ÜLLATAV AJALOOKILD: pornograafiahuviline Lõuna-Eesti koolijuht põletas ühe koolimaja maha ja püüdis sama teha teisegagi

90 aastat tagasi toimusid praegusel Põlvamaal Leevakul dramaatilised sündmused: kohaliku algkooli juhataja Rudolf Nurk arreteeriti süüdistatuna koolimaja süütamise katses. Lisaks selgus, et koolijuht oli pidanud joomapidusid, kõmmutanud revolvrit ning hoidnud testamendi vahel pornograafilisi pilte. Vaid neli aastat varem oli täpselt samasugustel asjaoludel süttinud Piirisaare koolimaja – ning kindlustussumma sisse kasseerinud toona seal koolijuhina töötanud Nurk.

1932. aasta septembris ilmus Päewalehes kaunis skandaalne lugu „Koolijuhataja süütas oma koolimaja“. Loo sissejuhatuses toodi lugeja köitmiseks välja rida kõmulisi teadaandeid: „Leewaku algkooli juhataja vangistati. Pedagoog, kellel taskus Uus Testament, mille wahel endast walmistatud pornograafilised pildid. Joomingud ja rewolwripaugud õppetundide ajal. Koolijuhataja kohalt wallandamise küsimus wabariigi walitsusse.”

Loost selgub, et 5. septembri õhtupoolikul arreteeriti Leevaku algkooli juhataja, 30-aastane Rudolf Nurk. Teda süüdistati Leevaku algkooli maja süütamise katses ja „väärnähetes kooli asjaajamise alal”.

„Kesknädala hommikul anti arreteeritu Petseri kohtuuurija korraldusse ja paigutati trellide taha. Ühenduses Nurga areteerimisega on tulnud päewawalgele rida skandaalseid wäärnähteid Leewaku algkooli töös ja Nurga isiklikus elus,” teatas väljaanne.

Lugu juhtus kooliaasta esimesel päeval: 1. septembri õhtul märgati Leevaku algkooli hoonest tõusvat tihedat suitsu. Selgus, et põles koolijuhataja Nurga korter, leegid olid juba tunginud läbi lae katuse alla. Tänu tuletõrje kiirele reageerimisele ja ümbruskonna elanike abile õnnestus tuli kustutada ja suurem kahju ära hoida.

Tulekahju ajal oli koolijuhataja ise kodust ära. Kui kustutajad lukustatud korteriukse maha murdsid ja tuppa tungisid, märkasid nad midagi kummalist.

„Selgus, et enne kui koolijuhataja lahkunud korterist, on küdewast ahjust tõmmatud põrandale süsi ja laotud sinna peale puuhunnik. Kustutajaile selgus kohe. et korteriomanik on tahtnud meelega ja ettekawatsetult süüdata koolihoone,” sedastas Päewaleht.

Kustutajad informeerisid nähtust kriminaalpolitseid. Kriminaalpolitsei alustas kiiresti juurdlust ja otsis korteri läbi. Ilmnesid kummastavad asjalood. Korterist ei leitud ühtki arvepidamise raamatut, kadunud oli ka kooli hoolekogu protokolliraamat ja mitmesuguseid muid dokumente. Oletati, et koolijuhataja põletas või hävitas raamatud raharaiskamise varjamiseks.

„Seksuaalselt ebanormaalne” koolijuht
Selgus, et süütamine polnud kaugeltki nii hirmus kui Nurk ise.

„Rudolf Nurka tunti ümbruskonnas laiade elukommetega ja seksuaalselt ebanormaalse inimesena. Võrumaa õpetajaskond on avaldanud korduvalt soovi, et Nurk vallandataks õpetaja kohalt,“ kirjutas Päewaleht. Ka Võrumaa koolivalitsus leidis, et Nurk on kasvatustööks „otse kahjulik isik” ja oli veidi aega enne tulekahju pöördunud haridusministeeriumi poole, et Nurk kõrvaldataks ametist. Paraku kaitses Nurka vallandamise eest seadus, sest ta oli teenistusseaduse kohaselt kutsega õpetaja ja ametikohale kinnitatud. Tema vallandamine pidi tulema arutusele vabariigi valitsuse tasandil.

Nagu selgus Võrumaa koolivalitsuse ettekannetest ja koolinõunike revisjonist, oli Nurk pidanud tundide ajal kooli kõrvalruumides joomapidusid, paugutanud revolvrit jne. Suurimat pahameelt tekitas läbiotsimisel avastatu, sest „joomine oli ajawiiteks ainult muuseas”.

„Korterist leiti rõvedaid pilte, kus Rudolf Nurk pildistatud koos oma naisega täiesti alasti ja seksuaalselt kõige ebanormaalsemates poosides. Kustutustöödel on sattunud osa neid pilte lastevanemate kätte, mis kutsus esile pahameeletormi, et säärane isik on olnud pedagoog ja koolijuhataja.“

Seegi polnud veel kõik. Nagu räägiti, kandis Nurk endaga tihti kaasas uut testamenti, mille „lehtede vahele olid asetatud rõvedad ja kõditavad pildid“.

„Wörumaa õpetajaskond tunneb aga head meelt, et haiglaste kalduwustega isik on körwaldatud nüüd koolipõllult ja tal pole enam wöimalik teha halba õpetajaskonna heale nimele,” märgiti lõpetuseks.

Tules hävisid koolimaja ja ümbritsevad hooned
Lugu ise võinuks lõppeda Leevaku kooli mahapõlemisega. Nagu selgub, siis üks selline süütamine Rudolf Nurga hingel juba oli.

Peipsisaar.ee on pannud kirja koolihariduse andmise ajaloo Piirisaarel. Sealt selgub, et 1927. aasta sügisel kolis eesti algkool suurde Davet ja Miili Kaiori elumajja (pererahvas ise elas aidas). Algkooli juhataja- ja õpetajana töötas, alates 1926. aasta novembrist Rudolf Nurk.

„Kool sai töötada ühe aasta. 1928. aasta 8. juuli öösel umbes kell pool 12 hävitas tuli Piirisaare neljaklassilise eesti algkoolimaja, selle kõrval asuva elumaja ja kõrvalhooned koos kõige seesoleva inventariga täielikult. Kõrvalolevast hoonest suutis majaperenaine lastega suure vaevaga läbi tule pääseda,” kirjutas ajaloolise ülevaate koostaja.

Koolimaja oli puust ja tuli levis suure jõu ja kiirusega. Kuna inimesed magasid ja koolimajas rahvast ei olnud, märgati seda alles siis, kui maja üleni leekides oli. Et koolimajas sel ööl kedagi ei olnud, olid kõik uksed lukustatud ning seepärast ei õnnestunud ka kokkujooksnud inimestel midagi päästa. Nõnda põles sisse kõik kooli ja õpetaja varandus.

Tuletõrjujate kiirel kohalejõudmisel suudeti tulele, mis oleks võinud tuulise öö tõttu laiema ulatuse võtta, piir panna, ent neli tundi tuli neil, eesotsas tubli peamehega väsimata töötada, kuni tuli vaibus. Tule edasikandumine kaugematele hoonetele suudeti küll ära hoida, kuid siiski said kannatada mitmed lähedalolevad majad. Ühes neist asus vene algkool.

Kahju on suur, sest päästa ei saadud midagi. Koos kooliga põles maha ka harmoonium, mida kasutati koolis laulu õpetamiseks. Kogu kooli varandus oli vallavalitsuse poolt kindlustatud tulekahju vastu 1100 krooni peale, seal hulgal harmoonium 350 krooni peale. Maja ise oli Eesti Loidis kindlustatud 2000 krooni eest. Kogukahju tõusis 5500 krooni peale.

„Tuli olevat tekkinud koolijuhataja korterist, mis oli lukustatud, kuna koolijuhataja olevat kodunt ära olnud. Üsna kohe hakati kahtlustama süütamist, algatati juurdlus ning see tõendaski viis aastat hiljem, et tegu oli tõepoolest süütamisega kindlustussumma saamiseks. Kindlustussumma, 2400 krooni suuruses, sai tol korral ka koolijuhatajale väljamakstud,” kirjutas Peipsisaar.ee.

Seksimaia sarisüütajast koolijuhi Rudolf Nurga karistuse ja edasise elutee kohta andmed puuduvad. Piirisaare kool suleti 1970. aastal õpilaste vähesuse tõttu ja viimased kaks õpilast viidi üle Räpinasse. Leevaku viimane kool sulges uksed 2001. aastal.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/09/2022 08:38:21