Väikekandle keeled saavad Kadri Lepassoni käe all korralikult hääle sisse. Foto: Kadri Ugur

Pärimusmuusik Kadri Lepasson mängib mitut pilli ja kasutab mitut keelt: kannel ja karmoška, muusika ja tants. Aga kõnelemiseks valib Kadri võro keele, kus vähegi võimalik. Keel on otsustamise küsimus. „Mu vanemba kõneliva kotoh umavahel õks võro kiilt, vanaimä niisamate,“ meenutab ta oma lapsepõlve Põlva kandis. „Esi ma naksi kõnõlõma umbõs 20-aastadselt, ku uma identiteedi otsmine mu keele mano vei. Imä sai edimält esiki pahatses, et ma võro keelen kõnõlõ.“

Keeletraumast keeleuhkuseni
Aga kust võis tulla see pahameel, mis nüüdseks on küll juba unustatud? Miks on meie ümber nii palju küpses eas inimesi, kes on küll võro keele keskel üles kasvanud, aga ise seda ei kasuta? Kes või mis toidab jätkuvalt seda arusaama, et võro keel on vanade, rumalate või purjus inimeste keel, mida nooblid prouad ei pruugi?

„Ma kõnõlõ periselt kah egäl puul, koh ma käü. Täämbädses päiväs olõ ma hindä ümbre kogonu sändse inemise, kiä saava arvo võro keele väärtuisist,“ ütleb Kadri ja teine Kadri (see kirjutaja) kinnitab – Lepassoni Kadri kandletunnid on omakeelsed. Aga küllap siis on ka nooblitel prouadel põhjusi, miks eesti keele peal püsida. Arutame neid omavahel ja süda läheb haledaks küll. Keele valik sõltub väga suurel määral sellest, kui kõrge on ühe või teise keele sotsiaalne staatus. Ülespoole ronime me kõik hea meelega, allapoole nagu ei tahaks vajuda, aga kust need juured siis toitu saavad kui mitte sügavustest.

„Keele valik piät olema tiidlik otsus ja sis kah viil tule kõrva timmi, et sa õks uma keele pääl püsüt. A peräkõrd omgi lugu nii, et ku kiilt olõ-õi kohki pruuki, sis tä kooles vällä ja tuu kivi sis satas mi hindä kapstaaida,“ arutab Kadri. „Muidoki om rassõ tsillembät kiilt eloh hoita, a tuud tüüd tulõ-õi kiäki tõnõ mi iist tegemä.“

Väikestest asjadest võiks siin kasu olla, kasvõi võrokeelseid silte võiks avalikus ruumis hoopis rohkem olla.

Keelemenüü on rikas
Kadri otsustas et tema väikese poja emakeel on võro keel. Isa keel on aga flaami keel, isa ja ema räägivad omavahel eesti keeles. Kui Kadri ema tuleb külla, kõlab jällegi võro keel. „Mu pojal om keelerikkust, minkäst valli, et määne tuu timä hindä identiteet om,“ selgitab Kadri kodust keeltekompotti.

Abikaasa Tom, kes on Eestis elanud juba 14 aastat, hakkas viie aastaga ennast eesti keeles hästi tundma ja ega võro keelt talle kah enam tõlkima ei pea. „Ummetegi välähpuul koto om tuu suhtlemise mõttõn praktilisemb, et Tom kõnõlõs eesti kiilt,“ lisab naine.

Selle pärast, et poja eesti keel võro keele tõttu vaeseks jääb, ei ole Kadri arvates küll muretseda vaja: „Dominantne kiil tule esihindäst külge, tollõst päse-õi kohegi. Mu meelest ei ole vaia ei keelesäädüst vai ammõtligu keele staatust tolle jaos, et inemine esi võinu tetä tuu otsusse ja rohkõmb umma kiilt pruuki.“

Nii tegigi Kadri sel õppeaastal otsuse viia Tartus, Elleri koolis pärimustantsu kursus läbi võro keeles. „Administraatoritädi ommava vaimustusen, et külh om illos kiil. Opilaisiga om tõnõkõrd külh vaia mõnda sõnna seletä, a saami nakkama. Mõni opilane om jo kah võro juuriga ja tege tõisile selgest, misasi om näütüses sälg,“ kirjeldab õpetaja oma tööd heade mõtete linnas.

Üksi ja üheskoos
Kadri Lepasson on 2025. aasta laulu- ja tantsupeol kannelde liigijuht. See on väga suur töö ja vastutus, ja ometi vehib Kadri kõigepealt kätega ja seletab: „Tuu om tävveste ebaloomulik, et 300 pillimiist tuleva kokko ja mängivä samma luku! Vanaste oll külä pääl üts pillimiis, sakeste oll pill hindä tettü ja umah timmih, nii et nä es saaki ütehkooh mängi!“

Mooste rahvamuusikakoolis õpetajana töötades nägi Kadri siiski, kui suure pühendumisega lapsed suure peo jaoks harjutasid. „Mi teimi suurõ tüü ärh, ja ku ma näi, et latsile om tuu pääliina sõit ja matte pääl makamine kah nii tähtsä, sõs ma mõtli esi kah, et ma taha-õi tuu pitur olla, kiä latsi takistas. Ja ku minno kutsuti liigijuhis, sõs ma mõtli, et tuu om hää võimalus tetä tuud tüüd nii häste ku ma mõista.“

Ja pole kahtlust, et kandled kõlavad Kadri taktikepi all sama loomulikult kui erinevad keeled tema suus ja kodus.

 

Autor: KADRI UGUR
Viimati muudetud: 24/10/2024 08:56:57