Küsitlus

Millisel määral mõjutavad sind uue aasta hinnatõusud, maksutõusud ja uued maksud?

Kagu-Eesti korterelamud saavad mõistlikumalt remondiraha

Renoveeritud kortermaja Võrumaal Sõmerpalus. Foto: LLi arhiiv

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas sel nädalal kahe korterelamute renoveerimistoetuse määrused − ühistuid abistatakse kokku 185 miljoni euroga. Läbi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kümnete tuhandete inimeste kodud üle Eesti. Ministri kagueestlasest koalitsioonipartner Anti Allas rõõmustas muu hulgas selle üle, et meie kandi korteriühistud ei pea enam end proovile panema „nobedate näppude voorus” ja toetusprotsent on mitmel puhul varasemast suurem.

„Renoveerimine on vajalik hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks, kuid ühtlasi aitab inimestel kokku hoida kommunaalkulude pealt. Kortermajade renoveerimine on ühistutele suur investeering, mis parandab oluliselt elanike heaolu. Et kaua oodatud toetus jõuaks riigi igasse nurka ja Eesti inimesed saaksid elada kvaliteetsetes ja soojapidavates kodudes ka suurtest linnadest väljaspool, pöörame seekord erilist tähelepanu toetuse regionaalsele jaotusele,“ lausus Svet.

Üle-eestilise 170 miljoni eurose meetme eelarvest suur osa jagatakse maakonniti, võttes aluseks piirkonna korterite maksumuse, nende arvu ning leibkondade brutosissetuleku. Tavalise renoveerimise korral on toetus olenevalt korteriühistu asukohast 30–50 protsenti. Kõrgemate toetusmääradega soositakse lifti ehitamist, kuni 17 korteriga hooneid, kultuuriväärtusega hooneid ning kvaliteetset tehaselist rekonstrueerimist. Uues voorus saavad ka munitsipaalkorteritega majad taotleda toetust teiste korteriühistutega samadel tingimustel.

Lisaks avaneb eraldi 15 miljoni euro suurune voor Ida-Virumaa korteriühistutele.

Kuna rekonstrueerimistöödega soovitakse üha enam terviklahendusi ning need on ajas läinud keerulisemaks, mahukamaks ja kallimaks, aitab korteriühistutel hankeid korraldada Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus. Mõlema meetme taotlusvoorud avanevad oktoobri teises pooles.

Koalitsioonilepingu elamumajanduse peatüki koostamist eest vedanud Anti Allas (SDE) ütles uhkusega, et rekonstrueerimise tingimustel on esmakordselt „palju regionaalpoliitilist mõõdet sees”.

„Päris kihvtid tingimused tulevad, mis puudutavad näiteks ka Võru linna ja Valga linna ja muidu ka. Näiteks kuni 17 korteriga väikesed korterelamud väljaspool suuri keskusi tulevad 60-protsendilise toetusega senise 50 asemel. Võru linna muinsuskaitsealal olevad hooned ja ka Valga muinsuskaitseala hooned tulevad ka lausa 70-protsendilise toetusega,” rõõmustas Allas.

„Lisaks sellele ka ei jaotata [toetust] enam nobedate näppude järgi: iga maakond saab oma poti,” jätkas ta. „Ei ole enam niimoodi, et Tartu või Tallinn, kus on tervemad, tugevamad ja kiiremad inimesed, haaravad kogu raha ära.”

Allas lubas, et selles valdkonnas on lähitulevikus veel häid uudiseid oodata – tulevikus peaksid maapiirkondade inimesed rekonstrueerimistöödeks kergemini ja parema riigi toetatud tagatisega laenu saama.


Noppeid korterelamute rekonstrueerimistoetuste tingimustest
* Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt korteriühistu asukohast 30–50%. Kõrgemate toetusemääradega soositakse lifti ehitamist, kuni 17 korteriga hooneid (väljaspool Tallinna ja Tartuga piirnevaid alasid kuni 60%), kultuuriväärtusega hooneid (kuni 70%) ning kvaliteetset tehaselist rekonstrueerimist.
* Kogusummast 20 miljonit eurot suunatakse eraldi tehaselisele renoveerimisele, et ergutada korteriühistuid aina rohkem selle lahenduse kasuks otsustama. See võimaldab täpsemalt ette planeerida materjalikulu ja vähendada renoveerimistöödele tavapäraselt kuluvat aega, samuti langeb korteriühistute õlule tavapärasest vähem asjaajamist.
* Suur osa summast (110 mln eurot) on jagatud maakondade vahel ära, et toetusraha jõuaks igasse Eesti otsa.
* Tähelepanu pööratakse ka väljaspool suurlinnu muinsuskaitsealadel asuvatele kortermajadele ja mälestistele mõnevõrra suurema toetusprotsendiga.
* 185 mln euro väärtuses toetustest tulenevate investeeringute kogumahuks koos ühistutepoolse omafinantseeringuga hinnatakse 400 miljonit eurot, see moodustab umbes 10 protsenti kogu aasta ehitusmahust Eestis.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/09/2024 08:08:13

Lisa kommentaar