Foto: Vidrik Võsoberg

Endisest Võru Gaasianalüsaatorite Tehasest kaasaegset kortermaja ehitanud arendaja pidi võla katteks andma paar korterit, kuid paarist sai ootamatute sündmuste jada järel koguni 22 korterit! „Ega ma uhke selle linna suurima kinnisvaramagnaadi tiitli üle ei ole, „kinnitab Kagu Elektri juhtuse liige Karmo Kase. Kuidas siis ikkagi uue kortermaja rajamise protsess täielikult rappa jooksis ja miks uued korteriomanikud olid sunnitud arendaja poolt hüljatud projekti ise võiduka lõpuni viima?

Kui LõunaLeht kolm aastat tagasi Võru legendaarse gaasianalüsaatorite tehase hoonesse kaasaegset kortermaja ehitava firma Multipaneel omanikuga rääkis, pakatas viimane enesekindlusest. „Ma arvan, et meil on vennaga alati nii hea kõhutunne olnud, et ega me valesti midagi teha saa. Keegi pole siin linnas 10-12 aastat midagi uut arendanud. Jälgisime, et eelmisel aastal läksid Võrus müügiks korralikud korterid enam kui 1000 eurot ruudu eest. Korterid olid korralikud, aga majad olid ju vanad. Sealt saimegi kindluse, et tasub siin arendada küll. Et isegi kui müük ei lähe 1150-1200 eurot ruudu eest, saame alla tulla isegi kuni 900ni ja kõik jäävad elama. 26 korterit on valulävi – kui need müüme, jääme vee peale,“ rääkis Mait Kuusik.

„Aga see maja siin,” viipas Kuusik toona uhke vaatega arendatavale majale Tamula ääres, „määrab ära, mis Võru elamuturul toimuma hakkab. Kui need korterid ostjaid ei leia, siis ei ehitata siia enam ühtegi maja veel järgmised 10-12 aastat!”

Lollikindel projekt polnud lollikindel
Kortermaja ehitus võis esmapilgul tõesti tunduda lollikindla projektina. 68 korterist oli arendajate sõnul nulli jõudmiseks vaja müüa kõigest 26 ja ülejäänu olnuks juba ettevõtte puhaskasum!

Ometi ei hakanud kõik sugugi lepase reega minema. Kõigepealt hakkas venima näidiskorterite valmimine, mille tähtaega mitu korda edasi lükati. Ka ei läinud korterite müük loodetud kiirusega.

Kui LõunaLeht rohkem kui aasta tagasi oma looga kortermaja käekäigu juurde tagasi tuli, siis kandis see juba pealkirja: „Kas Võru uusima ja uhkeima kortermaja arendaja laenas end lõhki?”

Muuhulgas selgus, et majal puudusid kasutusluba, päästeameti ja teiste vastavate ametkondade load. Samal ajal laekusid LõunaLehele vihjed, et osa uusi omanikke elab majas illegaalidena juba sees, nimeliselt mainiti Võru Spordiliidu juhti Merike Õuna.

Suurem mure oli aga hoopis see, et kuidas Kreutzwaldi 59c maja arendav OÜ Tamula Kodu suudab ühisrahastusplatvormi Crowdestate kaudu arendusse investeerinud tuhandetele inimestele tagasi maksta laenu, mille kogusumma on ligi 2,2 miljonit eurot. Ka oli üllatav tõsiasi, et OÜ Multipaneelilt oli maja omand läinud üle Tamula Kodule. Tegu on Tartu jalgpallitreenerile Kalmer Kaasikule kuuluva ettevõttega, mis sai salapärasel moel Kreutzwaldi 59c omanikuks, jagas maja korteriomanditeks ning hakkas kortereid eellepingute alusel müüma.

Raha taotleti ühisrahastusplatvormilt kokku kümnes taotlusvoorus. Kuues esimeses taotlusvoorus läks projekt libedalt, projekti investeerinud inimesed said oma raha koos intressidega kenasti tagasi, aga järgnevate voorudega tekkis tõrge ja võlg kerkis 1,36 miljoni euroni. Laen oli tagatud 1. järjekoha hüpoteegiga Crowdestate Collateral Agenti kasuks kogusummas kolm miljonit eurot. Hüpoteek läkski käiku ja kontroll hoone üle liikus Crowdestate'i kätte.

Elektrifirma sai 22 korteri omanikuks
„Ega ma selle tiitli üle õnnelik ei ole,” kostis elektrifirma Kagu Elekter juhatuse liige Karmo Kase, kui LõunaLeht talle helistades teda Võru suurimaks kinnisvaramagnaadiks tituleeris ja uuris, et millisel moel sai sai elektrifirma 22 uue korteri omanikuks.

„Kõik algas sellest, et arendaja jäi meile ca 100 000 võlgu,” alustas Kase selgitust. „Kui nägime, et raha tõenäoliselt ei tule, ütlesime, et olgu, oleme nõus kahe korteriga, tingisime hinda ka alla. Aga kuna korteritel oli hüpoteek ja neid ei saanud ümber vormistada, siis asjad läksid järjest hapumaks ja ühel hetkel oligi olukord, kus Crowdestate kostis meile, et kui tahate oma kahte korterit kätte saada, siis peate veel 13 juurde ostma.”

„Ütlesin küll meie firmas esimese hooga, et võtame selle kaotuse sada tuhat vastu ja ei lähe sinna projekti sisse, arendaja tundus kah selline mees olevat, kelle jutt ei klappinud. Aga siis hakkasime ikka mõtlema et hea küll, aga mida meil kaotada on? Paar-kolm aastat müüme neid kortereid, aga fakt on see, et Võrru niikuinii uusi kortereid enam juurde ei ehitata. Ja eks natuke tundus ka, et kui raha on kontol, siis inflatsioon otsast sööb seda, aga kui on kinnisvaras, siis on ikka väike lootus ka selle kasvamiseks” rääkis Kase otsuse sündimise tagamaadest.

Paraku üks päev enne notarit helistati Crowdestate'ist, et asi on ikkagi vussis, kuna üks seitsme korteri ostja on alt ära hüpanud ning et kui notarisse punti kokku ei saa, siis läheb asi hoopis haamri alla.

„Mõtlesime, et kui me juba 13 korteri ostuga leppinud, siis hea küll, kuidagi välja ikka rabeleme, et teeme ära. Nii saigi sujuvalt 15st hoopis 22 korterit. Koos meiega sai 22 korteri omanikuks ka Tartu firma Teramo,” rääkis Kase.

Kortermaja oli katastroofi äärel
Kui Kagu Elekter ja Teramo 44 korteri omanikuks said, ootas neid n-ö uues kortermajas ees kaos ja täielik bardakk.

„Elektrileping oli hoonel Tamula Kodu nimel, aga rahad maksmata ning Eesti Energia lubas elektrivõla tõttu majast voolu ära võtta. Võru Vesi ähvardas vee kinni keerata, kuna vee eest oli majal maksmata. Soojatootjal Danpoweril, kes oli 150 000 euro eest oma kulu ja kirjadega majja soojatrassi vedanud, oli kannatus katkemas, kuna kogu arenduse jooksul polnud neile makstud mitte ühtegi senti ja lubasid sooja välja lülitada,” kirjeldas Kagu Elektri juht kujunenud olukorda.

„Võtsin siis asja üles, et kas ootame seda, mida arendaja lubab, maja on poolik või siis võtame endid kokku, teeme ühistu, paneme rahad sisse ja teeme asja valmis. Tegimegi ühistu ja iga omanik pidi siis panustama ruudu pealt ca 42 eurot, et see maja siis lõpuni valmis ehitada. Iga korter pidi ca 2500 eurot juurde maksma, kõige suuremad korterid ca 6000 eurot. See kõik oli vajalik, et saada kasutusluba. Kui pole kasutusluba, siis ju kortereid ei müü. Ilma kasutusloata ei anna pangad ka korterite ostmiseks laenu,” arutles Karmo Kase.

Sotsiaaltöö lõppes tulemuslikult
Aga probleemitult ei läinud ka ühise keele leidmine juba varem korteri soetanutega.

„Seis oli tõesti nukker. Palju on aega kulunud, see oli nagu sotsiaaltöö. Alul olid mitmedki korteriomanikud raha juurdepaneku vastu. Ütlesin neile, et mul on savi, kui teil talvel kütet ei ole, vett ei ole ja elektrit ei ole. Mina ei ela seal majas, ma lasen suruõhuga oma korterite torud tühjaks ja meie omadega ei juhtu midagi! Tänaseks on elektrileping sõlmitud ühistuga, võlg läks Tamula Kodule üle, Võru Vesiga täpselt samamoodi, Danpoweriga tegime kompromissi ... maksime viimase otsa. Muidu tahtsid 30 000 maja käest saada. Kaks kuud läks mul ainuüksi sellega möllamise peale, et selliseid tulemusi saada,” kõlas selgitus.

Kas võib siis öelda, et kui Kagu Elekter ja Teramo poleks õlga alla pannud, siis olnuks kortermajal asjad ikka väga halvasti?

„Kui meie oleks loobunud oma korterite ostust ja poleks sinna ka lisaraha alla pannud (ainuüksi Kagu Elekter pani ca 75 000 oma korterite pealt lisaraha), siis oleks Crowdestate andnud selle täituri kätte. Täitur oleks hakanud oksjonil müüma, aga vaevalt oleks ta maja kommunikatsioonidega tegelenud. Samuti poleks 15 senist korteriomanikku suutnud ise teha ühistu ja kõik arendaja võlad kinni maksnud. Oksjon võib sul tiksuda aasta aega või veel enamgi. Aga mis senikaua oleks saanud olemasolevatest elanikest, ilma veeta, ilma elektrita, ilma soojata – vaat see on küsimärk?” oli Kase halastamatu.

Tänaseks on ühiste jõududega sisehoovi pandud maha asfalt ja ehitatud majja liftid. Hiljuti saadi ka kõik kooskõlastused erinevatelt ametitelt ning lõpuks ka kauaoodatud kasutusluba.

„Vaatame, kuidas turg looma hakkab, et kas tuleb müüa või renti anda. Meil on Tamula vaatega vaid kaks korterit, ülejäänud on ikka hoovi poole. Loodan, et saime suht mõistliku hinnaga need korterid ja ilmselt ühel ilusal päeval, kui projekt on realiseeritud, siis peale maksma me ei pea, aga ega see nagu mingi teenimiskoht ka pole. Nüüd tagantjärgi arvan, et kui kogu selle auru ja aja, mis on läinud kortermaja peale senini ja mis veel peaks minema, oleks ma kulutanud oma põhitöö peale, siis oleks kindlasti olnud teenimist rohkem,” tõdes Kagu-Elektri juhatuse liige kokkuvõtvalt.

VÄLJAVÕTE
„Crowdestate kostis meile, et kui tahate oma kahte korterit kätte saada, siis peate veel 13 juurde ostma,” rääkis Kase.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 13/05/2021 10:36:08