Leevaku kodukandipäev.

Eesti 15 maakonda on välja valinud oma maakonna tegusaima küla ja edastanud need Eesti Külaliikumisele Kodukant, kelle eestvedamisel selgub jaanipäevaks aasta küla. Kagu-Eestist kandideerivad tiitlile Leevaku, Hargla ja Luhamaa kandi külad.

„Selle aasta eripäraks võib pidada seda, et maakonnad on konkursile esitanudterveid külade piirkondi,“ tõi esimese tutvuse järel välja Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk. „Kui varem olid kandidaatideks põhiliselt üksikkülad või alevikud, siis tänavu on pea pooltest maakondadest esitatud mitu naaberküla, kus ühiselt oma asja aetakse ja külaelu korraldatakse.”

„Aasta küla valimine ja selle kaudu eheda maaelu pildile toomine on Eesti Külaliikumise Kodukant kiiduväärt ettevõtmine. Hea on iga algatus, mis lisab värvi maaelule ning rikastab seeläbi elu kogu Eestis,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

15 konkursile saabunud küla seast pisim aasta küla kandidaat on 21 elanikuga Soolu küla Läänemaalt. Suurim on Ida-Virumaalt esitatud Avinurme piirkond üheksa küla ja 459 elanikuga. Kandideerivad veel Hargla kandi külad Valgamaalt, Kabli küla Pärnumaalt, Muda, Ulja, Harju ja Valgu külad Hiiumaalt, Kirepi küla Tartumaalt, Nasva alevik Saaremaalt, Adila ja Pihali külad Raplamaalt, Uhtna küla Lääne-Virumaalt, Metsküla Viljandimaalt, Viskla küla Harjumaalt, Kauksi ja Kuru külad Ida-Virumaalt, Käru alevik Järvamaalt, Leevaku kandi külad Põlvamaalt ning Luhamaa nulga külad Võru maakonnast.

Kõiki külasid hindab kohapeal kümneliikmeline žürii, mida juhib traditsiooniliselt riigikogu esimees. Rahvas saab oma lemmikkülale toetust avaldada kevadel selleks puhuks avatavas veebikeskkonnas.

Aasta küla kandidaatidega on võimalik tutvuma tulla ka 10.-12. juunini Tartus toimuval maamessil, kus avatakse esmakordselt maakogukondade ala.

Kodukant korraldab aasta küla valimist üheksandat korda. Valimine toimub üle aasta ning iga maakond esitab kandidaadiks ühe küla, aleviku või külade piirkonna. 2019. aastal sai aasta külaks Võru maakonnas Setomaal asuv Lüübnitsa küla.

Valgamaa: Hargla kandi külad
Valga vald. Elanikke 292: Hargla küla 177, Kalliküla 26, Sooblase 34, Tsirgumäe 51, Tõrvase 4.

Käänulise Mustjõe kallastel Eestimaa eeskojas Lätimaa tagakambri lähedal imeliste männimetsade ja maaliliste kuplite vahel elatakse julget ja isikupärast elu. Siin vaimustutakse endiselt kastestest suvehommikutest ja üllatuslikest suurvetest. Siin saab igaüks end unustada seni avastamata metsaradadele ja sukelduda privaatsete metsajärvede sügavusse. Meie inimestel leidub julgeid ideid ja jätkub visadust tegudeks. Meil elatakse küll hajali, aga tegelikult ollakse päriselt koos. Meil on tugeva õlatundega seotud inspireerivat avarust, millega hoiame traditsioone ja loome leidlikke lahendusi. Me tunneme ja peame meeles oma kogukonna väärtust. Tegutseme, et meiega liituksid uued pered, kuid igatseme tagasi neidki, kes kunagi siit on läinud. Harglas oskame hinnata arukust, talupojatarkust, üksteist kuulata, kuid samas ka kaugemale näha. Harglalastena teame, et küla elujõud püsib, kui kõik meist seda üleval hoiavad.

Põlvamaa: Leevaku kandi külad
Räpina vald, Leevaku, Saareküla, Toolamaa, Jaanikeste küla. Elanikke 278.

Eesti kagunurgas on üks väike küla jõe ja korstna vahel – Leevaku! Võhandu jõgi koos hüdroelektrijaamaga on tänu Juhan Smuuli „Järvesuu poiste brigaadile“ aastate eest toonud Leevaku külale tuntust kaugemalgi kui Põlvamaal. Hetkel teatakse Leevakut rohkem viktoriinides esineva küsimuse „Kus asub kõige pikema korstnaga saun?“ järgi. Nii paelub peagi 100-aastaseks saav punastest tellistest endise tellisikivivabriku korsten möödasõitjate pilke. Mõlemad küla sümbolid annavad aimdust aga sellest, et 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli Leevakul eesrindlik tööstus: sae- ja jahuveski, riidevabrik, telliskivivabrik; vallakeskus, kool, kõrts ja pood. Praegu võib aga Leevaku küla iseloomustada kui kauni loodusega elukeskkonda, kus põimuvad ajalooline pärand ning külakogukonna järjepidev soov ise oma heaolu joaks midagi ära teha.

Leevaku küla selts asutati 2001 aastal koos külavanema valimisega, aastast 2009 aitab küla ühistegevusi vedada ja rahastust leida küla seltsist välja kasvanud MTÜ Leevakk. Külavanem, küla selts ja MTÜ Leevakk tegutsevad harmoonilise koosluses ühiste eesmärkide nimel. Meie küla iseloomustavad pikaajaliste traditsioonidega tegevused: 21 aastat järjest oleme igal suvel sõitnud külaga õppereisile, pidanud jõulupidusid, vastlapäevi, perepäevi ning hoidnud avatuna hüdroelektrijaama muuseuminurka, lisaks on meil Leevaku küla bänd.

Võrumaa: Luhamaa nulga külad
Setomaa vald, Luhamaa nulk. Elanikke 129.

Luhamaa nulga moodustavad ajaloolise Riia-Pihkva kivitee ääres asuvad 17 küla. Täna on jäänud see Seto kultuuriruumi saareke omaette ülejäänud Setomaast – ühel pool Eesti-Vene kontrolljoon, teisel luterlik Võrumaa. 20. sajandi algusaastetel jõudis Setomaale arvukalt rahvaluulekogujaid, kellest mitmed on märkinud, et Luhamaa elanikud paistavad muu Setomaaga võrreldes silma arenenuma eluviisi ja ärksama mõtlemise poolest.

Tugev kogukondlik ühtehoidmine, kodanikuaktiivsus ja arvukad koostegemised iseloomustavad tänaseid Luhamaa inimesi. Viimased 15 aastat on külaelu vedanud MTÜ Luhamaa Külaselts.
Kogukonna algatusel on nimesiltidega tähistatud kõik nulga külad, rajatud esinduslik külaplats, kuhu selle aasta sügiseks valmib uus külamaja. Külamaja ehitamine sai teoks tänu külaseltsi aastatepikkusele järjekindlale asjaajamisele ja Setomaa omavalitsuse rahalisele toele.

Möödunud aastasse jääb Luhamaa õigeusu kiriku välisvoodri vahetamine ja välisvalgustuse paigaldamine, mis tehti suuresti kogutud annetuste ja ühiskondliku tööga. Uue algatusena on ette võetud Luhamaa pritsimaja projekteerimine.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 04/03/2021 08:32:34