Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kaugõppe plussid ja miinused ehk Iseseisvumisest nappide kontaktideni

Rööprähklemine ehk tund kodus arvuti ees. Mildred Leenurm õpib hiraganat, vaatab Netflixi ja loeb õppetükke. Foto: Diana Leenurm

Kui ühest küljest tugevdab kaugõpe lastes oskust iseseisvalt töötada, siis teisest küljest jääb neil väga vajaka silmast silma suhtlemisest. Hääbuma kipub laste lauluoskus.

Antsla gümnaasiumi direktori Katrin Martinfeldi sõnul on kaugõppe vormis reaalaineid keerulisem nii õpetada kui ka õppida. „Matemaatikat õpetades tunnetan, et osa õpilasi vajab reaalainete ülesannete seletamist mitu korda,” sõnas ta.

Raamatute lugemise ajal saavad õpilased loetu üle mõtiskleda ja loetu mõtte tabada, reaalainetes on samuti mõtte tabamine oluline, kuid see on osale õpilastele iseseisvalt raskem.

Martinfeldi sõnul kulub õpilastel reaalainetes kodutöödeks enam aega. Kontakttundides saavad nad kohe küsida, millest aru ei saanud. „Kes tundides rohkem küsivad, aitavad sellega tagasihoidlikumaid kaasõpilasi, kes küll tunnetavad, et ei mõista ülesannet, kuid ei oska selle kohta hetkel küsimust täpselt sõnastada, ning kodus üksi õppides on just viimastel raskem,” rääkis direktor, kes õpetab matemaatikat 11. klassile.

Igal koolipäeval on tal matemaatikatund veebis. „Nüüd algab iga tund õpilaste küsimustega, mida tavalises koolielus ei olnud,” tõdes ta.

Õpilased esitavad kõigile õpetajatele küsimusi erinevate kanalite kaudu ning igal koolipäeval on majas 25 õpilast kas ühe või mitme õppeaine konsultatsioonis. Sel viisil ennetab kool lünki laste õppimises, sest kui neid kooli ei kutsutaks, jäävad nad hiljem väga hätta.

„Siiski ei usu ma, et ühegi õpilase haridusse ei ole distantsõppega ja konsultatsioonidel käimisega jäänud mitte midagi vajaka,” lausus Antsla gümnaasiumi direktor.

Kooli gümnaasiumiosas käib 48 õpilast, kellest 19-l seisavad peagi ees lõpueksamid. Direktor usub, et kõik inimestena toredad õpilased lõpetavad gümnaasiumi heade tulemustega.

Õpetajatele on kaugõpe tema sõnul andnud uusi digiteadmisi, nagu mitmesuguste programmide ja keskkondade kasutamine, ning oskuse aega ratsionaalselt planeerida.

„Õpilased on öelnud, et igatsevad väga kooli, ja ka õpetajad eelistavad klassitunde veebi omadele,” tunnistas Martinfeld.

Haanja koolis õpitakse ka õues
Haanja kooli direktor Urmas Veeroja ütles, et kaugõpe on kompleksne ja keeruline õppevorm, sest nõuab head koostööd, paindlikku ajakasutust, erinevaid õppemeetodeid ja head planeerimist.

„Distantsõpe, kus kõik toimub ju arvuti ees, nõuab ka mõistvat ja loomingulist lähenemist ning ärakuulamist,” täpsustas ta.

Ühe kevadtalve nädala teema oli loodusvaatlused, kus eri klasside õpilased koostöös õpetajatega vaatlesid ilma, linde ja loodust, kirjutasid nähtu üles, arvutasid keskmisi, tõlkisid võõrkeelde – ühesõnaga antud ülesanded olid seotud praktiliste tegevustega looduses. Et vähem olla arvutis.

Veeroja sõnul ei ole tänavu Haanja kooli õpetajatel suuri probleeme, sest juba enne läinudkevadist kaugõpet oli koolil e-õppe kogemusi digitundides. „Meil on mullusest distantsõppest planeerimise süsteem olemas,” märkis ta. Kooliperel ja lastevanematel on teada kindlad keskkonnad, millistes õppetöö ja info vahetamine käib.

Väikeses koolis, nagu seda Haanja oma 60 õpilasega on, saab paindlikult tegutseda. „Õpilased, kes vajavad õpetamises tuge, on mõnes aines maha jäänud, saavad eelneva kokkuleppe alusel konsultatsiooniks kooli tulla. Klassis ei pruukinud väga tublidele õppuritele aega jääda. Distantsõpe võimaldab andekate noortega individuaalsemalt tegeleda. Kord nädalas on koolimaja lõpuklassi õppurite päralt,” rääkis kooli direktor.

Veeroja märkis, et tema ei julge väita, et distantsõppega on õpilaste teadmiste tase langenud. „Need õppurid, kes on järjepidevalt tööd teinud, saavad hästi hakkama ja oskavad oma aega planeerida. Neil õppureil, kel on teadmistes mõningased lüngad, on keerulisem distantsilt õpetatavat mõista ja omandada, aega kulub uue informatsiooni iseseisvama omandamisega enam,” rääkis ta.

Ta kinnitas, et õpilastele on kaugõppes kõige tähtsam aja planeerimine ja enda juhtimine. Kaugõpe on toonud õppuritele uued ülesanded, nagu osata üles leida vajalikku materjali ja seda rakendada.

Õpetajate töökoormus on suurenenud
Kanepi gümnaasiumi direktori Diana Leenurme sõnul ei ole kool teadlikult kaugõppe kohta tagasisidet õpilastelt, vanematelt ega õpetajatelt küsinud. „Oletan, et raskusi on tekitanud sotsiaalne isoleeritus ja kohe abi küsimise võimaluse puudumine, aja planeerimine ja igaks tunniks õppimine on ka ilmselt paljudele komistuskiviks, seda nii õpilastele kui ka täiskasvanutele,” lausus ta.

Leenurm tunnistas, et õpetajatele on kõige keerulisem õpilaste motiveerimine, sest ideed on otsas. Õpetajad soovivad õpilasi näha klassiruumis, õues, muuseumis ja teatris. Kuid õpetajatel on keeruline leida uusi, põnevaid metoodilisi lahendusi tundide mitmekesistamiseks.

„Kooli juhina paneb mind õpetajate töökoormuse tõus muretsema. Tavaolukorras ei sidestata kirjalikult kõiki töid edasi ega tagasi, kirjalikke töid ei tehta igas tunnis, kuid distantsõppel kaldutakse seda tegema,” rääkis ta.

Leenurme sõnul piitsutab osa õpetajatest ennast kas siis hirmust selle ees, et õpilaste teadmistes ei toimuks suurt langust või et õppekava saaks täidetud. „Piitsutada ei tohiks, sest sellega panevad õpetajad lapsed surve alla ja pingestavad kodusid,” leidis ta.

Tänapäeval on ainete õpetamine huvitav tänu piiritule digivahendite kasutamise võimalusele. Tõsi, palju sõltub tasuta programmidest, digipädevusest, interneti mahust jm.

Mõne õpilase tulemused tõesti kannatavad ja seda mitmel põhjusel: puudub enesejuhtimine, kodune keskkond ei soosi õppimist, liiga palju segavaid faktoreid ja puudulikud õppevahendid. Kuid teisalt, paljudel õpilastel on tekkinud vilumus kiiresti ja tõhusalt oskusi ja teadmisi omandada. Mida vanemad on õpilased, seda paremini oskavad nad aega planeerida, olulise ja seosed leida.

„Võimalik, et vähenevad ainealased oskused, kuid üldpädevused on see-eest rohkem kujundatud ning õpilaste individuaalne õpitee lähtuvalt võimetest ja huvidest toetatud,” edastas Kanepi kooli juht.

Tema sõnul on kaugõppe üks negatiivne külg keskendumisvõime vähenemine, sest digimaailmas vaheldub info kiiresti ja kõike leiab sekunditega. „Edasijõudmine on suuresti seotud kohanemisvõime, vaimse tervise, füüsilise heaolu ja teiste faktoritega,” märkis ta.

Raskendatud on ka sotsiaalsete oskuste arendamine ainetundides, eelkõige kannatavad paaris- ja rühmatööd ning laboritööd ja muidugi jäävad koos laulmata laulud.

Laulmisoskus kipub hääbuma
Läinud nädalal teatati noorte laulu- ja tantsupeo edasilükkamisest tulevalt aastalt ületulevasse aastasse. Üle 40 aasta muusikaõpetajana töötanud Põlva kooli õpetaja Eda Heinaste on edasilükkamisega päri. „Muusikaõpetuses on kõige rohkem kannatanud laste lauluoskuse arendamine, see oskus on hääbumas. Muusika põhitegevus, laulmine, on suuresti puudu, sest ajanihke tõttu ei ole võimalik veebi teel koos musitseerida,” tõdes ta.

Teine, mis jääb samuti tagaplaanile, on väljendusoskus. „Tunnis muusika kuulamise järel väljendavad õpilased tundeid, mida muusika kuulamine neis tekitas, ning nad kasutavad muusikas tuntud väljendeid,” selgitas Heinaste. Ta lisas, et kaugõppe ajal tunnevad nii õpilased kui ka tema ise puudust koos laulmisest ning vahetust kontaktist ja aruteludest.

Kirjalik tagasiside õpilastelt on muusikas keeruline ja aeganõudev. „Distantsõppega on välja tulnud, et õpilastel on iseseisvalt töötamise oskus erinev ning erinev on ka nende tehniline valmisolek,” märkis ta.

Muusikas saab kaugõppe teel eelkõige teadmisi kinnistada, kuid mitte uut õppida.

„Põneva videotunni ettevalmistamine võtab mitu korda rohkem aega kui põneva klassitunni ettevalmistus. Videotunniks pean materjali otsima, metoodika leidma, kokku monteerima, leidma keskkonna, kuhu materjal üles panna, ja lõpuks materjali õpilastele saatma,” selgitas Heinaste.

Kui tavaliselt on koolitunni pikkus 45 minutit, siis veebitund kestab ligi 30 minutit, mille ajal õpilased on juba n-ö kodutööga alustanud. „Tunni lõpuni jääva 15 minuti jooksul saavad nad alustatud kirjaliku töö lõpuni teha ja õpetajale ära saata,” selgitas ta ja lisas, et hoolsad lapsed saavad sellega hakkama.

Nagu igal asjal, on ka kaugõppel oma plussid. „Õpilastes kasvab oskus ja harjumus iseseisvalt töötada, samuti vastutustunne, igaüks saab omas tempos õppida, arenevad digioskused ja kellelgi ei jää n-ö õppevahendid koju,” loetles ta.

Heinaste tunnistas, et võrreldes läinudaastase üleminekuga distantsõppele oli ta tänavu selleks jõudnud rohkem ettevalmistusi teha, näiteks koostanud muusikateooria ja noodiõpetuse töölehti.

„Silmast silma kontaktid on siiski palju toredamad ning nii õpilased kui ka õpetajad tunnevad neist suurt puudust,” sõnas muusikaõpetaja.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/04/2021 09:23:47

Lisa kommentaar