Küsitlus

Kas sinu peres on tänavu kooliminejaid?

Maainimestel aitavad talve üle elada oma aed ja metsaalune

Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Toiduainete, elektri, gaasi ja küttepuude hinna tõus on enamiku meist pannud tihedamini raha lugema. Küsitletute sõnul on eelolevaks talveks toidulauale toeks oma aialapil kasvatatu ja metsast korjatu. Raha aitab kokku hoida nii säästlikult toidukraami ostmine kui ka söögi valmistamine.

Kanepi vallas elav Liivia Vaas on esimest aastat pensionil. „Kuna elame abikaasaga kahekesi, tuleme hästi toime nii praegu kui ka talvel,” sõnas ta.

Vaas tunnistas, et suureks abiks on oma aias kasvavad herned, oad, porgandid, kaalikad, kartulid, kurgid ja tomatid, samuti marjapõõsad ja õunapuud. Metsas käivad nad vaid seeni otsimas. Poest ostavad leiba, liha ja piimatooteid. Kokkuhoid on seegi, et poodi Põlvasse sõidetakse nädalas korra. Sisseoste tehakse kahes toidupoes, mille kliendikaardid on neil samuti, sest poe kliendikaardiga saab õige pisut soodsamalt.

„Magusat me ei osta, sest kommid ja koogid annavad energiat vaid hetkeks,” põhjendas Vaas. Ta märkis, et vähem söömine hoiab rohkem tervist kui liigsöömine.

Tänavu Vaas hoidiseid mullusest rohkem ei tee, sest üht-teist on keldrisse jäänud veel läinud aastast.

Toitu valmistab ta alati nii palju, et sellest jagub mõlemale lõunaks või õhtuks. „Suurt kogust ei tee ma kunagi, sest siis läheb osa söögist raisku,” avaldas ta veel ühe kokkuhoidmise võimaluse.

Küttepuude hinna lakketõus neid tänavu ei puuduta, sest kuuris on mitme aasta varu olemas.

Põlva vallas elav Kaja peab juba kaheksandat aastat pensionipõlve. Abikaasa siitilmast lahkumise järel elab naine üksi. „Pension on mul normaalne ning praegune toiduainete hinnatõus mind väga ei hirmuta, toidupoes ikka silman ostetava kraami hinda, kuid kampaaniaid ma ei jälgi,” rääkis Kaja. Ta lisas, et ei riski prognoosida, kas ta ka talvel ei tunne toiduainete hindu nähes kõhedust.

Metsamarjadest korjab ta veidi pohli ja jõhvikaid venna maja lähedal Võrumaal. Venna käest saab Kaja talvekartuli, juur- ja puuvilja, munad ja mee, mille eest käib jõudumööda abiks. Toidulauaga naine ei priiska, kuna vähese liikumise juures on ka isu napp.

Korteris on Kajal nii kesk- kui ka puuküte ning puid jagub mitmeks aastaks.

Triin Kuusemets töötab spetsialistina Mikitamäe raamatukogus. Pere kuuest liikmest töötab veel tema abikaasa. „Tänavu aurutasin esimest korda mahla talveks ja esimest korda tegin porgandist, kapsast ja peedist supipõhju,” rääkis Kuusemets. Ta sõnas, et pere talvekartuli varuvad nad kohalikelt kasvatajatelt.

Ta on raamatukogus kuulnud, et kohalikele teeb toiduainete ja elektri hinna kerkimine muret. „Kes metsas käivad, teenivad saagi müümisest veidigi lisa,” märkis Kuusemets. Ta lisas, et ise käis ta metsmaasikaid ja mustikaid korjamas. Kukeseeni on naine samuti koju toonud, peale korralikku vihma loodab ka pilvikuid saada.

Kuusemetsa sõnul on paljudele mikitamäelastele toeks seegi, et elamises on puuküte, sest elektriga kütmine käib inimestele üle jõu.

Loodetakse rohkem endale kui valitsusele
„Inimesed on skeptilised valitsuse toetamise suhtes, rohkem loodavad nad toimetulemises endale,” sõnas Kuusemets. Samasisulise sõnumi edastas ka Maret Aruoja, kes on Mooste kultuurimaja juhataja. Aruoja ise ei looda samuti valitsuse toele.

Kaja ütles, et tal on väga kahju, et ei saa oma riigi valitsust usaldada. „Valitsus on käitunud nii, et neid ei saa usaldada, loota saab endale ja lähedastele,” sõnas ta.

Olles igal tööpäeval ja muulgi ajal inimeste keskel, on Aruoja kuulnud nii igas eas kui ka erineva raskusega rahakotiga inimeste mõtteid toimetulekust hinnatõusu ajal. „Suurema rahakotiga inimesed ei põe nii hinnatõusu, kuid lastega noored pered ja eakad muretsevad, et kuidas nad talvel toime tulevad,” vahendas ta. Osa eakatest ei jõua enam metsa varusid täiendama minna, kuid osa noorigi käib metsas talvevarusid täiendamas.

Kaja tähelepanekute kohaselt ei ole kõigil noortel keerulistes olukordades hakkama saamiseks kogemusi, kuid millalgi peavad need tulema. Need, kes elanud nõukogude süsteemi kitsikuses, kus toidupoodidest vaatasid vastu pooltühjad riiulid, suudavad ehk paremini hakkama saada.

Mooste kultuurijuht ütles, et tema tuleb oma tagasihoidliku palgaga toime, sest majandab väga ratsionaalselt, kuigi elektri ja gaasi hinna tõus on ehmatav. „Kuna minu hobiks on hoidiste tegemine, teen neid talveks palju ja kogu aeg katsetan uusi variante. Tänavu teen hoidiseid mullusest rohkem, esimest korda teen kukeseentest tarretist, mullu marineerisin esimest korda kurke viinamarjadega,” rääkis ta.

Õpetajad ei hõiska samuti oma palga suuruse üle. Kes maal elavad ja maja kõrval aialapike, saavad nüüd nagu nõukogude ajalgi põllult toidulauale lisa. Kuid selle saamiseks tuleb ka tööd teha.

Õpetajaidki toetab oma aed
Tiiu Kungus töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Kuldre koolis ja elab Urvastes oma majas. Ta elab koos abikaasa ja gümnaasiumis käiva pojaga ning vanemad toetavad aiasaadustega miinimumpalka teenivat tütart.

„Olen igal aastal moose keetnud ja mahla teinud ning põllul kapsast-porgandit-sibulat ja kartulit kasvatanud. Peagi hakkan letšot purkidesse tegema, samuti boršisupi segu, mõne aja pärast teeme talveks hapukapsast,” rääkis Kungus.

Naine jälgib teraselt, millal on elekter odavam, et sel ajal pesu ja nõusid pesta, sest nii ei tõuse arve lakke.

„Maja kütame õnneks puudega ja meil on oma mets, kuid ka puude tegemisele kulus varasemast rohkem raha, eelkõige kütte ostmisele ja puude kojuveole. Kuid ikkagi saime kütte odavamalt, sest kevadel küsis enamik küttepuude tegijatest juba ulmelist hinda ruumimeetri eest,” kõneles Kungus.
Ainult palgaga äraelamine on õpetajal võimalik, kuid sel juhul peab see kuus olema vähemalt 2000 või enamgi eurot.

Küsitletute sõnul ei ole abi ei pidevast kurtmisest keerulise olukorra üle ega ka lootusest valitsuse toele. Rohkem on kasu enda positiivsest suhtumisest ja töökusest.

„Kellel vähegi võimalik, minge maksimarketi asemel metsamarketisse,” soovitab Maret Aruoja.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/08/2022 09:50:44

Lisa kommentaar