Eestimaa külad jäävad, kui neisse kolib noori peresid

Jaanipäev Karilatsi külaplatsil. Foto: erakogu

Eile sai Eesti Vabariik 103-aastaseks. Enamik külaelanikest tähistas seda kodus, vähesed koos seltsi liikmetega. Kui taasiseseisvumise järel jäi poode ja teisigi teenuste pakkujaid napimaks, siis haldusterritoriaalse reformi järel on osale eakatele jäänud vallamaja kaugeks. Küsitletute sõnul jäävad külad alles, kui neisse tuleb juurde noori peresid.

Karilatsi küla Põlvamaal on ainulaadne, kuna asub nii Põlva kui ka Kanepi vallas. Külas on 60 suitsu, millest 38 on Põlva vallas. „Kanepi poolel asuvad majad on rohkem suvekoduks,” ütles Maie Asur, põliselanikust külavanem. Tema sõnul on Karilatsis ülekaalus nooremapoolsed elanikud ja lapsi on külas õnneks ka palju.

Eile hommikul heisati riigilipp kell 7.30 Karilatsi külaplatsil. Keskpäeval kogunes ligi poolsada külaelanikku spordipäevale Mesikamäe turismitalu õuele.

„Riigi sünnipäeval oli minu kodus pidulik õhtusöök koos lähedal elavate laste peredega,” märkis Asur.

Setomaa valla Niitsiku küla elanikud tänavu riigi sünnipäeva ühiselt koroona tõttu ei tähistanud, kuna ligi 30 elanikust on ülekaalus vanemaealised.

„Minul oli vabariigi aastapäeval kodus laual kiluvõileivad, päeva teises pooles seapraad ja Sangaste rukkiviin, sest olen Sangastest pärit,” ütles Külli Pähn, Niitsiku külavanem, kes peab külas ka toidukohta ja poodi.

„Põlvamaa Kauksi külas ühiselt riigi sünnipäeva tähistatud ei ole, küll on iga maja õues lehvimas riigilipp,” ütles seal elav Tiiu Marran, kes eile alustas päeva õues riigilipu heiskamisega. Marrani kodus on tavaks, et riigi sünnipäeval on alati laual kiluvõileivad, lõunaks lihapraad hapukapsa ja kartuliga ning vaid selleks päevaks küpsetatud sinimustvalge kook.

Luutsniku külas Võrumaal Rõuge vallas jäi eile koroonapiirangute tõttu samuti ühisüritus ära. „Kodus on riigi sünnipäeval laual muu kõrval alati kamavaht, see on meil riigi tähtpäeva sümbol,” sõnas Aili Valb, Luutsniku külaseltsi eestvedaja. Varem on külaseltsi liikmed riigi sünnipäeval peolauas istunud, filme vaadanud jne.

Elu külades on läbi teinud mitu suurt muutust ja on hoopis teistsugune, kui oli enne taasiseseisvumist.

Mõnel pool on alles üksikud lehmad
Asuri sõnul oli Karilatsi nõukogude ajal põllumajanduspiirkond, kuid praegu peab vaid üks väikeettevõtja lehmi, paraku müüb ta piima Tartus.

Ühes kunagises farmis on puidufirma, teises kalakasvandus. Varem oli läheduses Vastse-Kuustes kolm poodi ja apteek, praegu vaid üks pood.

Niitsikul töötas veel üle kümne aasta tagasi Räpina metsamajandi puidutsehh, kust said leiva lauale ligi 60 inimest.

„Puidutsehhi kadumine jättis külale jälje, seda enam, et midagi ei ole asemele tulnud,” tunnistas Pähn. Ta lisas, et aastatega on ka külaelanike arv vähenenud. Noored on läinud linnadesse, vanemad igaviku teele. Praegu 202 aasta vanuses kõrtsihoones olnud pood suleti mõni aasta enne sajandivahetust, kuid kolm aastat tagasi avas Pähn kõrtsihoones söögikoha ja poe ning külarahvas on saanud seal mõned aastad riigi sünnipäeva koos pidada.

Pähn ütles, et on paaril eelmisel aastal korraldanud väikese külalaada ja loodab, et saab seda ka tänavu septembris teha.

Marran märkis, et Kauksist kadusid taasiseseisvumise järel traditsioonilised põllumajandusega seotud töökohad, kuid paljud on ümberõppimise järel leidnud uue töö. Elanike arv Kauksis ei ole oluliselt vähenenud. „Meil on endiselt kool ja lastehoid,” märkis ta.

Luutsnikul kadusid taasiseseisvumise järel pood, sidejaoskond ja arstipunkt, mis kõik on Ruusmäel. „Praegu on piirkonnas mitu tublit ettevõtjat ning isegi lehmapidajaid saab ühe käe sõrmedel üles lugeda,” sõnas Valb.

Valdade liitmine on enam mõjutanud eakaid külaelanikke
Asuri sõnul kartsid nad haldusterritoriaalse reformi eel, et äkki ei saa küla enam kusagilt midagi. Juhtus nii, et liitunud Põlva valla suvemängudel saavutas Karilatsi külaselts kolmanda, järgmistel mängudel juba esikoha.

„Meie inimesed on aktiivsed ja kui oleme ise aktiivsed, ei ole valla suurus oluline,” ütles Asur ja tõi näiteks, et küla perenaised käivad oma suupistetega laatadel, kus teenitud raha jääb seltsile.

Marran märkis, et Põlvast 14 kilomeetri kaugusel asuv Kauksi sai paari aastaga esimest korda tänavavalgustuse ja rekonstrueeritud külatee ning tähtis on seegi, et teed hooldatakse regulaarselt.

Ta sõnas, et valdade liitmise järel on Kauksi inimestele vallamaja veidi kaugeks jäänud. „Külas on juba aastaid hea internetiühendus ja nii saab palju asju interneti teel ajada,” tõdes Marran.

Valb tunnistas, et valdade liitumise järel on vanematel inimestel ainsaks ühenduslüliks Rõuge vallamajaga sotsiaaltöötajad, kelle poole saab õnneks pöörduda Ruusmäel.

Luutsniku naaberkülas Sormulis elava Valbi sõnul on sealt Rõugesse 15 kilomeetrit, Võrru poole rohkem.

„Eakamad on öelnud, et nemad Rõugesse oma elu ajal ei jaksa minna ning et Haanja oli kuidagi oma ja kodune,” edastas Valb.

Tema sõnul on liitunud Rõuge valla piirkond väga suur ja ebaloogiline ning ka teenuspunktid on avatud suhteliselt piiratud aegadel. Abiks oleks internetiühendus, kuid paraku ei ole kõigil eakatel kodus internetti.

Noored pered on küladesse väga oodatud

Noorte lisandumisel jääb elu ka kaugemates külades kestma. Karilatsilt käivad paljud nooremad tööle Põlvasse, Võrru ja Tartusse. „Siia võiks luua rohkem kaugtöökohti,” sõnas Asur.

Et potipõllundus külast ei kaoks, oleks Asuri sõnul hea, kui keegi pakuks väikese maalapi harimise teenust pisikese traktoriga.

1920. aastal oli kaks Karilatsi küla, nüüd on üks küla kahes vallas. „Pluss on, et saame abi ja raha mõlemast vallast küsida. Miinus see, et kui tahame Põlva valla kaasavast eelarvest toetust küsida, ei saa kõik rahvahääletusel osaleda ja tuleb Põlva valla naaberkülad meie ettevõtmise poolt hääletama agiteerida,” rääkis Asur.

Pähn sõnas, et Niitsikul loodetakse, et mõni ettevõtlik inimene ostab tühjalt seisva tsehhihoone ära ja paneb seal ettevõtluse käima.

Niitsiku ootab noori peresid kohapeale elama, sest kui neid ei lisandu, ei pruugi iga maja korstnast tulevikus enam suitsu tulla.

Marrani sõnul ongi kagunurga külade kestmiseks kõige olulisem noorte perede külla elama tulek ja sinna jäämine, samuti kooli ja lastehoiu olemasolu läheduses. „Tähtis on ka infrastruktuur ning ühendus maakonna keskuse ja Tartuga,” lisas ta.

Luutsniku raamatukogu juhatajana töötav Valb ütles, et külakeskuses asub ka raamatukogu. „Külakeskuse valmimine on hea näide külainimeste algatusest ja aktiivsusest ning koostööst toonase Haanja vallavalitsusega,” märkis ta.

Piirkonnas on vaid üksikud majad tühjad ning ka noori peresid on Luutsniku kanti viimasel ajal lisandunud.

Valb meenutas, et mullu oktoobris Luutsniku külaseltsi mõttetalgutel tõid osalejad maaelu plussidena välja puhta looduse, hajaasustusest tuleneva privaatsuse, turvalisuse, külakeskuse ja raamatukogu olemasolu. „Oluliseks peeti ka kaugtöö võimalust, kohaliku toidu ostmist, võimalust ise toidulauale üht-teist kasvatada ning tervemat elukeskkonda,” kõneles ta.

Nii Pähn kui ka Marran nimetasid maaelu plussidena samuti rahulikkust ja puhast elukeskkonda.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 25/02/2021 09:38:07