlutoF. Põdra vaatlused aitavad muu hulgas uurida selle suure imetaja liikumisi linnaruumis ning planeerida rohevõrgustikku.

Aasta looma tegevusi aitavad muu hulgas läbi viia MTÜ Aasta Loom, Eesti Jahimeeste Selts, Tallinna loomaaed, veebiportaal Looduskalender, Eesti Loodusmuuseum ja Ülemiste keskus. Põdra kohta saab lähemalt kuulda veebruarikuus aasta looma avaüritusel Tallinna Loomaaias. Lisaks korraldab aasta loomale pühendatud sündmusi ka Eesti Jahimeeste Selts, kelle eestvedamisel toimub näiteks põdrateemaline konverents. Koostöös Ülemiste keskuse ja MTÜga Aasta loom avatakse sügisel põdrale pühendatud fotonäitus ning Eesti Mündiäri pühendab põdrale meenemedali. Lisainfot leiab aasta jooksul Eesti Terioloogia Seltsi ning teiste partnerite kodulehtedelt ning sotsiaalmeediakanalitest.

Aasta lind kormoran kompab mõistmise piire
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Tegu on kohanemisvõimelise liigiga, keda võib kohata Austraaliast Gröönimaani nii rannikul kui jõgede-järvede ääres. Samas on kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.

Enamasti tuntaksegi kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) justnimelt tema efektse puhkeasendi – püstise keha ja laialisirutatud tiibade – järgi. Tihtipeale sellega teadmised piirduvadki. Sestap oleks paslik selle iselaadi tiivulisega alanud aastal lähemalt tuttavaks saada valgustamaks neid tahke kormorani kohast eluvõrgustikus, mis seni varju on jäänud ning tuua selgust temaga seotud eksiarvamustesse.

Üheks selliseks on arusaam, et karbas levis Läänemerele hiljuti ja tegemist on võõrliigiga. Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte ütleb, et kormoran ei ole meil võõrliik, vaid loodusliku päritoluga rändne pesitseja.

„Sajandeid kestnud vaenamine viis liigi Euroopas väljasuremise äärele. 1979. aastal võeti karbas Euroopa liidus kaitse alla, misjärel populatsioon kosus jõudsalt. Arvukuse kiirele taastumisele aitas kaasa ka putukatõrjevahendi DDT keelustamine ja kormoranile toiduks sobilike väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suur hulk kohalikus kalakoosluses,” selgitab Tätte kormorani võõrliigiks pidamise tagamaad. „Kormorani käekäik on omamoodi indikaatoriks Läänemere ökoloogilisele seisundile. Eutrofeerumine, kliima soojenemine ja röövkalade ülepüük on loonud kormoranile hea kasvupinnase.”

Kormorani aasta on alanud hoogsalt fotoannetuste kogumisega. Fotosid kormoranidest saab annetada terve aasta jooksul aadressil eoy.ee/fotoannetus. Kevadel valmib rändnäitus, plaanis on ettekanded ja vaatlusretked, samuti kormoranikaamera käivitamine. Kormoraniga saab põhjalikumalt tutvuda ning aasta linnu tegevustega kursis olla kodulehel eoy.ee/kormoran ja ornitoloogiaühingu Facebooki lehel. Kormorani aasta lõpeb traditsiooniliselt suure linnuõhtuga.

Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast ja kormoran on järjekorras kolmekümne esimene aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. 2024. aastal tunnustati aasta linnu teavituskampaaniaid riikliku teaduse populariseerija auhinnaga.


2025. aasta loodusstaarid
Aasta loom: põder
Aasta lind: kormoran
Aasta kala: angerjas
Aasta puu: harilik saar
Aasta seen: juurepess
Aasta sammal: harilik roossammal
Aasta orhidee: püramiid-koerakäpp
Aasta liblikas: rohe-samblikuöölane
Aasta muld: klibumuld

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/01/2025 08:22:57

Lisa kommentaar