Ebatervisliku elustiiliga mehed kontrollivad oma tervist liiga harva

Foto: Pixabay

November on meeste tervise kuu ning selle raames kutsutakse mehi oma tervist kontrollima. Kuivõrd mõjutab sugu inimese riski haigestuda, millised on meeste suurimad terviseriskid ning kui sageli peaksid mehed oma tervist kontrollima, selgitab Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk.

Eesti naiste keskmine eluiga on ligi 83 aastat, meestel on see aga vaid 74 aastat. Miks on naiste ja meeste eluea vahel nii suur erinevus? „Naised ja mehed on juba bioloogiliselt erinevad – loodus on meid nii seadnud –, kuid eluea erinevustes on oma roll loomulikult ka elustiilil. Euroopa riikide statistika näitab, et kui mees jõuab vanusesse 65, siis on üsna suur tõenäosus, et ta elab 80nda eluaastani välja – kriitiline periood on just enne seda vanust. Meeste keskmise eluea tõmbab alla see, et üsna palju mehi sureb enne 65. eluaastat,” kommenteeris Leonhard Kukk.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks Eesti meeste hulgas on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Paljud neist surmaga lõppevatest terviseprobleemidest on aga ennetatavad. Meeste tervisekontrolli paketti kuuluvad analüüsid aitavadki kaardistada just selliste haiguste riski: uuritakse südame-veresoonkonna haiguste, eesnäärmevähi ja diabeedi riski, hinnatakse maksa tervist ning meessuguhormooni taset.

„Paljude meeste puhul on suureks probleemiks suitsetamine, alkoholi tarvitamine, vähene liigutamine ja ebatervislik menüü. Selline elustiil põhjustab sageli ülekaalu, mis võib omakorda viia paljude tõsiste haigusteni. Paradoksaalne on aga see, et tervisekontrollides käib selliseid mehi pigem vähe. Rohkem tulevad end kontrollima edukad noored mehed, kes harrastavad ka sportlikku elustiili. On väga positiivne, et meeste terviseteadlikkus on tõusmas, kuid äärmiselt oluline oleks nende sõnumitega jõuda just enim ohustatud sihtgrupini,“ kommenteeris arst.

Nooremate meeste terviseohtudest rääkides tõi dr Kukk välja ka suguhaigused. „Kel on palju partnereid, peaksid end kindlasti regulaarselt suguhaiguste suhtes testima, kuna sugulisel teel levivad infektsioonid võivad põhjustada eesnäärmepõletikku ja muid haigusi. Mehed võivad olla suguhaiguste kandjad seda ise teadmata, kuna meestel ei pruugi põletikunähud nii selgelt avalduda kui naistel. Muidugi on oluline ka kaitsevahendeid kasutada,“ sõnas dr Kukk.

Kui inimese papilloomiviirusest ehk HPV-st räägitakse enamasti naistel esineva emakakaelavähi kontekstis, siis tegelikult võivad just mehed olla viiruse levitajad ning see võib ka meestel endil vähki tekitada. „HPV-viirus võib lisaks emakakaelavähile põhjustada peenise-, pärasoole-, suu- ja neeluvähki. Eestis vaktsineeritakse haigekassa kulul vaid tüdrukuid, kuid on riike, kus vaktsineeritakse ka poisse. Näiteks Austraalias on seda nüüdseks tehtud juba aastakümneid ja tulemus on käes – HPV-ga seotud vähkkasvajate esinemine on oluliselt langenud,“ kommenteerisKukk.

Vähkidest esikohal on meestel aga siiski eesnäärmevähk, mida esineb rohkem kui 1000 esmajuhtu aastas. „Vähkkasvajatest on suurema levimusega ainult nahavähk, mis esineb ju nii naistel kui ka meestel. Oluline on teada, et vähk ei pea olema surmaga lõppev haigus. Kui tõbi avastatakse varajases staadiumis, saab seda ravida. Täna on arstide arsenalis erinevaid ravivõimalusi: operatsioon, kiiritus-, keemia- ning bioloogiline ravi. Võtmekohaks on aga haiguse varajane avastamine, mis annab oluliselt parema ravitulemuse ja elulemuse,“ rääkis arst.

Just eesnäärmehaiguste, sealhulgas ka eesnäärmevähi riski hindamiseks ongi meeste tervisekontrolli pakettides sees PSA ehk eesnäärme spetsiifilise antigeeni analüüsid. PSA väärtus võib tõusta eesnäärmepõletiku, healoomulise liigvohandi ja eesnäärmevähi korral. „PSA-testi soovitan teha kõigil üle 45-aastastel meestel. Kel on PSA näit normis ja mingeid kaebusi ei esine, võib järgmise kontrolli planeerida viie kuni kümne aasta pärast. Kel aga on näit kõrge, peaksid kontrollis käima sagedamini – sellekohane soovitus antakse arsti visiidil. Samuti peaksid hoolikamalt kontrollis käima need, kelle sugupuus on varem eesnäärmevähki esinenud. Meestel, kelle isal või vanaisal on sama haigus olnud või kelle pere naistel on olnud rinnavähk, esineb eesnäärmevähki neli korda sagedamini,“ selgitas dr Kukk.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/11/2021 09:01:45

Lisa kommentaar