Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Otepääl tähistati Eesti lipu 139. aastapäeva

Foto: Valju Aloel

4. juunil on Eesti lipu päev. Eesti lipu häll Otepää tähistas seda päeva traditsioonilise rongkäigu ja kontsertidega.

Vaatamata vihmasele ilmale oli rongkäigulisi vallamaja ees üksjagu. Rongkäigus osalesid Otepää valla haridusasutuste ning Tartu linna koolide õpilased, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindused, mitmed Otepää valla organisatsioonid, seltsid ning erakonnad. Rongkäiku turvasid politsei ning Otepää Motoklubi. Jagati riigikantselei poolt saadetud sinimustvalgeid lipukesi ja rahvusvärvides rinnamärke.

Rongkäiku juhtisid Eesti Üliõpilaste Seltsi liputoimkond ja teised akadeemilised organisatsioonid. Tuju hoidis üleval Pühajärve puhkpilliorkester. Koos suunduti Otepää kirikumõisasse, kus lipumasti sai heisatud rahvuslipp. Eesti hümni ja lipulaulu eestlauljaks oli sellel aastal Otepää gümnaasiumi õpilane Katarina Kamla.

Peeti ka päevakohaseid kõnesid. Sõna võtsid EELK Valga praostkonna praost Mart Jaansoo, EÜSi esimees Toomas Roosma, Otepää vallavanem Jaanus Barkala, Euroopa parlamendi saadik Riho Terras ja Tartu praost Joel Luhamets.

Mart Jaansoo märkis, et ehkki Eesti riigilipp pole kiriku sümbol ja sellel pole risti ning kristlikku saamislugu nagu näiteks Taani Dannebrogil, on Eesti riik ja rahvas sinimustvalge lipu kaudu siiski otseselt kirikuga seotud.

Toomas Roosma sõnas rahvuslipust kõneldes, et Eesti lipp pole pelgalt kangatükk, vaid eestlaste pärand ja sümbol, see on kui teatepulk, mida põlvest põlve edasi antakse.

Riho Terras rõhutas oma kõnes, et iseseisvus ei ole iseenesestmõistetav, seda on Ukrainas toimuva näitel vägagi selgelt näha. „Eestlastel on au ja uhkus näha sinimustvalget lippu lehvimas enda kodumaal. Olgu see siis Tallinnas Pika Hermanni tornis, koduaias või siinsamas Otepääl – Eesti lipu hällis,“ ütles Riho Terras. „Veelgi enam, meie lipp seisab teiste riigilippude kõrval Euroopa liidus, NATOs, ÜROs ja teistes organisatsioonides. Teiste riikide kodanikud ja esindajad näevad meie lipuvärve ja mõistavad, et see tähendab iseseisvat Eesti riiki siin Läänemere kaldal.“

„Siia tulles märkasin, et tänasel pidupäeval on vähe sinimustvalgeid lippe lehvimas. See ei tähenda, et me oleme oma rahvuslipu unustanud. See tähendab seda, et peame oma rahvusvärve rohkem kandma ja olema uhked oma lipu üle. Oleme eestlased, jäägem eestlasteks, kanname oma värve uhkusega ja järgmisel aasta, kui on Eesti lipu 140. juubel, olete kõik oodatud Otepääle, et seda pidupäeva väärikalt tähistada,“ ütles Jaanus Barkala.

Tartu praost Joel Luhamets viitas Eesti lipu õnnistamisel peetud Rudolf Kallase jutlusele, kus toodi välja tõsiasi, et nii, nagu Moosese kepp, on ka rahvuslipp abi ja tugi neile, kes seda au sees hoiavad. Ja nagu Moosese kepp muutus maha visates ohtlikuks maoks, nii muutub ka lipp ohtlikuks neile, kes seda ei hoia.

Traditsiooni kohaselt toimus Otepää Maarja kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus. Seejärel pakkus Otepää Palveränduri kogudus Lipuväljakul pannkooke. Õhtupoolikul pani päevale piduliku punkti Otepää kultuurimajas peetud Eesti lipu päevale pühendatud kontsert.

 

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/06/2023 08:16:06

Lisa kommentaar