Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Avalikustatud saladokumendid: täielik ülevaade märtsiküüditamisest Võru- ja Põlvamaal

Eesti Mälu Instituut tegi veebis kättesaadavaks valiku 1949. aasta märtsiküüditamise operatsiooni „Priboi“ Eestit puudutavatest dokumentidest. Pikalt salastatuna püsinud dokumendid näitavad küüditamise taga olnud NSV Liidu kommunistliku partei poliitilist otsust, paljastavad operatsiooni detailideni läbimõeldud sisu ning Nõukogude julgeolekuasutuste töötajate metoodilist tegevust süütute inimeste kinnipidamisel ja väevõimuga Siberisse saatmisel. LõunaLeht avaldab täismahus seni avalikustamata ülevaate operatsiooni „Priboi” läbiviimisest Võru maakonnas, kuhu kuulus ka suurem osa Põlvamaast.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi toimik „Priboi“

14. Dokument II-30. MGB Võru maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Täiesti salajane
„KINNITAN”
EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTER KINDRALMAJOR
(KUMM) /allkiri/

NSV LIIDU RIIKLIKU MINISTEERIUMI VOLINIK KINDRALMAJOR
(JERMOLIN) /allkiri/
15. märts 1949. aastal

PLAAN
„PRIBOI“ meetmete realiseerimiseks Võru maakonnas
Vaja on ära tuua Võru maakonnale kinnitatud kontingent 720 majapidamist.

Kokku on maakonnas kindlaks tehtud ja vormistatud arvestustoimikuid 854 majapidamise kohta, milles loendatakse 2738 inimest (neist reserv 134 majapidamist). Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 180 operatiivgruppi. Nimetatud arvu erikontingendi perekondade äratoomiseks on vaja:

I. Elavjõudu operatiivgruppidesse:
operatiivkoosseisu 180 inimest
sõdureid 360
rahvakaitse võitlejaid 360
nõukogude ja parteiaktiivi 1100
KOKKU 2000 inimest

operatsiooni staapi:
operatiivkoosseisu 4 inimest
sõdureid 10
patrullimiseks ja varitsustesse: sõdureid 24
KOKKU: 38 inimest

2 pealelaadimispunkti: operatiivtöötajaid 20 inimest
masinakirjutajaid 4
sildade kaitseks: rahvakaitse võitlejaid 30

KOKKU:
operatiivkoosseisu 204 inimest
relvastatud jõudu 784

1949. aasta seisuga on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal:
riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivkoosseisu 26 inimest
teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu 24
siseministeeriumi maakonnaosakonna operatiivkoosseisu 10
KOKKU: 60 inimest

Relvastatud jõud:
riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ja organite sõdureid 49
inimest miilitsaid 80
rahvakaitse võitlejaid 250
KOKKU: 379 inimest

Operatsiooni edukaks läbiviimiseks on olemasolevale elavjõule täiendavalt vaja:
operatiivkoosseisu 144 inimest
sõdureid 405
nõukogude ja parteiaktiivi 400
949 inimest

MÄRKUS: võttes arvesse, et maakond on kahjustatud banditismist, on vaja igasse operatiivgruppi täiendavalt ette näha üks sõdur

II. Transport
Transpordivajadus väljendub järgmistes andmetes:
autosid 230
vaguneid 103
hobuveokeid 1100

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud 100 ekspluateerimiseks kõlblikku autot. Hobutransport mobiliseeritakse asustatud punktides operatsiooni käigus. Majandusorganite autotransport mobiliseeritakse Eestimaa K(b)P Võru maakonnakomitee kaudu ettekäändel, et on vaja vedada külviks vajalikke kaupu kolhoosidele, sovhoosidele ja praegu organiseeritavatele masina-traktorijaamadele. 130 autot on operatsiooni ajaks vaja maakonda saata Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist.

Autotransport paigutatakse: 130 autot Võru linnas asuva tankidiviisi parki. Majandusorganite autotransport koondatakse maakonnakomi-tee ja maakonna täitevkomitee õuele.

III. Sidevahendid
Raadioside vahendeid riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal ei ole. Side organiseerimiseks valdade koondamispunktide ja pealelaadimispunktidega on vaja 25 raadiojaama.
Operatiivgrupid peavad valdade vanematega sidet virgatsitega (ratsa- ja jalgsivirgatsid) ning signaalrakettidega.

Valdade vanemad peavad sidet riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ja pealelaadimispunktiga telefoni ja raadio teel.

IV. Operatsiooni aeg ja protsess
Ettevalmistavad üritused:
valdade koondamispunktide ülemateks, kes on ka operatiivgruppide vanemad valdades, määratakse need riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna operatiivtöötajad, kes varem neid valdu teenindasid.

Valdade vanemad organiseerivad objektide käitumise tundmaõppimise agentuuri kaudu ja tutvustavad operatiivgruppe juhtivale juurdekomandeeritud operatiivkoosseisule juurdepääsuteid objektidele.

Operatiivgrupi operatiivkoosseis suunatakse valdadesse vastavalt saabumisele erinevatel ettekäänetel (valla rahvakaitse rühma inspekteerimine, kolhooside, sovhooside ja masina-traktorijaamade ettevalmistus kevadkülviks, valdade töö- ja veokohustuste täitmine kohaliku ja vabariikliku tähtsusega teede remontimisel, metsavarumisplaani täitmise kontrollimine). Sel viisil võetakse arvele vallas olemasolev hobutransport.

Operatsioonipäeva eelõhtul kutsutakse Võru linnas ja valdades kokku nõukogude ja parteiaktiiv arutama kevadkülvi plaane ja kolhoosiehituse tempo kiirendamist. Nõukogude ja parteiaktiivi koosolekute läbiviimiseks eraldab partei maakonnakomitee linna juhtiva partei- ja nõukogude aktiivi hulgast volinikud. Nemad on ka maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee volinikud väljasaadetavatest maha jäänud vara arvele võtmisel ja massilise selgitustöö läbiviimisel elanike seas seoses läbiviidava operatsiooniga.

Rahvakaitse võitlejad saavad olema kasarmurežiimil. Operatiivgrupid toimetatakse operatsiooni kohale autotranspordi ja hobutranspordiga. Objektide majade blokeerimist tehakse nõukogude ja parteiaktiivi ning rahvakaitse võitlejate üheaegse kasutamisega.

Maakonna territooriumil on vaja luua 8 valdadevahelist koondamispunkti järgmistes kohtades: Räpina, Rõuge, Lepistu, Vastseliina, Kanepi, Orava, Linnamäe ja Põlva asula.

Pärast erikontingendi vastuvõtmist saadetakse vallas operatsiooni juhtiva ülema nõudmisel nendesse punktidesse autotransport.

Operatiivgruppidest vabanenud relvastatud jõude kasutab koondamispunkti ülem erikontingendi saatmiseks ešeloni pealelaadimise kohta ja koondamispunkti valveks.

Maakonna territooriumil on vaja luua 2 pealelaadimispunkti – Võru jaama ja Veriora jaama. Võru jaamas laaditakse ešeloni erikontingent, kes tuuakse ära Saatse, Vastseliina, Misso, Rõuge, Haanja, Ruusmäe, Varstu, Mõniste, Kanepi, Valgjärve, Kooraste, Kõlleste, Lasva, Laheda, Kasaritsa, Võru, Merimäe, Urvaste, Antsla, Linnamäe, Lepistu, Sõmer-palu vallast.

Veriora jaamas laaditakse ešeloni erikontingent Põlva, Mooste, Räpina, Veriora, Leevi, Mäe, Järvesuu, Orava vallast.

Võttes arvesse, et maakonnas on mitu bandiitide gruppi (Heeska bande, Randma bande, Kooviku bande ja Piho bande), ja selleks, et hoida ära operatsiooni nurjamise katsed relvastatud kallaletungi teel, organiseerida 5 liikuvat gruppi autodel eriti ohtlike kohtade (metsateed) patrullimiseks. Iga grupi arvuline suurus on 3 sõdurit.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ülem ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik teostavad operatsiooni juhtimist maakonna keskusest.

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI MAAKONNAOSAKONNA ÜLEM
major (PUŠKARJOV)
14. märtsil 1949. aastal

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VOLINIK
alampolkovnik (SEMTŠENKO)

15. Dokument II-32. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Võru maakonnas

Täiesti salajane
EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRILE
kindralmajor sm KUMMILE

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VOLINIKULE
kindralmajor sm JERMOLINILE

ARUANNE
agentuurtoimiku „PRIBOI“ realiseerimise operatsiooni läbiviimise kohta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi VÕRU maakonna osakonnas

ETTEVALMISTAVAD ÜRITUSED
Võru maakonnas oli vaja ära tuua väljasaatmiseks kinnitatud erikontingent 720 majapidamist, neist olid: 402 kulaklikud majapidamised ja 318 süüdimõistetud bandiitide, bandiitide abistajate, natsionalistide jt majapidamised.

Kokku oli maakonnas operatsiooni alguseks vormistatud ja vastavates instantsides kinnitatud 827 arvestustoimikut, neist oli 453 arvestustoimikut kulakute ja 374 arvestustoimikut teiste kategooriate kohta.

Operatsiooni ajaks oli osakonnas olemas:
Operatiivkoosseis 212 inimest (neist teistest organitest juurdekomandeerituid 186 inimest)
2. Sõdurid 656 inimest
(neist Võru linnas paikneva MGB vägede 260. polgu 1. roodu 49 sõdurit)
3. Rahvakaitse võitlejaid 390 inimest
4. Nõukogude ja parteiaktiivi 1000 inimest
(sealhulgas Tallinna linnast juurdekomandeeritud 290 inimest)

TRANSPORT
Relvajõudude ministeeriumist oli juurde komandeeritud 182 autot. Kohalike organisatsioonide ja asutuste autosid oli 109 tükki. Erikontingendi tapikorras ärasaatmiseks anti pealelaadimiskohtades ette 103 spetsiaalselt sisustatud vagunit.

Peale selle oli väljasaadetavate perekondade äratoomiseks nende kinnivõtmise kohtadelt autodele laadimise kohtadesse mobiliseeritud 1200 hobuveokit, mis võeti maakonna kolhoosidest, sovhoosidest ja hobulaenutuspunktidest.

SIDEVAHENDID
Maakonna valdades tegutsevate operatiivgruppidega sidepidamise põhiliseks vahendiks operatsiooni käigus oli traatside, mille katkematu töö tagamiseks kasutati kontrollijaid. Lisaks oli osakonnale juurde antud 34 raadiojaama, mis kindlustasid traatside katkemise puhul kahepoolse raadioside valdade ja pealelaadimispunktidega.

Planeeritud arvu erikontingendi majapidamiste äratoomiseks moodustasime me 196 operatiivgruppi arvestusega üks operatiivgrupp 4-5 majapidamise kohta. Nimetatud operatiivgruppi kuulusid: üks operatiivtöötaja, neli sõdurit, rahvakaitse võitlejad ja 5-6 inimest kohalikust nõukogude ja parteiaktiivist.

Kõikidesse maakonna 30 valda olid kavandatud vanemoperatiivtöötajad, kes olid grupi eesotsas ja juhtisid erikontingendi asukohas kinnivõtmist ja sealt pealelaadimiskohta viimist.

Vallas valitseva olukorra, erikontingendi käitumise ning taludele juurdepääsude tundmaõppimiseks saadeti neisse varakult 80 operatiivtöötajat eesotsas vallagruppide ülematega. Operatiivkoosseisu viibimist valdades šifreeriti rahvakaitse võitlejate kogunemiste läbiviimisega ja nende lahinguvalmiduse kontrollimisega. Kogu operatiivkoosseisu instrueerisime hoolikalt operatsiooni läbiviimise korra ja järgneva dokumenteerimise kohta käesoleva aasta 23. märtsil, teatamata neile operatsiooni alguse päeva ja kellaaega.

Valdades operatiivkoosseisule praktilise abi osutamiseks, nõukogude ja parteiaktiivi mobiliseerimiseks, aga ka väljasaadetute vara järgneva vormistamise organiseerimiseks mobiliseerisime partei maakonnakomitee kaudu 30 maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee volinikku arvestusega iga valla kohta üks volinik (maakonna organisatsioonide juhtiva koosseisu seast). Nimetatud aktiivi instrueerisime koos partei maakonnakomiteega operatsiooni eelõhtul, kusjuures operatsiooni alguse aega neile ei teatatud.

Pimeduse saabumisel saadeti 24. märtsil autotranspordiga kõikidesse valdadesse operatiiv- ja sõjaväelised grupid, kelle ülesandeks oli operatsiooni läbiviimine kohtadel. Samal õhtul kutsusid partei maa-konnakomitee volinikud vallakeskustes kokku partei- ja nõukogude aktiivi sel ettekäändel, et arutada kevadkülviks valmistumise tulemusi ja kollektiviseerimise käiku valdades. Pärast seda, kui valdades oli kokku kogutud küllaldane arv nõukogude- ja parteiaktiivi, teatati viimastele, et nad on mobiliseeritud eriülesande täitmiseks, ning tehti ettepanek mitte lahkuda ruumist, kus nad asuvad.

Samal ajal võeti kogu maakonna traatside selleks spetsiaalselt eraldatud töötajate poolt kontrolli alla ning kehtestati kõnede pidamiseks parool.

AUTOTRANSPORDI MOBILISEERIMINE
Tsiviilorganisatsioonide autotranspordi mobiliseerimise viisid läbi sõjakomissariaat ja siseministeeriumi maakonnaosakonna autoinspektor ettekäändel, et kontrollida autode valmisolekut toimetada kätte külviks vajalikud kaubad, aga ka kontrollida nende tehnilist seisukorda Eesti NSV Siseministeeriumi autoinspektsioonis. Nende abinõude realiseerimise käigus koondati 103 tsiviilautot, viimaste juhid koguti sõjakomissariaadi ruumidesse, kuhu nad jäid kuni väljasõidu ajani erikontingendi perekondade transportimiseks.

Võttes arvesse maakonna kahjustatust bandiitlikest formeeringutest, lõime selleks, et ära hoida võimalikud rünnakud autokolonnidele nende teel pealelaadimiskohtadesse, 8 liikuvat otsingugruppi magistraalidel, mis olid bandiitide rünnakutest kõige enam ohustatud, grupp koosnes riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ühest ohvitserist ja 4-5 sõdurist.

Kogu ettevalmistuse „Priboi“ realiseerimiseks lõpetasime kella 4.00-ks 25. märtsil 1949. aastal.

OPERATSIOONI KÄIK
Operatsioon erikontingendi äratoomiseks algas vastavalt Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi juhtkonna korraldusele 25. märtsil 1949. aastal kell 6.00. VÕRU linnas algas väljasaadetavate äratoomine kell 5.00.

Selleks ajaks oli vallakeskustesse koondatud vajalik hulk autotran-porti. K.a 25., 26. ja 27. märtsil toodi ära, toimetati pealelaadimispunkti ja laaditi peale 662 perekonda, kokku 1731 inimest, sealhulgas: kulakute perekondi – 324 (776 inimest), illegaalses olukorras viibivate bandiitide, natsionalistide perekondi – 22, relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi – 24, süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi – 235, represseeritud bandiidiabistajate perekondi – 57.

Väljasaadetute koguarvust oli: mehi – 508, naisi – 804, kuni 15-aastaseid lapsi – 419.

Nende perekondade arv, kes põgenesid väljasaatmise eest – 57, neis on kokku 272 inimest.

Operatsiooni ajal varjus ainult 3 perekonda.

Erikontingendi põhiline osa toodi ära k.a 25. märtsi kella 20.00-ks. Operatsiooni järgmistel päevadel otsisid operatiivgrupid taga üksikuid puuduvaid perekonnaliikmeid, kes olid enne operatsiooni põgenenud teistesse valdadesse, ja teistest maakondadest põgenenuid. Teiste organite taotlusel peeti kinni ja viidi tapiga ära 7 erikontingenti kuuluvat inimest.

Operatsiooni käigus ei osutatud tegutsevatele operatiivgruppidele relvastatud vastupanu ja bandiitlikke ilminguid ei ole registreeritud. Äratoodud perekondade toimetamine pealelaadimiskohta toimus plaanipäraselt ja viivitusteta. Vagunitesse laadimiseks kohaletoodute tehniline vormistamine109 toimus õigeaegselt.

Operatsiooni ajal leidis aset enesehaavamise juhtum, mille põhjustas relvaga hooletu ümberkäimise tõttu LEPISTU valla rahvakaitse rühma komandör LESS. Haav on kerge, ohtu elule ei kujuta.

LASVA vallas lõpetas kinnivõtmise ajal elu enesetapuga varem valmis pandud mürgiga kulakunaine MÜHLEN, Line Mari tütar, sündinud 1899. aastal Võru maakonna Lasva vallas.

VARSTU valla operatiivgrupi ülem major ŠUKLIN sai operatsiooni ajal teada, et tema operatiivgrupi tegevuspiirkonnas on bandiitide punker. Selle operatiivgrupi läbi viidud lahingoperatsioonis võeti kinni raskelt haavatud bandiit, kes nimetas end SMIRNOVIKS. Transportimisel Võru linna bandiit suri. Punkrist võeti ära: vintpüsse – 1, automaate – 1, püstoleid –1, granaate – 2 ja 500 padrunit.

Peab märkima, et ŠUKLIN ei olnud punkri likvideerimise operatsiooni läbi mõelnud ja tegi operatsiooni läbiviimise otsuse kiirustades, kooskõlastamata seda riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga.

2-3 päeva enne operatsiooni hakkasid Võru linna elanike seas levima kuuldused eelseisvast väljasaatmisest. Operatsiooni eelõhtul avastati linnast 4 lendlehte, mis kutsusid elanikke osutama väljasaatmise korral vastupanu. Kõik lendlehed olid kirjutatud käsitsi ja neil oli tempel „NOORTE KUPERJANOVLASTE STAAP“.

Kuulduste levimist ja lendlehtede ilmumist soodustas riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede, miilitsakooli kursantide ettenähtust varasem saabumine, kusjuures riikliku julgeoleku ministeeriumi väed ja kursandid saabusid neile ettenähtud vormiriietuses, aga mitte sõjaväe üldvormiriietuses, nagu oli plaanis ette nähtud. Peale selle liikusid ööl vastu 24. märtsi läbi maakonna territooriumi TARTU ja VALGA linna poole kolonnides üle 200 auto, mis ei jäänud elanikel märkamata.

Äratoodavate objektide territoriaalne hajutatus nõudis 196 operatiivgrupi organiseerimist planeeritud 180 asemel, seega olid ammendatud kõik operatiivkoosseisu eeldatavad reservid.
Valdade volinikel, kes ise operatiivgruppe juhtisid, ei olnud võimalik juhtida operatsiooni kogu valla ulatuses. Alles pärast seda, kui neile kinnitatud objektid olid ära toodud, said nad võimaluse juhtida operatsiooni kogu vallas.

Operatiivkoosseis, väed, nõukogude ja parteiaktiiv tegutsesid operatsiooni läbiviimisel õigesti, otsustavalt ja aktiivselt. Nõukogudevastase elemendi vaenulikke väljaastumisi ei ole fikseeritud.
Operatsiooni viimasel päeval fikseeriti 5 juhtumit, kus väljasaatmisele kuuluvad isikud ilmusid vabatahtlikult kohale.

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VÕRU MAAKONNA OSAKONNA ÜLEM
major (PUŠKARJOV) /allkiri/

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VOLINIK
alampolkovnik (SEMTŠENKO) /allkiri/

16. Dokument II-33. Lõppkokkuvõte Võru maakonna kohta
Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE
„PRIBOI“ käigus Võru maakonna territooriumilt välja saadetud erikontingendi hulk
seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks
Tähendus
Perekondi
Inimesi

Väljasaadetud perekondade

 

koguarv:

662
1731

a) kulakute perekondi
324
766

b) illegaalselt elavate
bandiitide ja natsionalistide perekondi
22

Esimene
c) relvastatud kokkupõrgetes

 

tapetud bandiitide perekondi
24


d) süüdimõistetud bandiitide ja

 

natsionalistide perekondi
235


e) legaliseeritud bandiitide

 

perekondi


f) represseeritud bandiidi-

 

abistajate perekondi

57

 

 


Väljasaadetud inimeste koguarvust:

1731
Teine
a) mehi


508

b) naisi


804

c) lapsi


419

 


Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv

Kolmas
a) väljasaatmisel


3

b) konvoeerimisel


c) pealelaadimisjaamades

 

ja -punktides


Andis edasi: Puškarjov
Võttis vastu: Mihhailov

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 01/04/2021 09:55:37

Lisa kommentaar