Elering ja Elektrilevi tuletavad meelde, et elektriliinide ja gaasitrasside ümbruses tuleb olla ettevaatlik, sest elektrilöögil võivad olla äärmiselt kurvad tagajärjed.

Suvisel ajal, mil korraldatakse vabas õhus üritusi ning käivad hoogsad ehitus-, kaeve-, metsa- ja põllutööd, satutakse sageli elektriliinide lähedusse. Sellisel juhul tuleb jälgida tähelepanelikult ohumärgistusi ning hoida liinidest turvalist distantsi.

Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleidi sõnul tuleb kahetsusväärselt ette juhtumeid, kus lapsed ronivad ohtu teadvustamata elektrimastide otsa. „Elektriliinide läheduses tuleb olla väga ettevaatlik, näiteks 110-kilovoldise pingega liini juures võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt ning võimsamate liinide puhul juba 2,5 meetri kauguselt,” selgitas ta.

Ohu tõttu kuulub elektriliini telje mõlemal pool asuv maa-ala ning õhuruum kaitsevööndi alla. Vööndi ulatus jääb ühe kuni 40 meetri vahemikku, sõltudes liini pingest. Näiteks 110-kilovoldise pingega liini puhul on kaitsevöönd 25 meetrit.

Seetõttu tuletavad Elering ja Elektrilevi meelde, et õhuliini kaitsevööndis töötades või sellel alal aega veetes pole ettevaatus kunagi liiast. Nimelt võib inimene kõrgepingeliinidest saada surmava elektrilöögi ka siis, kui ta liinijuhet ei puutu või kui ta satub maha kukkunud õhuliini korral maaühenduskoha lähedale sammupinge ohutsooni.

Elektrilevi ohutuse koostööpartner Raivo Oras rõhutab, et maha kukkunud õhuliini juhtmele ei tohi mitte mingil juhul läheneda või seda puudutada. „Kui märkad maha kukkunud juhet, siis hoia sellest vähemalt 20 meetri kaugusele, sest juhe võib olla pinge all ja eluohtlik. Teata juhtunust kindlasti hädaabitelefonil 112 ning tõkesta seniks juurdepääs maha kukkunud juhtmele,” ütles ta.

„Kui aga siiski oled sattunud maaühenduskoha lähedale sammupinge alasse, siis ohualast turvaliselt välja saamiseks on kaks viisi – hoia kahte jalga koguaeg koos ning lohista neid mööda maad või liigu edasi väikeste turvaliste hüpetega, jalad koos,” õpetas Oras.

Batuudid ja lõkked tuleb hoida kõrgepingeliinidest kaugele
Ka kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ning avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad tekitada näiteks kõrge antenn, batuut, lõke või tuulelohe.

Veeleidi sõnul on heeliumiga täidetud õhupallide, tuulelohede ja nendega sarnaste lennuvahendite lennutamine õhuliinide läheduses eluohtlik. „Kahjuks on esinenud ka kahetsusväärseid juhtumeid, kus teadmatusest on paigaldatud otse elektriliinide alla batuut. Sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed,” ütles ta.

Samuti on keelatud lõkke tegemine elektriliinide lähedal. „Lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ning seda ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kui taoline elektrilöök peaks aset leidma, siis ohustab see inimese elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest kerkiv kuumus liinijuhtmete venimist, mille toimel vajub juhe maapinnale lähemale ning oht elektrilöögiks suureneb veelgi,“ selgitas Veeleid.

Tegevus elektriliinide vahetus läheduses tuleks eelnevalt kooskõlastada elektrivõrgu valdajaga. „Nii võime kindlad olla, et tegutsetakse heaperemehelikult ning saame selgitada, kuidas turvaliselt käituda,” ütles ta.

Töid tehes tuleb hoida liiniga mõistlikku vahet
Kuigi liinijuhtmed on enamasti kõrgel, võivad probleeme tekitada suuremad masinad, näiteks kraanad, tõstukid või kombainid. Ohtlikke olukordi tekitavad sagedamini transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Viljalõikuse ajal võivad elektriliinidele ohtlikult lähedale sattuda ka kombainid.

„Siinkohal tasub meeles hoida, et tegutsedes tuleb alati jälgida sõiduki kõrgust ning liikumisraadiust. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega liiklemine elektrivõrgu valdajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada,“ ütles Andrus Veeleid.

Kui aga masin on mingil põhjusel pinge alla sattunud, ei tohi selle juht mitte mingil juhul masinast väljuda, sest nii satub inimene veel suuremasse ohtu. „Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid ja masinat ei ole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada. Sellisel juhul tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud,“ tõdes ta.

Eleringi ja Elektrilevi esindajate kinnitusel on raietööde planeerimisel liini kaitsevööndis samuti kohustuslik raietööde eelnev kooskõlastamine. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks puid langetada elektriliini suunas. Lisaks on keelatud puude ladustamine õhuliini alla või selle vahetusse lähedusse. „Soovitatav on kõikide põhivõrgu ja Elektrilevi elektriliinide läheduses toimuvate raietööde korral eelnevalt Eleringi ning Elektrileviga läbi rääkida ja kooskõlastada,“ lisas Veeleid.

Elektriohu märk hoiatab ohu eest
Elektrilevi ohutuse koostööpartneri Raivo Orase sõnul tuleb kaitsevööndites ja kohtades, kus elektrivõrk meie elukeskkonnas kulgeb, tähelepanelikult jälgida „Elektriohu“ märke. „Siinkohal panen südamele, et elektriohu märgi tähendus tuleb arusaadavalt lahti seletada nii lastele kui ka noorukitele,” lisas ta.

Eestis on algamas äikeseperiood ning seoses sellega tuleb vältida elektriliinide läheduses ja mastide all seismist ning äikese ajal peab kodudes lülitama välja elektrisüsteemi peakaitsmed, et vältida liigpingest tulenevaid tagajärgi, kui äike lööb liinidesse või alajaama. „Kui märkate elektrivõrgus ohtu või midagi ebaloomulikku, näiteks alajaama või elektrikilbi lahtisi uksi, siis andke sellest koheselt teada. Juhindume mõttest „Ohutus on meie kõigi südameasi“,” lisas Oras.

Kui mõne tegevuse puhul pole teada, kas see on lubatud või mitte, tuleks elektrivõrgu valdaja käest üle küsida. „Kui märkad kõrgepingeliini läheduses kahtlast tegevust või potentsiaalset ohtu, näiteks liini kõrval viltuvajunud või liinile kukkunud puud, katkiseid rippuvad või vastu maad kukkunud juhtmeid, võõrkeha liinijuhtmetel või on juhtmed kahtlaselt madalal, tuleks sellest koheselt elektrivõrgu valdajat teavitada,” lisas Oras.

 

Ohutus – näited päriselust

Juuli 2021, Harjumaa
Üles tõstetud kastiga kallur sõitis liiva maha kallates 110-kilovoldise liini juhtmesse, mille tagajärjel juhe katkes. Kalluril plahvatasid tekkinud lühise tõttu rehvid. Osa rehve lendas plahvatuse tulemusel veljelt minema. Plahvatusega kaasnenud heli oli kosta ka viie kilomeetri kaugusele. Kalluri juht vigastada ei saanud. Luba tööde teostamiseks liini kaitsevööndis polnud.

Aprill 2015, Tartu
Metallist ehituspiirete tõstetöid teinud autojuht sai kõrgepingeliini juhtmete all elektrilöögi. Tööd olid kooskõlastamata

Mai 2017, Harjumaa
Kohaliku laulu- ja tantsupeo atraktsioonid, sh lastele mõeldud batuudid olid paigutatud üliohtlikult otse kõrgepingeliini juhtmete alla. Tegevus oli Eleringiga kooskõlastamata. Õnneks sel korral midagi ei juhtunud, kuid oht oli äärmiselt tõsine.

Veebruar 2020, Suure-Jaani
Kõrgepingeliini kaitsevööndis toimunud raietööde käigus langes puu raietöölise hooletusest vales suunas ja kukkus liinile, mis põhjustas lühise.

November 2020, Ida- Virumaa
Teise elektrivõrguvaldaja liinil teostati töid kahe õhuliini ristumise kohas. Töötoimingu ebaõnnestumisel tekkis Eleringi 110kV õhuliinil lühis ning inimene sai vigastada. Teisel elektrivõrgu valdajal puudus luba Eleringi liini elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks ega järgitud ohutusabinõusid.

 

 

Autor: AIN KÖSTER, AS Elering
Viimati muudetud: 26/05/2022 08:48:43