Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Elektrišokk: kas hiidarvete vältimiseks tuleks minna üle öisele eluviisile?

Foto: Ketlin Lääts

Detsember oli korralik talvekuu, mis sundis soojuspumpasid ja radiaatoreid tööle lülitama. Lisaks koristati pühade eel tavapärasest usinamalt ning muidugi valmistati praeahjudes jõuluroogi ja pesti hiljem boilerivee või nõudepesumasinaga suuremate seltskondade taldrikuid-kahvleid. Elektrienergia erakordselt kõrge börsihind aasta viimase kuu arvel tõi väga paljudele erakordselt ebameeldiva üllatuse. Mis saab edasi – kas peame õppima öösel odavama hinna ajal pesu pesema ning kokkama?

Räpinas elav Tõnu kütab oma majapidamist osalt õhksoojuspumpadega ning tehnikamehena pole tema elektriarved kunagi väikesed olnud. Novembrikuu börsielektri eest tuli tal maksta 160 eurot, detsembri arve oli aga laias laastus neli korda kõrgem: 590 eurot.

„Suur arve tuleb siis, kui kalli börsihinna ajal rohkem tarbida,” nentis rahulikult mees, kel ainuüksi 7. detsembri elektriarve oli 60 euro ringis. „Ma olen nende hulgas, kes ütlevad, et ei pea tarbima, kui maksta ei suuda. Elektri kõrge hind oli tegelikult teada, press rääkis kogu aeg. Kui käituda nagu rikkur, kes suhtub „ah savi, raha tuleb juurde” ja kulutada edasi, siis ongi arve, mida maksta ei jõua.”

Tõnu üks soovitusi priskete elektriarvete vältimiseks on igal võimalusel kasutada kütmiseks odavamat puitu ja briketti. Ta lisas veel ühe soovituse: fikseerida kodulaenu intressid. Vastasel korral võib ühel koledal päeval osutuda laenumakse senisest viis korda suuremaks.

Vaheldumisi linnas ja maakodus elav lõunaeestlane Priit maksis 2020. aasta detsembris maal elektri eest (fikseeritud pakett) 83 eurot, 2021. aastal aga tänu riigipoolsele osalisele võrgutasu hüvitamisele 70 eurot. Linnas (börsipakett) läks tunamullu detsembris 75 euro eest elektrit, sedakorda aga kolm korda rohkem ehk 230 eurot.

„Ühe soojuspumba tõmbasime välja ja kütame ahju-pliiti sellevõrra rohkem, aga muud väga ei saa teha,” nentis ta. „Ma hästi ei kujuta ette, et hakkame öösel kell kolm elektripliidiga süüa tegema või tolmu imema. Tegelikult pesumasina isegi võiks ööseks tööle ajatada, aga selle pesu peab hommikul kibekiirel ajal keegi kuivama ka panema.”

Priit lisas, et elektrihindade tõus on muutnud perspektiivi: varem talviti kuni saja euroni ulatunud ja kirumist tekitanud elektriarved tunduvad nüüd köömes.

Unustage öine elekter, jälgige börsi
„Justkui välk oleks tabanud tuhandeid ja tuhandeid inimesi,” nentis sotsiaalmeedias põlvamaalane Aare. „Meil läks hästi: novembris 85 eurot, detsembris 178. Aga seda vaid tänu õnnele, et kallis kaasa töötab kodukontoris ja sai börsihinda jälgida. Unustage öine elekter, tuleb nüüd öelda. Lülitage pesu- ja nõudepesumasinad sisse soodsaimal ajal. Tegin ka teistsuguse arvestuse ja see (ehk börsihinda mitte jälgides) olnuks 300+ eurot.”

Korteris elav Ülle kostis seepeale, et tema maksab boileri, külmkapi ja lampide tarbitava elektri eest muidu 15 eurot kuus, sedakorda aga oli arve 30 eurot. „Elan üle,” nentis ta rahulikult.

Kalmer tegeleb väikestviisi krüptoraha kaevandamisega ja videokaardid on teadupärast võimsad elektritarbijad. Mehe sõnul tuli ta detsembri elektriarvet – börsipakett – arvestades ots otsaga kokku, mõni euro jäi ülegi. Aga kõrge elektrihinna korral ei ole sel tegevusel erilist jumet.

„Pere on viieliikmeline, majas on elatavat pinda 150 ruutmeetrit,” kirjeldas võrukene Urmas. „Maja põhiküte käib Putini gaasiga, aga iga päev rändab esteetilis-majandusliku naudingu saamiseks kuus-seitse halgu Eesti metsa ka korralikku kaminahju. Ettenägelik laseb talupojatarkusest selletaolise alati oma majja ehitada. Maja ise on valgustatud nagu juudi jõulupuu, millele lisandusid advendikuul kõikvõimalikud valguskardinad, valgustatud puukaunistused jne. Nõudepesumasin undab iga jumala päev, pesumasin saab pidevat vatti (kolm last), iga leivaviilukese lasevad lapsed veel rösteris soojaks! Kohvimasin ja veekeetja loomulikult elektri peal, samuti praeahi. Lisaks oli majas detsembrikuus ühel pereliikmel koroona, mis tähendab, et maja sundventilatsioon huugas päevade kaupa ja tavapärasest rohkem. Detsembris oli ka koolivaheaeg ja jõulud, mis tähendas, et pere kaks telerit töötasid enam kui muidu. Elekter on börsihinnaga, gaas õnneks fikseeritud kuni kevadeni. Tõsi, perenaine vaatas detsembris ka börsi tunnihindu ja arvestas sellega võimaluste piires kahe nõudepesumasina ja pesumasina sisselülitamisel. Gaasi pluss elektri (börs) arve oli keskmisest külmemas detsembris kokku umbes 200 eurot. Kuigi vist oli läbi aegade rekord, võib selle mugavuse ja raha suhtega igati rahule jääda. Ah jaa, riigi ulatatud abikäe tõttu oli arve umbes paarikümne euro võrra väiksem.”

Ettevõtja Teet Põlvamaalt on iidamast-aadamast olnud börsikõikumistest sõltumatu fikseeritud elektripaketi usku. Tema kogemusest selgub, et detsembris 2021 osutus see väga heaks valikuks.

Teedu pere maamajas on 120 ruutmeetrit elamispinda, sellele lisandub saun. Saunas tuli torude külmumise vältimiseks detsembris kümmekond päeva hoida sees põrandakütet. Majas on vannitoas pidevalt põrandaküte sees. Kogu veevärk töötab elektriga, boiler, pesumasin, nõudepesumasin ja pliit samuti elektriga. Vastavalt ilmale aidatakse ahjuküttele kaasa õhksoojuspumpadega. Mõnikord kasutatakse ka elektriradiaatorit.

„Detsembri esimene dekaad oli Eesti kliimavaatluse pingereas külma poolest teisel kohal peale aastat 1973,” märkis Teet. Tema elektriarve oli detsembris kaks korda suurem kui novembris ehk 107 eurot. „Nii külmade ilmadega päris hea tulemus,” nentis ta. „Me ei ole mitte kuidagi muutnud oma tavapärast elurütmi.”

Miks on elekter kallis?
Palusime Eesti Energial maakeeli selgitada, miks üldse on särtsu hind praegu nii erakordselt kallis.

„Elektri hind börsil kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast,” sõnas pressiesindaja Priit Luts. „Nõudlus sõltub suuresti ilmastikust – temperatuurist, sademete hulgast, tuuleoludest – ja ka majandusaktiivsusest. Pakkumine sõltub samuti ilmastikust ehk kui hüdroressurssi on Põhjamaades vähe ning tuule-, päikese- ja tuumaenergiat pole turul piisavalt, käivituvad lisaks järgemööda fossiilkütusel töötavad jaamad, mis on kallimad. Nende juhitavate jaamade tootmise hind on üha kasvanud, olgu see siis tingitud CO2 või kütuste (gaas, kivisüsi) mitmekordsest hinnatõusust aastatagusega võrreldes.”

Teisisõnu, kui me tahame, et tulevikus oleks elekter suurema osa ajast madala hinnatasemega, vajab turg investeeringuid elektrijaamadesse, mille omahind on madal. Tänasel päeval on selleks eeskätt tuule- ja päikeseenergia.

„See on ka põhjus, miks Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green on investorite, sh kümnete tuhandete jaeinvestorite toel ellu viimas oma kasvuplaani,” reklaamis Luts. „Aastaks 2025 plaanib ettevõte oma tuule- ja päikeseparkide tootmisvõimsust enam kui kahekordistada. Hiljemalt 2030. aastaks soovib Eesti Energia valmis ehitada regiooni esimese avameretuulepargi. Liivi lahe meretuulepark annaks valmimise järel igal aastal poole Eestis tarbitavast elektrist.”

LõunaLeht tahtis ka teada, kas mõni prognoos julgeb praegu ennustada, kui kaua börsihind praegusel tasemel püsib.

„Elektri hinna prognoosimine on praeguses turuolukorras väga keeruline,” nentis energiafirma esindaja. „Finantsturud, kus elektriga ette kaubeldakse, ei eelda elektri hinnas olulist muutust enne kevadet.”

Algab energiakulude hüvitamine
Rahandusministeerium teatas hiljuti, et energiahinna tõusu leevendamiseks loodud elektri-, gaasi- ja küttearvete osalise hüvitamise riiklikud ettevalmistustööd on tehtud ning kohalikud omavalitsused on taotluste vastuvõtuga juba algust teinud või sellega jaanuaris alustamas.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on omavalitsused teinud tublilt ettevalmistusi, et toetus jõuaks abivajajateni võimalikult operatiivselt ja kiiresti. „Energiakulude hüvitamise korraldus on nüüdseks koostöös omavalitsustega välja töötatud ning taotlejal ei maksa seda peljata. Põhiinfona on vajalik nimetada pereliikmed, teada nende sissetulekuid ja panna kaasa energiaarved, vajadusel abistab taotlemisel igati omavalitsus,“ ütles minister. „Julgustame kuni keskmise sissetulekuga inimesi kindlasti hüvitist taotlema – see raha on mõeldud peredele igapäevasel majandamisel abiks ning kulub talvisel perioodil kindlasti ära.“

Taotlemiseks on vaja täita hüvitise taotlus ja esitada sinna juurde energia tarbimise arved. Kõigile omavalitsustele saab taotlusi esitada nii elektrooniliselt, paberil kui ka ise kohale minnes. Omavalitsused soovitavad võimaluse korral hüvitist taotleda e-kanalite vahendusel ning kohale minna või helistada juhul, kui taotlemisel vajatakse nõu või abi. Taotlusele lisatavad energiaarved on võimalik kõige lihtsamalt alla laadida enda energiamüüja iseteeninduskeskkonnast. Lisadokumentide nõude täpsustab vajadusel kohalik omavalitsus.

Toetust saab kodanik või perekond, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus. Iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta lisandub 563 ja alla 14-aastase lapse kohta 338 eurot. Näiteks kahe täiskasvanuga perel on piiriks 1689 eurot, kahe täiskasvanu ja ühe alla 14-aastase lapsega perel 2027 eurot ja kahe alla 14-aastase lapsega perel 2365 eurot. Kui peres on kaks täiskasvanut ja kaks üle 14-aastast last, on piir 2815 eurot.

Energiakulude hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui ühikuhind ületab piirmäära. Elektril on see 120 eurot MWh ehk 12 senti kilovatt-tunni kohta.

Millal taotlusi vastu võtma hakatakse, selle määravad omavalitsused ise. Näiteks Võru linn, Põlva, Antsla ja Rõuge vald alustavad toetustaotluste vastuvõttu 17. jaanuaril ehk tuleval esmaspäeval.


Küsitlus: enamik eestlasi toetab elektrituru reformi
Isamaa tellimusel tehtud küsitlusest selgub, et 77% inimestest toetab elektrituru reformi elluviimist, mis võimaldaks kodu- ja väiketarbijatel osta elektrit börsiväliselt. Ühtlasi selgub küsitlusest, et elektri hinna tõus halvendab 66% inimeste majanduslikku olukorda. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul näitab küsitlus selgelt, et ühiskond ootab energiakriisis ja hinnašokis konkreetseid lahendusi.

Börsiväliselt elektrienergia ostmise võimaldamist toetavad ülekaalukalt kõikide suuremate erakondade toetajad. EKRE toetajatest pooldab ettepanekut 86%, Reformierakonna toetajatest 81%, Eesti 200 toetajatest 80%, Isamaa toetajatest 77%, Keskerakonna toetajatest 74% ning SDE toetajatest 72%.

Elektrituru reform looks väiketarbijatele elektrimüüja valikul lisavõimaluse valida börsihinnast lähtuva paketi asemel börsiväline universaalteenus. Selleks, et tagada tarbijatele prognoositav elektrienergia hind, kompenseeritaks müüjale vastavalt Euroopa Liidu reeglites ettenähtud võimalustele väiketarbijatele uue universaalteenuse paketis CO2 kvoodi tasu maksumus. Prognooside kohaselt peaks näiteks Eesti Energia uue universaalteenuse paketi elektrienergia maksumus sel meetodil jääma alla 50 euro MWh kohta. Samalaadset lähenemist kasutavad NordPooli börsil olev Leedu ning teistest ELi liikmetest näiteks Prantsusmaa.


Tagasi sotsialismi ehk mõningaid tavapärasest erinevaid mõtteid seoses elektri börsihindade tõusuga ja toetuste maksmisega

Valik mitmete elektri(toetuste) suunal teisiti mõtlejate kõlanud seisukohti:
* Börsihinnaga elektripaketi valijad pidid algusest peale teadma, et tegu on sisuliselt börsil mängimisega, millega kaasnevad riskid. Börsil hinnad kukuvad ka nulli ja samas võivad tõusta taevasse. Fikspaketi valijad maksavad sisuliselt pidevalt kallist kindlustuspaketti, mis tagab, et neil ei tule ülisuurt arvet, aga samas on keskmine hind kõrgem kui „börsnikutel”.
* Kui börsipaketi valijad aastaid fikspaketi omanikest tuntavalt madalamat elektrihinda maksid, siis olid kõik vait nagu kuldid rukkis, tarvitses tekkida ühel kuul kallimal arvel, kui kisa kostub taevani.
* Kõik karjuvad, et riik maksku kinni. Aga riik on ju meie ja kui riik maksab, siis makstakse see kõigi ühisest taskust ja kindlasti millegi muu olulise arvel. Võtame aktiivse maal elava pere, kes on ehitanud ahjud ja soojamüürid, käib ise metsas kütet tegemas, on valinud fikspaketi ja paigaldanud katusele päikesepaneelid. See pere ei vaja toetust ega saa – aga selliste tublide inimeste arvelt makstakse elekter kinni neile, kes pole viitsinud või tahtnud analüüsida ja istuvad hõredates kodudes ebaefektiivsete, aga samas mugavate küttelahenduste otsas.
* Kui juba kõige kinnimaksmiseks läheb, siis miks ei võiks sama hästi maksta maainimestele kinni ülikallist autokütust, mis kulub, kui vedada last näiteks iga päev mitukümmend kilomeetrit kooli või huviringidesse? Linnainimesel ju sellist kulu pole. Sellist asja ei pea keegi mõeldavaks nõuda, aga elektrihinna kompenseerimist küll nõutakse.
* Inimene on olnud vastutustundlik ja näiteks ehitanud ahjud, soojustanud korralikult maja ja osanud energiaprobleemid talupojatarkusest ise ära lahendada. Aga ühiskassast massiliselt elektriarveid kinni tagudes jääb kuskil tee ehitamata, lasteaed remontimata, haiged ravimata, tõeliselt hädavajajad abita. Tühjast kohast ju raha ei teki. Või võtab riik laenu ja terve rahvas maksab seda. Seega karistame endaga hakkama saavaid inimesi, kes oma energialahendustega on vaeva näinud, ühiskoormistega.
* Üks tuntud kommunistlikust perest pärit praegune parlamendipoliitik on elektritoetuste teemal juba muiates märkinud: „Mulle väga meeldib, et Eesti parlamendierakonnad võitlevad omavahel, kes on rohkem kommunist!”

Kogus HANNIBAL E. LEKTER

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/01/2022 18:58:02

Lisa kommentaar