Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ajaloomälestise jalamil undasid saed: muinsuskaitsealal käib hooldusprojekt

Mahavõetud kase känd Kirumpää linnuse jalamil. Foto: Vidrik Võsoberg

„Võsa mahavõtmisest saan aru, aga täies elujõus ilusad puud – kas need pole siis kaitse all?” ahastab väärikas eas Kirumpää mees, kelle arvates lubati iidse linnuse jalamilt puid uisapäisa maha saagida. Võimalik aga, et ta rahuneb, kui ajaloolise linnuse ümbrus ühel hetkel senisest väärikam välja näeb.

„Siin tehti siuke s... kokku, et ei saa elada,” kurtis seitsmekümnendates kirumpäälane, kes palus tagasihoidlikult oma nime lehes mitte nimetada. „Terved puud võeti maha linnuse jalamil. Mulle öeldi, et puud olid mädad ja kuivanud – vaatasin ise kände, täiesti selgelt näha, et pole mädad. Ja igavene mudahunnik jäi vedajatest maha ja rämpsu ka. Rasketehnika peal ja kõik mudaseks aetud, seda ei korista keegi enam ära. Täiesti bardakk. Kus nad üldse septembris olid, kui maa oli kuiv.”

Kodanik demonstreeris kohapeal LõunaLehele ümber iidse linnusemäe kulgevaid mudaseid rööpaid ning valdavalt pealtnäha korralike puude kände.

„Võsast saan aru, aga ilusad elujõus puud...” oli mees nördinud. „Ei ole sõnu lihtsalt. Kellele need ette jäid?”

Pealtnäha juhuslikult mahavõetud kenakese kase ning mitme pärna (neist üks viieharuline) kännud ega ka tee äärde veetud palgid asjatundmatule puude mädanemise märke ei näidanud. Ühe pärna südamik oli küll olnud pehkinud, kuid kodaniku kinnitusel jätkunuks sedagi puud veel aastateks, igal aastal käis linnarahvas selle küljest pärnaõisi korjamas. Mahavõetud puude vanuseks hindas mees 80 aastat ja pakkus, et need võis omal ajal istutada linna kärner Jaan Koort.

„Seal on võsa, vaade väga rikutud, puud on kuivanud – sellist pläma aeti mulle,” pahandas kodanik. „Kas need puud ka ei peaks kaitse all olema? Ei olnud vaja täisjõus puid maha võtta. Inimesed käisid linnast pärnaõisi otsimas, laenasin ise neile redelit – ja korraga võetakse maha. See asi ei istu mulle kuidagiviisi.”

Mis puudutab songitud pinnase silestamise lubadust, mis vallast antud, siis porises kodanik: „Ennegi nähtud neid silestajaid.” Teisalt aga leidus tal vallavalitsusele ka kiidusõnu: viimasel ajal on linnusemäe ümbrust ka trimmerdatud ja see ei näe nii hooletusse jäetuna välja kui paljudel eelnevatel aastatel.

Kirumpäälane pakkus oma versioonina välja, et kellelgi oli küttepuid vaja ning muinsuskaitseametnik andis mingil põhjusel lahkelt ja kergekäeliselt loa selleks linnusemäge raadata. Aga selles pole tal õigus.

Võru vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo selgitas LõunaLehele, et Kirumpääl käib valla ja muinsuskaitseameti koostöös projekt „Kirumpää linnuse varemete ja ümbruse hooldustööd“. Vald maksab selle eest 750 ja muinsuskaitseamet 3000 eurot, tööd teeb OÜ Kagumari.

Projektil on Tanilsoo sõnul kaks eesmärki. Esiteks raiuda linnuse alalt müüri kahjustav ja nõlvade kinnikasvamist põhjustav võsa, see kasvab iga aastaga pikemaks ja seetõttu oleks ala taastamine rohumaaks aasta-aastalt keerulisem ja kulukam. Teiseks tahetakse avada vaade Luhamaa maantee ringteelt varemetele ja vastupidi.

„Selleks raiuti varemete lõunaküljel asuvast kinnikasvanud pärnatukast ohtlikud, murdunud okste ja tüvekahjustustega, liiga tihedalt üksteise kõrval kasvavad puud ja teostati allesjäävatel tervetel puudel (kolm pärna) võrahooldust,” selgitas keskkonnaspetsialist. „Kännud freesitakse, et pärnade ümbrus ja alune oleks hooldatav. Varem oli hooldamine võimatu. Tulevikus plaanitakse lõigata ringtee servas olev võsa ja korrastada idanõlv, et esinduslik muinsuskaitseobjekt oleks paremini vaadeldav.”

LõunaLeht peab siinkohal tunnistama, et Võru ringtee poolt on Kirumpää linnusemäge senisest märksa paremini näha ja märgata.

Valla esindaja kinnitas, et põhjanõlvalt maha raiutud kask oli ohtlik ja mädanikus.

„Puid raiuti nii vähe kui võimalik ja tehti seda koostöös muinsuskaitseametiga,” sõnas Tanilsoo. „Projekti elluviimiseks on muinsuskaitseametilt saadud kõik vajalikud load ja kooskõlastused.”

Tema sõnul saab ka pinnas silutud – seda aga siis, kui puitmaterjal on linnuse juurest ära viidud.

Väärika ajalooga Kirumpääga tegeletakse aga edaspidigi: Jaanus Taniloo sõnul alustab OÜ Liivimaa Lossid järgmisel aastal Kirumpää linnuse varemete konserveerimist.


Kirumpää piiskopilinnus
Asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul. Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest pärinevad 1322. aastast, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas.

Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli see mingil kujul olemas juba 13. sajandi lõpul.

Linnus sai tugevasti kannatada Liivi sõja alguses, mil lahkuvad ordu- ja piiskopiväed selle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud. Aastal 1558 hävitasid Vene väed linnuse, kuid 1627 võeti see uuesti kasutusele. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal 1656. aastal.

Allikas: Wikimedia Commons

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 18/11/2021 09:44:26

Lisa kommentaar