Kultuurielu ja üritused maal hakkavad samm-sammult taastuma

Kanepi seltsimaja saab Eesti vanima rahvamajana tänavu 135-aastaseks ning koroonaaja piirangud kultuuriürituste korraldamisele on loodetavasti möödanik. Foto: LLi arhiiv

Suurem pandeemia on esialgu küll möödas, kuid maakohtade kultuurielus annab see veel tunda. Maapiirkondades toimetavad kultuurijuhid on seda meelt, et sealsetele elanikele on mitmesugused kohapealsed üritused väga vajalikud elamusteks, üksteisega kokkusaamiseks ja isetegevuseks.

Mooste kultuurimaja juhataja Maret Aruoja ütles, et tuleval kolmapäeval (18. mail) korraldavad nad esimest korda ürituse metsaradadel: osalejatega kohtuvad kostümeeritud muinasjututegelased, kes peatustes loevad muinasjutte, korraldavad mänge ja muid tegevusi.

8. juunil toimub raamatukogude aasta raames esimest korda muusikaga raamatujooga.

Aruoja sõnul oli kolmekuningapäevale pühendatud õhtul nii tuleetendust kui ka tuleskulptuuride põletamist. „See oli tore ettevõtmine meie noortekeskuse ja elanikega, kes tõid heina ja puitu tuleskulptuuride valmistamiseks,” meenutas ta.

Paar päeva hiljem toimus lauatenniseturniir, 18. jaanuaril tähistati ülemaailmset lumememmede päeva, kus Mooste piirkonna laste ja noortega valmistati erinevatest materjalidest lumememmi näituse tarbeks, mängiti õuemänge ja muidugi tehti ehtsaid lumememmi. Sõbrapäeval korraldati huvilistele esimest korda teehommik.

Kanepi seltsimajal koos noortekeskuse ja kohalike naiskodukaitsjatega on tänavu plaanis mitmeid liikumisüritusi, nagu traditsiooniline jüriöö jooks ümber Erastvere järve. Uus üritus oli Kanepi öösõit, mille uudsuseks oli asjaolu, et rada tuli läbida tõukeratastel.

„Esimest korda korraldasime kontserdi, mille eesmärk oli koguda toetusraha Kulikovka piirkonnale Ukrainas. Kulikovka on Põlvamaa sõpruspiirkond, kust tuli kontserdile ka videotervitus ja tänu toetuse eest. Kanepi segakoor õppis kontserdiks selgeks ukrainakeelse laulu „Hei, sokoli“. Kontserdil olid kohal ka Ukrainast saabunud sõjapõgenikud,” pajatas Marju Jalas, Kanepi seltsimaja juhataja.

Uue-Antsla rahvamaja kultuurikorraldaja Kati Velner tunnistas, et maskikohustuse kaotamise järel on inimesed muutunud aktiivsemaks ja kultuurimaja julgeb taas üritusi planeerida ja korraldada. „Eelmisel reedel tähistasime rahvaliku peoga, mis oli plaanitud juba mullu kevadesse, Urvaste koduloomuuseumi ja Urvaste kapelli juubeleid,” sõnas ta.

Velner lisas, et aprilli viimasel nädalal toimus esmakordselt ööbimisega kevadlaager lastele ja noortele, kus mängiti, võisteldi, toimus võimlemistreening, vaadati filme ja oli diskoõhtu.

Vastseliina rahvamajas käib koos aeroobikaring, mille kohta juhataja Anneli Lõhmus ütles, et „mujal tegeletakse aeroobikaga klubides”.

„Loona loomekeskuse eestvõttel toimuvad majas erinevad kursused, millele kutsutakse teemakohased esinejad,” sõnas Lõhmus. Ta lisas, et filme saab samuti vaadata, eelkõige uusi Eesti filme. „Apteeker Melchior” on juba vaadatud, järge ootab „Tagurpidi torn”.

Vastseliina rahvamajas toimuvad tänavu eelkõige traditsioonilised üritused: tantsuõhtud, kontserdid, teatrietendused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, aastavahetuse pidu.

„Sügisel tahame jätkata ka Vastseliina tantsuklubi tegevust, mis koroonaajal soiku jäi. Käesoleval aastal tähistame Vastseliina aleviku 100. sünnipäeva, mille raames on plaanis korraldada 22. oktoobril konverents. Samal päeval tähistame ka Võru valla viiendat sünnipäeva,” rääkis Lõhmus.

Pandeemia pani pausile ehk mis jäi ära
Moostes olid nendeks jaanipäevapidu ja jõuluõhtu, lastepäev ning lina- ja käsitöölaat.

Jalase sõnul jäi pandeemia ajal ära enamik olulisi ja traditsioonilisi sündmusi. Kahel aastal jäi pidamata Kanepi kihelkonna laste laulupäev „Keväjä tsirgukõnõ“. Pidamata jäid jõuluürituse, peoõhtud. „Kollektiivide proovid olid häiritud ning pikad pausid jätavad oma jälje, kuid nüüd on kõik taas tegusad,” sõnas ta.

Velneri sõnul on Uue-Antslas ära jäänud kahel korral traditsiooniline aastalõpuüritus. „Väga nukker tunne oli, sest panime kevadel plaanid paika, leppisime esinejatega kokku ning lootsime, et selleks ajaks lubab olukord üritust korraldada. Paraku tuli kahel aastal ligi kolm nädalat enne üritust otsustada, et pidu ei ole tervise huvides mõistlik. Oleme tänulikud esinejatele mõistva suhtumise eest broneeringute äkilistesse tühistamistesse,” rääkis ta.

„2020. aastal jäi ära ka emadepäev, laste laulukonkurss ning koos kogukonnaga väga pika traditsiooniga vana aja jaanipäev,” edastas Velner ja lisas, et ära on jäänud või edasi lükatud tantsuõhtuid, teatrietendusi, kontserte ja teisi ettevõtmisi.

Pandeemia ajal oli Vastseliinas ringitegevus korrapäratu või hoopis katkenud ning ära jäid oma piirkonna inimestele olulised kontserdid Eesti Vabariigi aastapäeval ja kevadkontserdid. Lõhmus ütles, et pandeemiaaeg on muutnud ja mõjutanud just inimeste harjumusi. „On neid, kes ei tule veel nüüdki rahvarikastele üritustele,” tõdes ta.

See aeg on pannud inimesed mõtlema, mis on oluline, või võtnud hoopis võimalused kooskäimiseks. „Võiks öelda, et taastume tasapisi,” lisas ta.

Tullakse meeleldi
Aruoja sõnul käivad Mooste piirkonna inimesed heameelega pereüritustel, kuulsate ansamblitega õhtutel, näitustel, laste teatrietendustel, jaaniõhtul, jõuluõhtul, laatadel ja liikumisretketel. Need on traditsioonilised ja oodatud üritused.

Ta lisas, et ka esinejaid tuleb Mooste kultuurimaja korraldatavatele üritustele meeleldi nii Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Võrust kui Põlvast. Üksikud äraütlejad olid pandeemia ajal.

Jalase sõnu meeldivad Kanepi elanikele erinevad sündmused. „Huvi kevadlaada vastu on alati suur, sest müümise-ostmise kõrval on ka meeleolukas kultuuriprogramm kohalikelt isetegevuslastelt. Iga kord on külalisesinejad, kelleks tänavu ootame udmurdi kollektiivi Ošmes,” rääkis ta.

Jaanipeod kauni Jõksi järve ääres on rahvarohked. Jalas lisas, et järjest enam huvitutakse juba mitmendat korda toimuvast Kanepi festivalist, mis on saanud keskseks suvesündmuseks, ning ka seltsimaja on selle korraldamisega seotud.

Jalase sõnul tullakse Kanepisse meelsasti esinema. Mullu suvel esinesid Kanepis nii Rahvusooperi Estonia poistekoor kui ka Eesti Rahvusmeeskoor. Kauguse tõttu ei ole keegi ära öelnud, küll ei ole üksikutele aeg sobinud.

Vastseliina piirkonnas on Lõhmuse sõnul rahvamaja kõrval teisigi võimalusi aja sisustamiseks. „Meile toob inimesed ikka mõni hea kontsert, teatrietendus või ühised tegevused koos perega, näiteks jüripäeva jooks, fotoorienteerumine ...” kõneles ta.

Lõhmus tunnistas, et Vastseliinas on olnud kontserte, kus enamik kuulajaid on kaugemalt: Võrust, Tartust, Aluksnest, ka Tallinnast. „Need on enamasti klassikalise muusika kontserdid, mida teeme koos Uue Kontserdiga, ja ka aastavahetuse pidu,” sõnas kohalik kultuurijuht.

Kultuuriüritused ja ringid on väga vajalikud
Velneri sõnul on kohapeal toimuvad kultuuriüritused ning huvitegevus vajalikud kui kultuuripärandi kandjad ja sotsiaalse suhtlemise kohad. „Maal elatakse üksteisest eemal ning igapäevast kokkusaamist ja suhtlemist on vähe. Lastele ja noortele on see hea võimalus teha kohapeal oma esimesed teatri- ja kontserdikülastused,” kõneles Velner.

Aruoja märkis, et maakultuurimajades toimuvad etendused, kontserdid ja tantsuõhtud on tihti soodsama hinnaga, ning kõigil ei ole kaugemale üritustele sõiduks ka autot.

Mooste kultuurimajas käivad elanikud üheksas ringis, nende seas on tantsu-, võimlemis-, pilatese- ja indiaca-ring, lapsed ja noored käivad lauatennises jne. Mooste erineb teistest maakohtadest selle poolest, et sealse mõisa ühes kõrvalhoones tegutseb folgikoda.

Aruoja sõnul on kultuurimajal folgikojaga aastaid väga hea koostöö. „Oleme korraldanud žanripäevi, kontserte, tantsuõhtuid, tähtpäevade tähistamisi, mõisapäevi ning üle 10 aasta lina- ja käsitöölaata, mis on üle Eesti tuntud ettevõtmine,” kõneles ta.

Aruoja ei näe folgikojas konkurenti, kuna viimane suunab oma ettevõtmised rohkem turistidele ja kaugemalt tulijatele.

Kanepi seltsimajal on käimas juubeliaasta, Eesti vanimal rahvamajal täitub jõulude paiku 135 aastat. Jalas teab, et seltsimajas toimuv on kohalikele oluline. „Siin jätkuvad traditsioonid, käivad koos kohalikud isetegevuskollektiivid, tähistatakse olulisi pühasid, peetakse perekondlikke ja kogukondlikke pidusid, toimuvad etendused ja kontserdid, koolitused ja infopäevad ning näidatakse filme,” rääkis ta.

Lõhmus sõnas, et kuna inimesed üritustele tulevad, on alust arvata, et need on tulijatele olulised.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 12/05/2022 10:35:05