Küsitlus

Kas oled alustanud grillimishooaega?

Vanuritevaenulikuks tembeldatud omavalitsus ootab kohtu otsust

LõunaLehe poole pöördunud kodanik juhtis tähelepanu, et Räpina vald vähendas 1. jaanuarist hooldekodude toetuspiirmäära riigi kõige madalamaks ja ignoreerib ka õiguskantsleri värsket selleteemalist märgukirja. Valla esindaja ei soovinud olukorda kommenteerida, viidates peatselt saabuvale kohtuotsusele.

„Räpina vald vähendas 1. jaanuarist 2024 üldhoolduse hoolduskulude piirmäära 380-le (teavitamata sellest klienti), olles Eestis kõige madalama piirmääraga kohalik omavalitsus, seega kõige vanuritevaenulikum,” teatas toimetusele anonüümseks jääda soovinud kodanik. „Võrdluseks, Tallinnas ja Tartus on see piirmäär üle 700 euro, sellise summaga ei ole Eestis üheski hooldekodus võimalik saada kohta. Räpina omavalitsus „vilistab” ka õiguskantsleri 7. märtsi pöördumise peale valdadele ja linnadele, et nad peavad maksma täies ulatuses kliendi hoolduskulud. Eelmise aasta lõpus sai sotsiaalkindlustusameti andmetel Räpina KOV tasandusfondist pikaaegse hoolduse jaoks lisarahasid, et vaadata üle piirmäärad, kuid Räpina väidab, et nad ei ole raha selleks saanud. Räpina vald pöördus ka Tartu ja Põlvaga riigi vastu kohtusse. Selline „võrdsus” on Eesti Vabariigis kõige väetimate inimestega kohtlemisel.”

LõunaLeht on varemgi kirjutanud Räpina valla vastuseisust mullu 1. juunil jõustunud hooldereformile, mis pidi võimaldama riigi toel saada hooldekodukoha maksmisel hakkama keskmise pensioniga. Vald viitas mullu suvel, et riigi arvutused hooldekodude elanike kohta ei klapi ja reformi tõttu jääb neil eelarves puudu 200 000 eurot.

Samal suvel selgus, et Räpina haigla tõstis üldhooldeteenuse tasu ja jättis oma kaetavate kulude osa väiksemaks. Hoolduskulude piirmääraks kehtestati Räpinas patsiendi kohta 475 eurot. Hooldekodu patsientidele tõi reform seega kaasa hoopiski märkimisväärse hinnatõusu.

„Räpina vallas kehtestatud piirmäära suurus on suures osas sõltuv riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite hulgast,” ütles Räpina haigla juhatuse liige ja vallavolikogu esimees Peeter Sibul toona LõunaLehele. „Otsus riikliku ülesande täitmiseks eraldatud vahendite hulga kohta ei ole Räpina vallale ega ka mitmetele teistele omavalitsustele üheselt arusaadav ja asetab omavalitsused teenuse eest tasumisel põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda.”

„Jagades riigi poolt eraldatud toetuse summa hooldekodudes olevate inimeste arvuga, saab Räpina vald toetust inimese kohta kuus ligikaudu 380 eurot,” tõi volikogu juht välja. „Samas on omavalitsusi, kellele eraldatud toetus inimese kohta kuus on üle 1000 euro, ning ka omavalitsusi, kellele on eraldatud raha, kuid kellel puuduvad üldhooldusteenusel viibivad isikud. Seega leiame jätkuvalt, et rahaliste vahendite eraldamisel ei ole omavalitsusi koheldud võrdselt.”

Mullu sügisel pöördusid Räpina ja Põlva vald ning Tartu linn hooldereformi pärast riigikohtusse. Nagu selgub, on Räpinas hoolduskulude piirmäära vahepeal veelgi langetatud – 380 eurole.

Kodaniku viidatud õiguskantsleri pöördumine valla- ja linnajuhtide poole hoolduskulude katmise teemal pärineb küll 8. märtsist, aga see selleks. Ülle Madise selgitas, et õiguskantsleri poole pöördus inimene murega, et koduvald küsib tema abikaasa üldhooldekodu koha eest suuremat tasu, kui seadus lubab. Madise tõdes omavalitsuste kehtestatud hoolduskulude katmise piirmäärasid ja üldhooldusteenuse maksumust võrreldes, et õige mitme omavalitsuse kehtestatud piirmäär ei võimalda 1) katta ühegi hooldekodu teenuse hinnas sisalduvat inimese hooldamise kulu või 2) inimesel saada hooldekodukohta koduvallas või -linnas ega mõnes muus inimese elukohast mõistlikul kaugusel asuvas kohas, kui ta seda soovib.

„Seaduse järgi peavad vallad ja linnad katma inimese hoolduskulud täielikult, omaosalust ei tohi nende arvel kasvatada. See otsus on seaduses juba tehtud ja seda tuleb täita. See tähendab, et vald või linn ei või piirata hoolduskulude katmist nii, et see ei kata inimese hoolduskulusid täielikult,” manitses õiguskantsler. „Palun Teil rahastada väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega. Tänan kõiki valdu ja linnu, kes seda teevadki.”

Ülle Madise pöördumises tuuakse välja, et Räpina vallas kehtestatud hoolduskulude katmise piirmäär on 380 eurot ning Märjamaa, Peipsiääre ja Saaremaa vallas 400 eurot. Kõige väiksemad hoolduskulud on Viru-Nigula vallas tegutsevas 12-kohalises hooldekodus, kus need on 450,5 eurot kuus.

„Paraku ei kata Räpina, Märjamaa, Peipsiääre ja Saaremaa valla seatud piirmäärad ka kõige väiksemate hoolduskuludega teenusepakkujate kulusid. Kõigis neis valdades tegutsevad samuti hooldekodud, millest mõned kuuluvad neile valdadele endile,” tõdes õiguskantsler.

Räpina vallale kuuluva Leevi hooldekodu hoolduskulud ulatuvad 570 euroni kuus ja vallale kuuluva Räpina haigla hoolduskulud 576 euroni kuus. EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodus on see summa 520 eurot kuus ja Ristipalo pansionaadis 625 eurot kuus. Seega peaks õiguskantsleri arvutuste kohaselt vald Räpinas teenuse korraldamiseks katma omalt poolt hoolduskulusid vähemalt 520 euro ulatuses. Kui teenust vajab rohkem kui 36 Räpina valla elanikku, peaks valla seatud hoolduskulude katmise piirmäär olema ilmselt suurem, sest EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodus on vaid 36 kohta, leiab Madise.

Vastuolu tõi õiguskantsler välja ka Räpina naabervallas Põlvas. Põlva vald katab inimese hoolduskulud 480 euro ulatuses. Samas ulatuvad Põlva vallas tegutsevates hooldekodudes, sealhulgas Põlva valla peetavas hooldekodus, hoolduskulud 650 euroni. Põlva valla kehtestatud piirmäär katab ümbruskonnas üksnes Saverna ja Krootuse hooldekodu hoolduskulud. Mõlemad hooldekodud asuvad Kanepi vallas ning neisse võetakse eeskätt Kanepi valla elanikke.

LõunaLeht esitas Räpina vallavolikogu esimehele ja Räpina haigla (koos hooldekoduga) juhile Peeter Sibulale rea küsimusi nii hoolduskulude piirmäära vähendamise, õiguskantsleri pöördumise kui ka tasandusfondi lisavahendite väidetava mittesaamise kohta.

„Riigikohtu üldkogu arutab kolme kohaliku omavalitsuse hagi üldhooldusteenuse rahastamiseks 16. aprillil toimuval suulisel istungil,” vastas Sibul. „Kuni kohus ei ole otsust teinud, ei pea ma õigeks teemat kommenteerida.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/04/2024 09:22:34

Lisa kommentaar