UNESCO-protsessi eestvedajad Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum Mooska talu sauna ees. Foto: Jan Rahman

Kümme aastat tagasi, 26. novembril 2014 võeti võrokeste suitsusaunakombestik UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. ähtpäeva eel kogunes Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu Mõniste muuseumis, et heita pilk olnud kümnele aastale ja arutada UNESCO tunnustuse mõju saunakommete käekäigule.

Tähelepanu, mida UNESCO tunnustusega oodati, on suitsusaun päris palju saanud. Suitsusauna teatakse, saunadest ning kommetest kõneldakse, saunas käiakse – see kõik lubab loota, et saunaperedes on kombed ning oskused noorematele põlvkondadele teada ning tava elab edasi. 

Suitsusaunanädalad Haanjamaal ja üle Vana-Võromaa, arvukalt saunakommete õppepäevi nii lastele kui suurtele, rändnäitused, saunast tehtud filmid ja isegi sümfoonia loomine on teadmise suitsusaunast väga paljude inimesteni toonud. Võromaa maastikel on näha, et vanemaid suitsusaunu on korda tehtud ning uusi juurde ehitatud – see näitab, et saunakombed on au sees, ei saa ju kombed ilma saunahooneteta püsida.

Saunade ehitamise asjus on koostatud mitmeid juhendeid, palksauna ehitamist saab õppida Vanaajamaja korraldatavatel kursustel, keriseehituse õpipäevi on korraldatud meie muuseumide saunade juures.

Suitsusaunadest ja kombestikust on tehtud mitu pikemat uurimistööd, arhiivides olevat pärimust avaldatud, aga ka saunapärimust juurde kogutud, avaldatud ajakirjades artikleid. Veebilehelt savvusann.ee leiab viiteid avaldatule. 

Vana-Võromaa turismitaludes ootavad külastajaid 30 suitsusauna, Võromaa saunakombeid tutvustatakse turismimessidel nii kodu- kui välismaal. Kümne aasta jooksul on käinud sadakond filmigruppi suitsusaunu ja kombestikku jäädvustamas.

Võrokeste saunategemised on sütitanud ka naabreid nii kaugemalt kui lähemalt – jaapanlased andsid 2017 välja raamatu meie suitsusaunast, soomlased viisid oma saunakombed UNESCOsse 2020. aastal, 2023. aastal oli üle-eestiline saunaasta.

Vaadet kaugemalt jagas koostöökogule Margit Siim UNESCO Eesti rahvuslikust komisjonist: „Koostöökogu tegevus on sõna otseses mõttes suurendanud suitsusaunapärandi ühiskondlikku kõlapinda ja nii on põhjust loota, et see traditsioon jääb ka järgmisi põlvkondi saatma.“

Kui Mooska talu perenaine Eda Veeroja esimest korda välja hõikas „Savvusann UNESCOhe!“, oli aasta 2009. Läks viis aastat, kuni mõte selgines: plaani arutati mitmes Vana-Võromaa kihelkonnas, uuriti saunakombestiku olukorda, koostati raamat Mi uma savvusann ja tehti saunakommetest kõnelev film, koostati taotlus UNESCOle.

Saunakommete käekäigul hoiab silma peal Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu. Vabatahtlikkuse põhimõttel tegutsevas kogus on ligikaudu 30 inimest üle Vana-Võromaa, kes tunnevad kombestikku ja on kogukonna eestkõnelejad. Tegevust toetavad MTÜ Võro Selts VKKF ja Võro Instituut.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/11/2024 10:31:30