Küsitlus

Millised on sinu mõtted alanud advendiajal?

Korstnapühkija hoiatab: ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud!

Korstnapühkija Jürmo Piberman. Foto: erakogu

Jürmo Piberman on töötanud korstnapühkijana 11 aastat ning näinud korstnaid, mille seisukord on uskumatult halb. Usutluses rääkis ta, millised valed kütmisharjumused on inimestele vanast ajast sisse juurdunud ning mida ta neile soovitab.

Kui tihti näete väga halvas või ohtlikus seisus korstnaid?
Kuna minu kliendibaas on püsiv – 70–80% inimestest on mind ka varem kutsunud –, siis on neil kütteseadmetega hästi. Aastas näen kokku 30 kuni 40 ohtlikku kütteseadet. Seal mängivad rolli erinevad tegurid.

Mis võib inimesele ohtu kujutada?
Üks on korstna ots – see võib olla lagunenud ja tihendatud põlevmaterjaliga, näiteks vahu või makrofleksiga. Teisalt võivad olla mõrad korstna pööningule jäävas osas või on puitkonstruktsioonid liiga lähedal ja võivad süttida.

Ohtlikud võivad olla ka ühenduslõõrid, mis ühendavad kütteseadet ja korstnat. Kui need on kinni kaetud ja ma ei saa vaadata, kas on tekkinud mõrasid, kust võib kuumus ja suits sisse pääseda. Lisaks võib tekitada ohtu küttekolle ise – mõningate ahjude puhul on küttekolded lagunenud ja ahju lagi varisemisohtlik.

Lisaks olen näinud läbipõlenud sauna- ja praeahjusid või katkiseid pliidiplaate, mis võivad tekitada ohu kütmise ajal. Kuumus kandub edasi põlevmaterjalidesse või läheb suits tuppa. Eriti halb on olukord, kui tuppa jõuab lõhnatu ja värvitu vingugaas, mis võib inimesele juba eluohtlik olla.

Kuidas vingugaas tuppa jõuab?
Vingugaas tekib enamasti siis, kui küttekolle on katki. Et seda ei juhtuks, peab kogu küttesüsteem olema terve ja ilma pragudeta, sest ka läbi pragude võib vingugaas tuppa pääseda.

Teine võimalus on see, et siiber suletakse liiga vara – nii takistatakse vingugaasi tee korstnasse ning see jõuab hoopis eluruumidesse. Siibri tohib sulgeda alles siis, kui kõik söed on kustunud. Vanast ajast on inimestel millegipärast arvamus, et kui söed on all, siis peaks siibri sulgema, et mitte korstna kaudu sooja välja lasta. See on vale! Ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud ja muutuvad liiga julgeks. Need, kes on endale alles hiljuti kütteseadme soetanud, on tihti palju ettevaatlikumad.

Mida te visiidi jooksul kontrollite?
Kõigepealt uurin, kuidas on aasta läinud ja kas on mingeid muresid. Uute puhul võtan ka läbi, kas teatakse, kuidas siiber töötab, kuidas ahju kütta ja sulgeda. Tavaliselt tekib inimestel küsimus, kui palju puid alla panna ja kui tihedalt tuleks kütta.

Seejärel puhastan korstna tahmast – selle kogunemisel võib korsten süttida, teisalt on tahm ka soojusisolaator. Kui tahma on liiga palju, ei saa seade korralikult soojendada. Iga objekti lõpus annan ülevaate kütteseadmete üldisest ohutusest. Kui mingi kütteseade on väga halvas seisus, siis teen päästeametile ettepaneku, kellel on õigus selle seadmega kütmine keelata.

 

 

Autor: G4S
Viimati muudetud: 24/11/2022 08:50:38

Lisa kommentaar