Konteinerid on ette nähtud pakenditele, pahatihti tuuakse neisse või nende juurde aga ka olmejäätmeid. Foto: LLi arhiiv

Viimastel aastatel on ühed omavalitsused võimaldanud elanikel eterniiti tasuta ära anda, osa neist pakub seda ka tänavu, kolmandad ootavad selleks KIKi toetust. Kuidas eterniidi äraandmine käib ja teisigi prügiga seotud küsimusi avavad kolme omavalitsuse töötajad. Prügihulga vähenemise ühe teena näevad nad paljude asjade taaskasutamist.

Kanepi vallas eterniiti kampaania korras ei koguta, sest valla elanikele on keskkonnaspetsialist Urmas Kolina sõnul eelsorteeritud jäätmete üleandmine jäätmejaamades tasuta. „Kanepi valla elanikud saavad ise eterniidi meie neljas jäätmejaamas ära anda seitse päeva nädalas, hommikul kella seitsmest õhtul kümneni,” sõnas ta ja lisas, et suurema koguse korral saavad nad jäätmevedajalt konteineri koju tellida.

Kolina sõnutsi on ka teiste sorteeritud jäätmete andmine jäätmejaama valla elanikele tasuta.

Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Annely Eesmaa sõnul on vald varem riigi toetusel korraldanud eterniidi kogumise ringe ja need on elanike hulgas poolehoiu leidnud, kuna eterniidi jäätmejaamas äraandmine on küllaltki kulukas.

„Oleme asja korraldanud nii, et valla elanikud annavad enne teada äraantava koguse, selle alusel oleme teinud KIKile ehk keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse vahendite eraldamiseks ja kui vahendid olid olemas, kuulutasime vastuvõtu välja. Elanikud ise on viinud eterniidi jäätmejaama,” selgitas Eesmaa. Ta lisas, et kui riik taas taotluse välja kuulutab, osaleb selles ka Põlva vald.

Näiteks vanade akende klaasid viivad elanikud ise Põlva jäätmejaama ning see on Põlva valla elanikele tasuta nagu ka paljude teiste jäätmete üleandmine.

Jäätmejaamas on vastav hinnakiri olemas, samuti leiab hinnakirja jäätmejaama käitava ASi Eesti Keskkonnateenused kodulehel.

Võru linnavalitsuse keskkonna ja järelevalve spetsialisti Tiina Randjärve sõnul võetakse nii Umbsaare jäätmekeskuses kui ka linna keskkonnajaamas eterniiti vastu kehtiva hinnakirja alusel.

„Tasuta saab eterniiti ära anda siis, kui saame KIKilt toetuse, ning Võru linnavalitsus loodab selle projekti käivitada augustis või septembris,” edastas Randjärv. Ta lisas, et enne tuleb eterniidikogused registreerida ja ise määratud ajal jäätmejaama viia.

Tema sõnul on elanike huvi suur, kuna senini on eterniidi tasuta äraandamise võimalus Võru linnas programmi reeglite tõttu puudunud.

Randjärv märkis, et 20 kilo eterniidi äraandmise eest tuleb praegu tasuda 4,8 eurot (kuuri katuse jagu ehk kümmekonna väikese eterniitplaadi loovutamine maksab seega 48 eurot – toim) ja sama koguse klaasi eest 3,6 eurot. Mõlemad hinnad on koos käibemaksuga. Kasutuskõlbmatu mööbli kilohind on võrdne eterniidi äraandmise kilohinnaga ehk 24 senti.

Kuid paar korda aastas saab suures koguses jäätmeid samuti tasuta ära anda, eelkõige koristuskampaania ajal. Viimati said Võru linna elanikud jäätmeid tasuta anda 7. ja 8. mail.

Pakend: konteiner või kott koju
Kolina sõnul saavad külades hajali elavad Kanepi elanikud sorteeritud pakendijäätmed ära anda jäätmepunktides, mida on paljudes valla külades ja teistes asulates.

Tema sõnul tegelevad pakendite kogumisega kolm pakendiorganisastiooni: ETO, TVO ja Eesti pakendiringlus. „Eramajade omanikele pakub TVO tasuta pakendikotiteenust, mille kasutamiseks tuleb leping sõlmida TVO valitud jäätmekäitlejaga või tellida pakendikotiteenus TVO kodulehelt.”

Kolina märkis, et sortimata jäätmete üleandmine muutub lähiajal järjest kallimaks, sest sellega tahetakse inimesi panna huvituma jäätmete sortimisest.

Eesmaa sõnul saavad hajaasustusalal elavad inimesed sorteeritud jäätmed viia lähemasse avalikku konteinerisse, näiteks suuremate kaupluste juures paiknevatesse eri jäätmete konteinerisse. Paberi, paki ja klaasi konteinerid on ka valla territooriumil.

Oksi ja paberit võib põletada
Randjärve sõnul on nii nagu igal pool ka Võru linna territooriumil plasti ja teiste mürgiseid aineid õhku paiskava prügi põletamine keelatud. „Jäätmehoolduseeskiri lubab vaid oksi ning paberi- ja kartongijäätmeid oma õues põletada,” märkis ta.

Tema sõnul ei ole linna koduõuedes viimastel aastatel ette tulnud plasti ja teiste ohtlike ainete põletamist, vähemalt ei ole linnavalitsus sellekohast teavet saanud.

Inimesed on teadlikumad, kuid teisalt, ka trahvid on suured. Trahvi suurus sõltub seaduserikkumisest. „Jäätmeseaduse kohaselt saab jäätmete põletamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta trahvi kuni 1200, juriidiline isik koguni kuni 40 000 eurot,” sõnas Randjärv.

Kolina tunnistas, et hooajaliste koristamiste ajal näeb ikka mõnes aianurgas või põllul mustalt tossavat lõket, mis võib viidata, et selles põletatakse vana mööblit, autorehve või muid jäätmeid, mille põlemisel tekivad väga mürgised saasteained, mis õhku paiskumise järel ja sissehingamisel võivad olla haiguste ja väärarengute põhustajaks.

Sama lugu on ka saastava prügi põletamisel ahjus, sest suur osa korstnast väljuva suitsu saastast ei haju kaugele, vaid maandub lähedale ja mõjutab piirkonda.

„Õhu saasteained, nagu dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe, aga mida enam prügi põletada ja selle saastet sisse hingata, seda enam toksilisi ühendeid keha talletab,” hoiatas Kolina.

Elanikud saavad keskkonnareostusest teatada ööpäev läbi riigiinfo telefonile 1247.

Korduskasutus on üks jäätmete vähendamise võimalusi
Eesmaa sõnul väheneb prügi kogus, kui inimesed ostaksid võimalikult rohkem pakendivabu tooteid ja tegeleksid taaskasutusega.

Randjärv näeb ühe teena samuti korduskasutuse suurendamist. „Peaksime mõtlema ka klaasi, pudelite ja purkide ümbersulatamisele ning osa asjade parandamisele,” leidis ta.

Kolina sõnul on üheks lahenduseks alternatiivi leidmine praegustele ühe korra kasutatavatele toidupakenditele. „Tuleb luua kontseptsioon alternatiivi rakendamisele pakendiringlussüsteemis, mille lähtepunktideks on väiksem mõju keskkonnale ning sujuv korduskasutatava pakendi kasutuselevõtmine nii tarbijate kui ka pakendiettevõtjate poolt,” rääkis ta.

Tema sõnul annaks korduskasutussüsteemi rakendamine märkimisväärse panuse prügiprobleemi vähenemisse. Kolina usub, et kui ka vähem teadlikele tarbijatele vaatavad riiulitelt vastu keskkonda säästvamad lahendused, mis lihtsustavad jäätmete sortimist, väheneb pakendiprügi.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/05/2022 09:22:34