ANNETA KÕNET – ka võru ja seto keeles

Riik kutsub mittetulundusliku kampaania „Anneta kõnet” raames nii teaduslikul eesmärgil kui teenuste ligipääsetavuse parandamiseks osalema n-ö eestikeelse hääle kogumise talgutel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigi infosüsteemi ameti kampaania „Anneta kõnet” kõneisik Anna Leena Tae märkis, et hiljutine võru keele nädal haakub hästi ka kõne annetustalgutega.

„Kui üleskutse juba võrumaalaste suunas võru keele kõnelemiseks tuli, siis võiks seda juba väga edukalt teha www.annetakonet.ee keskkonnas, et see keel ja murrak ka päriselt digiarhiividesse ja kõnetehnoloogia arendamisse annetada,” sõnas ta.

Mõistagi võib annetada ka oma seto keelt.

Tae selgitas, et tegemist on suurte eestikeelse hääle kogumise talgutega. Hiljutise seisuga oli kokku kogutud ligi 63 tundi kõnet, aga reaalseteks muutusteks on vaja kokku koguda kõnet vähemalt paar tuhat tundi. Seega on tema sõnul lõunaeestlaste panus eriti oodatud.

„Anneta kõnet” projekt kutsub kõiki eesti keelt kõnelevaid inimesi oma kõnet annetama, panustades seeläbi eesti keele säilimisse ning kõnetehnoloogia lahenduste kiirema jõudmiseni meie igapäevaellu. Oma kõnet on oodatud annetama nii eesti keelt emakeelena, eesti keelt võõrkeelena kui ka erinevaid eesti murdekeeli kõnelevad inimesed.

Kõnet saab annetada nii arvuti, nutitelefoni kui ka tahvelarvuti vahendusel. Kõne annetamine on väga lihtne – tuleb lihtsalt minna veebiadressile https://annetakõnet.ee/, valida sealt endale huvitav teema ning asuda rääkima. Oma kõnet võib annetada nii palju kordi kui selleks soovi on. Mida rohkem kõnematerjali koguneb, seda rohkem kasu sellest on.

Ühine eesmärk on koguda spontaanset eestikeelset kõnet eesti kõnetehnoloogia lahenduste – kõnetuvastus ja häälkäsklused – edasiarendamiseks, teadustöö eesmärgil ja eesti keele säilimise tagamiseks. Riigi andmete juhi Ott Velsbergi sõnul võimaldavad kõnetehnoloogia lahendused parandada teenuste ligipääsetavust. Näiteks vaegnägijatel ja -kuuljatel lihtsamini infot tarbida, olgu selleks siis automaatne uudiste ja raamatute ettelugemine või reaalajas subtiitrid erinevates eestikeelsetes telekanalites. Velsbergi sõnul saab projekti tulemitest laiemat kasu kogu Eesti ühiskond, kuna kõnetehnoloogia lahenduste arendamise läbi muutub nii riigi- kui ka erasektoriga suhtlemine kui ka teenuste kasutamine inimeste jaoks lihtsamaks ning kiiremaks.

Kogutud kõnematerjali saavad oma töös kasutada nii teadusasutused eesti keele uurimiseks kui ka era- ja avaliku sektori organisatsioonid olemasolevate teenuste parandamiseks või uute loomiseks. Annetatud kõnematerjal transkribeeritakse ehk viiakse tekstilisele kujule. Kogutud kõnematerjal ja sellele vastavad tekstilised materjalid saavad kõigile kättesaadavaks avaandmetena veebiaadressil https://avaandmed.eesti.ee.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 24/11/2022 08:48:35