Serviti tegi Põlvast 17. korda Eesti käsipallipealinna

Värske Eesti meister Põlva Serviti. Foto: Merlin Raudkett

Põlva Serviti käsipallimeeskond võitis tänavu üle aastate Balti liiga ning pani hooajale võiduka punkti, võites Eesti käsipallimeistrivõitluste finaali n-ö kuivalt ‒ 3:0. Peatreener Kalmer Musting hindab, et Serviti edukuse peamisi panuseid on järjepidevus käsipallurite kasvatamisel.

Pühapäeval toimus Mesikäpa hallis Eesti käsipallimeistrivõistluste kolmas finaalmäng Põlva Serviti ja Viljandi vahel. Mäng oli sedakorda nii tasavägine, et nõudis lisaaega. Esimeseks poolajaks oli seis 17:10 Servitile ning normaalaja lõppedes oli skooriks 28:28. Lisaajast väljus võitjana Serviti, tulles 17. korda Eesti meistriks. Võit vormistati numbritega 33:31 ning finaalseeria võideti üldkokkuvõttes 3:0.

11 väravat said kirja nii Alfred Timmo kui ka Jürgen Rooba. Viis väravat viskas Tõnis Kase.

„Tegime natukene endale elu raskeks, aga võitlesime lõpuni ja näitasime, et satsis on kõva sisu. Fantastiline viis, kuidas võita,” lausus värske meister Alfred Timmo handball.ee-le. „Esimene poolaeg – väga hea, viie palli skaalal. Teine poolaeg – kolm, väga-väga pika miinusega. Lasime neil kiired ära joosta, ise tegime lolle rünnakuid ja pallikaotusi.”

Kullale tuldi koosseisus Jürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Robin Oberg, Kermo Saksing, Joonas Vassiljev, Randel Matthias Lepp, Mathias Rebane, Jürgen Rooba, Eston Varusk, Henri Sillaste, Karl Markus Kannel, Arturs Meiksans, Andero Viljus, Anatolii Chezlov, Indrek Neeme, Henri Hiiend, Carl-Eric Uibo, Aron Saarna, Hendrik Varul ja Alfred Timmo. Esindajad Kalmer Musting, Rein Suvi, Allar Lamp, Ly Kamja ja Andres Neeme.

Lõppenud käsipallihooaeg on pühendatud Eesti olümpiakomitee 100. sünnipäevale ning meeskondadele riputati kaela erikujundusega medalid.

Põlva Serviti tuli Eesti käsipallimeistriks kaheksandat hooaega järjest, 2020. aastal jäi küll hooaeg koroonaviiruse tõttu lõpuni mängimata.

Peatreener: meie edu võti on tugev kasvulava

Serviti peatreener Kalmer Musting, kas Viljandi suutis teid finaalis kuidagi üllatada ka või oli ette teada, et olete neist ikkagi üle?
Ette ei tea siin pallimängudes kunagi midagi, aga kui tervet hooaega vaadata, siis paremus oli ikkagi meie pool. Kui vaadata kõiki neid tulemusi, mis seal mängiti. Aga noh, need olid sügisest kuni kevadeni ja tavaliselt väga paljud ütlevad, et kevadel ikkagi, kui otsustavad mängud on, siis võivad olukorrad muutuda ka. Aga peab ütlema, et me suutsime – välja arvatud see finaalseeria viimase mängu teine poolaeg – oma paremust ikkagi korralikult maksma panna.

Mis on need tegurid, mis tegid Servitist järjekordselt Eesti parima käsipallitiimi? Mis on teie edu võti?
Peab ütlema, et eks edu võti on ikka üks ‒ korralik kasvulava. Mängijad on enamikus kõik Põlva käsipallikasvandikud. Need kasvandikud on ju hästi erinevatest põlvkondadest. Kui vanim mees on 39, väravalukk Eston Varusk, ja on seal 34-35-aastaseid mehi, siis nooremad mehed on gümnasistid. Noh, gümnasistide osa selline märkimisväärne ei olnud, nad olid rohkem abimehed ja rollimängijad, aga palju on ka selliseid 23-aastaseid ...

Mis ma veel oskan öelda: kindlasti olid meil võistkonnas tugevad liidrid. Nimetatud puurilukk, siis rünnaku poole pealt oli Alfred Timmo terve hooaeg väga kõvasti meeskonda vedamas. Siis meie üks mängija, kes ei ole Põlva kasvandik, Jürgen Rooba, aitas rünnakut hästi kõvasti, tema mängis meil esimest hooaega. Ja kui lisan veel hästi meeskondliku ja tugeva kaitsemängu ja kogu meeskonna vaimu ka, siis ma arvan, et need ongi märksõnad.

Serviti võit pole enam ammu mingi üllatus. Milles on asi – kas Serviti on niivõrd tugev või on teiste tase lihtsalt veidi madalam?
Selle koha pealt ütlen küll kindlasti, et teiste tase ei ole madalam. Ma arvan, et me oleme pigem taset tõstnud ja teised on ka väga kõvasid pingutusi teinud. Võib-olla ainus, mis viimaste aastate jooksul silma jääb, on see, et ühel aastal kerkivad ühed, teisel teised. Paar viimast aastat on Viljandi olnud. Enne seda üritas HC Tallinn hästi kõvasti, väga suurte rahadega, palju välismängijaid toodi. Siis oli periood ju, mäletame kõik, aastast 2016 ja allapoole, kus Kehra kogu aeg üritas ja mitmelgi korral võitis meid ära ka.

Võib-olla ei ole teistel jätkunud sellist stabiilsust. Me oleme stabiilselt tegutsenud ja eks ka mõned korrad lati alt läbi läinud. Viimased korrad 2012 ja 2014, kui räägime Eesti meistrivõistlustest.

Aga siinkohal ei tasu muidugi unustada seda, et märkimist väärib väga tugevalt see, et me võitsime sel aastal Balti liiga – üle 13 aasta. 2010 oli viimati selline hooaeg, kui me võitsime Balti liiga ja Eesti meistriliiga. Ja tänavu suutsime seda korrata. Vahepeal oleme Balti liigas palju kordi saanud hõbemedaleid, ja palju kordi pronksi, ja oli ka neljandaid kohti, aga tänavu oli selles suhtes meie jaoks kindlasti eriline aasta.

Teil on seljataga pikk ja edukas treenerikarjäär. Äsja jäi silma, et käsipalliga hakkasite tegelema aastal 1977. Kas olete ka mõlgutanud mõtteid, et läheneb aeg teatepulk kellelegi teisele üle anda?
Need mõtted ikka tulevad pähe. Eks nad kuskilt otsast ka süvenevad vahepeal ja tulevad võimsamalt esile. Aga vaikselt ikka planeerime selliseid asju. Pean ütlema ka seda, et oma töökoormust ma ikkagi üritan kontrolli all hoida. Oli siin aeg 15 ja rohkem aastat tagasi, kus põhimõtteliselt tegelesin kõikide vanusegruppidega, B-klassist kuni A-klassini, ja siis veel täiskasvanud. Pregu on ikkagi niiviisi, et meil on peale minu käsipalliga tegelemas Rein Suvi ja Henri Sillaste, mängijavõistkonna kapten, ka aastaid juba ühe treeningurühmaga. Eks koormust üritame ikka jagada ja see tendents jätkub kindlasti.

Aga kuidas järgmisel hooajal täpsemalt – eks seda näitab lähiaeg, järgmised kuu-kaks. Siis on näha, kuidas võistkonda õnnestub komplekteerida, ja eks siis loksuvad kõik asjad paika, ka see, kes on treenerid.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/05/2023 09:01:59