Küsitlus

Kas külastad sel suvel Eestimaa suvelavastusi?

NURSIPALU | MTÜ Meie Nursipalu: riik rikub omaenda seadusi ja sel ei paista lõppu

Maarika Niidumaa. Foto: LLi arhiiv

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) menetluses olevate materjalidega tutvumisel jääb mulje, et – maksku mis maksab – sõjapealinn Võru peab! tulema. Iga õige eestlane peab nüüd aru saama, et ühise huvi ees tuleb vaikselt taanduda – loovutada kodu ja elutöö kui vaja. Tõesti?

MTÜ Meie Nursipalu tegi 12. septembril RKIK-le ettepaneku võtta tagasi eelnõu „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine” ning esitas muuhulgas vastuargumendina rahvaalgatusega „Ei Nursipalu harjutusväljakule!” kogutud 11 590 häält.

Järgnevalt toome välja rea olulisi fakte, millel põhineb MTÜ Meie Nursipalu seisukohavõtt.

Riik rikub omaenda seadusi ja sel ei paista lõppu
RKIK alustas ametlikku Nursipalu laiendamist seaduserikkumisega, jättes avatud menetlusest teavitamata tuhanded pered, kes jääksid tulevikus 4 km piiranguvööndisse. Lisaks sellele veel kümned tuhanded Võrumaa elanikud, kes jääksid tulevikus mõjualasse. Seda ilmselt seetõttu, et avalikult ei tahetagi näidata, kui paljud inimesed hakkavad kogema pea igapäevaselt planeeritava harjutusvälja lähedust – argipäeva sõjatsoonis. See tähendab (väga) valju lahingumüra, pea kohal lendavaid helikoptereid, paratamatut õhusaastet ning suurt riski põhjaveele ning mullastikule.

Nii nagu eelnõuski, on avalikkusega manipuleeritud ja otseselt valetatud. Ent Eesti inimesed on harjunud eeldama, et ametnikud on ausad ja tegutsevad seadust järgides. Nursipalu puhul see nii ei ole. Näiteks on täna selge, et praegustki Nursipalu harjutusvälja ei ole Rõuge valla alal juriidiliselt üldse olemas! Senine tegemata töö ja rahva lollitamine plaanitakse laiendamisega kinni mätsida.

Jah, me kõik eeldame, et ametnikud on ausad ja riigiametite dokumendid on korrektsed. On hämmastav, et Vabariigi Valitsuse eelnõu kubiseb vigadest, vääratud ja valeinfost. Et isegi keskkonnaametile esitatud projektid ja taotlused ei vasta elementaarsetele nõuetele, rääkimata faktilise materjali vigadest ning mõistekasutusest.

Seda, et RKIK ei soovigi kaasavalt ja avatult asju ajada, näitab samuti see, et vastuväidete ja ettepanekute esitamiseks anti ainult kaks nädalat. Materjalid on mahukad. Lisana esitatud kaart on nii algeline, et sellelt pole võimalik isegi kinnistute piire näha, muust rääkimata. Ministeeriumi enda lehel on peidetud kogu info eelnõu kohta sõna „siin” alla, mille leidmine on pigem õnneasi (kirjeldus meie muudatusettepanekus). Aga kui paljud meist käivad regulaarselt ministeeriumite või RKIKi kodulehel menetluste infot uurimas?

Kurbnaljakas on eelnõust lugeda, et müra tulevikus probleemiks ei ole. Ometi pole praegust müra ja vibratsiooni isegi uuritud! Rääkimata prognoosidest.

Kavas on teha muuhulgas veealuseid lõhkamistöid. Kuidas pärast seda tagatakse piirkonnale puhas joogivesi? Sedagi polegi uuritud. Need mõned näited plaanidest, mida minister Pevkur pole julgenud ausalt rahvale välja öelda, kõneldes Võrumaa elukeskkonna hävitamisest kui kaitsest võimaliku ohu eest.

Tuld! põlistalude ja pühapaikade pihta
Harjutusväljal on planeeritud kasutama hakata kõiki liitlaste kasutuses olevaid relvaliike, teha kolm uut sihtmärgiala (UXO-ala). Ühe maalilise ning toimiva põlistalu asukohale on plaanitud pommitusväljak, kuhu sihtimiseks tahetakse omakorda rajada 3-4 km pikkused laskekoridorid. Üks laskekoridoridest läbib (loe: hävitab) iidse pühapaiga nimega Jumalläte.

Kommunikatsioonitrikid
Kaitseministeeriumil on segi „üksik” ja „üldine”. Taoliste võtetega püütakse näidata mõjutatud inimeste hulka võimalikult väiksena; samas kui üksikjuhtumeid kajastatakse kui 'rahva üldist hoiakut' – olgu selleks siis kasvõi ühe suvila (kontrollimisel selgus, et uudis polnud korrektne) või metsafirma kasumlik maa müük. Kusjuures tehingute tegemise ajal ei olnud isegi RKIK ametnikele antud volitusi neid tehinguid teha, sest kaitseminister andis Nursipaluga seoses asjaajamisloa ametnikele alles augusti keskel. Ometigi on sõlmitud hankelepingud, raadatud metsi Natura (!) aladel, ehitatud ilma lubade ning järelevalveta teid jne jne. Seadusi on ülbelt rikutud.

27. juuli pressikonverentsil teatas minister hea uudisena uue 7 km teelõigu valmimisest, mida pole olemas siiani (!) – ilmselt loomaks muljet, et kõik on juba otsustatud ning pole enam mõtet midagi vaidlustada. Selge vale, mis kujundab avalikku hoiakut ja infovälja.

Metsi on tänaseks juba maha võetud – enam kui 400 metsateatise järgi – sadadel hektaritel.

Muide, keskkonnaülevaadet, mis on tehtud ENNE uut arendusprogrammi, presenteeritakse rahvale Natura eelhinnanguna. Paraku on siin EL seadnud karmid nõudmised ja on selge, et see keskkonnadokument ei vasta Natura eelhinnangu nõuetele. Euroopa kohus on öelnud, et isegi kui on kahtlus, et Natura alale võib olla negatiivne mõju, tuleb ilmtingimata läbi viia asjakohane Natura hindamine ja sellisel juhul on otsustajaks juba ELi vastav komisjon. Nursipalu laienduse alale ja mõjualasse jääb mitu Natura ala.

RKIK näikse arvavat, et on ise arendaja, lepingute sõlmija, järelevalve ja lubade väljastaja ning seega sobiv otsustama sadade inimsaatuste üle. Kohalikud ja ELi looduskaitsjad aga nii ei arva ning nii see ka ei ole.

Kust RKIK sellised volitused on saanud?
Kogu eelnõu põhineb ohuhinnangul, mis olevat aga riigisaladusega kaetud. Ometigi on riigikaitseseaduse järgi ohutaseme tõstmise õigus ainult riigikogul. Praegu on rahuaeg ja ka õiguskantsler on öelnud, et isegi kriiside korral tuleb järgida kehtivaid seadusi. Ei saa olla nõus olukorraga, kus rahvast hirmutatakse ohuhinnanguga, kuid samas ei räägita sõnagi sellest, mida igaüks sellest teadma peaks. Kuhu poole joosta, kui pauk käib? Kas me teame lähima varjendi asukohta? Kuidas inimesed ohust üldse aru saaksid? Kuhu viiks kaitseliitlane pakku oma pere?

Seega – ehk oleks siiski tugev tagamaa Võrumaal hoopiski olulisem? Sõjaväe juhid võiksid aru saada, et kodude kaitsmisel on määrav just rahva kaitsetahe.

 

Autor: MAARIKA NIIDUMAA, MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige
Viimati muudetud: 21/09/2023 08:27:09

Lisa kommentaar