Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

MARKO ŠORIN: oluline on toetada Ukrainat lõpuni ja tingimusteta

Võib kindlalt väita, et meie elu siin Eestis ei ole pärast 24. veebruari sündmusi enam endine. Muutused on suured ja pikaaegsed. Venemaa president Vladimir Putin alustas Ukraina vastu brutaalset ja verist sõda, mis on endaga kaasa toonud põgeniketulva naaberriikidesse, sealhulgas Eestisse.

Kuna sõja tulemus on endiselt teadmata, siis kõnnime julgeolekupoliitiliselt ka siin Eestis endiselt õhukesel jääl. Seetõttu on hea teada, et hiljuti leppisid Keskerakond ja Reformierakond läbirääkimiste tulemusel kokku ligi 600 miljoni euro suuruses kaitse- ja sisejulgeoleku paketis, mille raames alustatakse muuhulgas keskmaa õhutõrje arendamist. Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks.

Praeguseks on ilmselt kõigile selge, et Kremli plaanid ei ole realiseerunud nii, nagu Putin oli arvestanud. Vene vägede niigi olematu moraal on veelgi langenud ning suures frustratsioonis pommitatakse kõike ja kõiki. Surma külvatakse valimatult põhimõttel, et kui oma tahtmist ei saada, siis ärgu jäägu midagi elamisväärset ka ukrainlastele. Välisluure juhi Mikk Marrani sõnul ei saa välistada riigipöörde toimumist Venemaal, sest ka seal on hakatud arusaama, et tegemist on sõjakuriteoga, mida ei andestata. Isiklikult oleksin selliste juttude suhtes hetkel, kus sõjas mitte midagi ei ole veel otsustatud, skeptiline. Kindlasti ei tasu arvata, et Vene armee oleks käesoleval ajal Ukrainas kuidagi lüüasaanud. Putini jaoks on võimu saavutamine Ukraina üle elu ja surma küsimus.

Kolm võimalikku lahendust
Seetõttu on oluline mõelda, millega Venemaa sõjakäik Ukraina vastu võiks lõppeda. Variante on lihtsustatult võttes kolm: Venemaa surub oma tahtmise peale ja alistab Ukraina; Ukraina väed löövad vastase oma territooriumilt minema; osapooled teevad Lääne vahendusel rahuleppe. Kaks esimest varianti tähendavad tõenäoliselt aastatepikkust verist sõda. Liigkiire rahuleppe sõlmimine võib aga oodatud kasu asemel hoopis pikemas perspektiivis kahju endaga kaasa tuua.

Rooma riigimees ja oraator Cicero on öelnud, et ebaõiglane rahu on parem kui õiglane sõda. Praeguses olukorras on NATO kõrvalseisja – liikmesriigid toetavad Ukrainat sõjatehnika ja -varustusega ning Venemaad survestatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Samas Putin ilmselt ootab NATO „areenile saabumist”, sest siis saab ta oma kodanikele enda poolt loodud narratiivi kergesti maha müüa. Lääs saab aidata Ukrainal navigeerida rahukokkuleppeni, kuid küsimus on: milliste tingimustega leppeni? Ukraina peab tunnetama ise oma valuläve – kui kaua ollakse valmis taluma purustavat õiglast sõda? Ja isegi kui mingi kokkuleppeni Venemaaga jõutakse, siis kui usaldusväärseks saab pidada Putini allkirju neil dokumentidel?

Siinkohal meenub ajaloost aasta 1938 ja Müncheni kokkulepe. Dokumendile kirjutasid 1938. aasta 30. septembri varajastel öötundidel alla Suurbritannia nimel Neville Chamberlain, Saksamaa poolt Adolf Hitler, Prantsusmaa nimel Édouard Daladier ja Itaalia poolt Benito Mussolini. Müncheni kokkuleppega loovutasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia Hitleri-Saksamaale tollase Tšehhoslovakkia piiriala Sudeedimaa, uskudes füüreri lubadust Euroopas rohkem maid mitte anastada. See oli ebaõiglane rahulepe, millele järgnes hiljem Teine maailmasõda.

Eesti jaoks on oluline rõhutada, et Ukraina on ühtne, terviklik ning puutumatu. Oluline on toetada Ukrainat lõpuni ja tingimusteta, et sõda ei kanduks üle Venemaa ja NATO liikmesriikide vaheliseks konfliktiks. Toetan igati 24. märtsi Eesti Päevalehe juhtkirja: „Ukrainal on tähtis vastu pidada, kuni Vene sõjamasin jõust piisavalt tühjaks jookseb. Eesti kohus on teha omalt poolt kõik, et Ukraina tagala Läänes oleks kindel ning liitlased ei hakkaks keelitama Ukrainat järeleandmistele, vaid aitaksid sõda päriselt võita.”

Igakülgne toetus vajalik
Nii teravat vastasseisu kui praegu Venemaa ja Lääne vahel on, pole pärast Teist maailmasõda toimunud, kui ehk Nõukogude Liidu ja USA vaheline Kuuba kriis välja arvata. Lääs püüab praegu Venemaad majandussanktsioonidega murda, et sõjamõjud tekitaksid mõrasid kuritegelikus režiimis. Seega tuleb igakülgselt toetada Lääne majandussanktsioone ning neid venelasi, kes protesteerivad ja kannatavad Venemaa tänavatel.

Ees ootab raske aeg olla valitsuses. Kui midagi peaks ebaõnnestuma, on valijate karistus potentsiaalselt karm, märkis politoloog Martin Mölder Eesti sisepoliitika ülevaates ERR-ile. Keskerakond on alati seisnud ühiskonda tasakaalus hoidvate väärtuste eest. Seega peame üheaegselt toetama Ukraina sõjapõgenikke, seisma oma inimeste majandusliku heaolu eest ja vältima igal juhul kokkupõrkeid erinevate elanikkonnagruppide vahel.

Ukraina sõjapõgenikud on tulnud Eestisse teadmata ajaks. Neil pole võimalik kiirelt tagasi pöörduda, sest nende kodud on puruks pommitatud. Sõjajärgse Ukraina ülesehitamine võtab kaua aega ja saab olema väga kulukas. Seega tuleb need inimesed meie ühiskonda võimalikult valutult integreerida, neid mõista ja nende valu leevendada. See on ainus lahendus.

 

Autor: MARKO ŠORIN, riigikogu liige, NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht (Keskerakond)
Viimati muudetud: 05/05/2022 09:44:19

Lisa kommentaar