Viimastel aastatel on vaimse tervise teema tõusnud Eestis üha enam päevakorda, eriti muidugi noorte seas. Mitmed uuringud ja raportid on osutanud murelikele tendentsidele, mis viitavad vaimse tervise probleemide kasvule.

Vaimne tervis mõjutab otseselt inimeste õpiedukust, sotsiaalseid suhteid ja üldist elukvaliteeti. Probleemide märkamata jätmine võib viia tõsisemate tagajärgedeni ning seetõttu on vaimse tervisega tegelemine ülioluline juba varases eas ja staadiumis.

Novembris riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse vaimse tervise teenuse eelnõu on märgiline samm Eesti inimeste vaimse heaolu parandamise poole. Seadusemuudatuse siht on jõuda tervikliku vaimse tervise süsteemini, kus toimivad üheaegselt kõik osad, alates inimeste endi võimest end hoida ja vajadusel aidata.

Kättesaadavamaks muutub kogukonna poolt pakutav tugi ja esmavajalikud teenused, kuni kõige keerukama arstiabini välja. Kõik need osad on võrdselt olulised ja tähtsad. Eesti ei ole ei täna ega ka tulevikus nii rikas, et tegeleda ainult kaugele arenenud, väga raskete probleemidega. Peame jõudma ühiskonnana tulevikus sinna, kus ennetame ja oskame ise end rohkem aidata, et suuremaid terviseriske vältida.

Antud eelnõuga viiaksegi vaimset tervist toetavate teenuste rahastus kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi. Täna on vahendid sotsiaalministeeriumi eelarves ning KOVid on rahastust vastavalt vajadusele taotlusvoorude kaudu taotlenud, mis on juba ajaliselt pikem ja keerukam ning probleemi lahendamist ajaliselt pikendav olukord.

Lihtsustatult öeldes on tulevikus võimalik vastavalt kogukonna suurusele KOVidel endil planeerida antud püsirahastuse olemasolul oma kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumist. Ja on ju igati loogiline, et oma kogukondades tunneme ja teame ning oskame oma vajadusi ikka paremini hinnata, kui seda teeks meie eest sotsiaalministeerium või riik.

Väärib märkimist, et eelnõu ei dubleeri riiklike teenuseid, vaid täiendab neid, andes KOVidele võimaluse pakkuda madala lävega eelkliinilisi vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil, nt psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid nagu näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapia, samuti kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.

Mul on hea meel, et loome tulevastele põlvedele ja ka tänasele ühiskonnale võimaluse kasvada ja areneda tervemas ühiskonnas, sest kriise ja hirme on globaalselt meie ümber niigi piisavalt palju. Teenus saab olla aga vajalik, kui muret pannakse tähele või sellest antakse märku. Seega hoidkem silmad lahti ja ärgem kartkem abi otsida.

 

Autor: LUISA RÕIVAS, riigikogu liige, Reformierakond
Viimati muudetud: 12/12/2024 08:35:20