Nädal tagasi selgitas maaeluminister Urmas Kruuse riigikogu infotunnis meie kandi riigikogulasele ning endisele põllumajandusministrile Ivari Padarile (ning ka Merry Aartile ja rahvale), miks on jäänud vinduma 12 miljoni euro suurune erakorraliste toetuste pakett.

IVARI PADAR: Lugupeetud härra minister, edu teile teie töös! Te olete oma eelkäijatelt, eelmiselt valitsuselt saanud lahendamiseks mitmeid probleeme, mis on pikalt vindunud. Üks nendest teemadest on eelmise aasta lisaeelarvega kinnitatud 12 miljonit erakorralisi toetusi, mille laadseid toetusi on meie naaberriikides juba suve lõpul ja sügise alguses rakendatud, märksa suuremates määrades. Ja nüüd see meie pakett seisab. Oleme ka siin riigikogu liikmetena saanud selle paketi kohta teravat tagasisidet, näiteks õiguskantslerilt. Põllumehed on ootel, mis toimub, kunas see võimalus avaneb. Kas teil on midagi selle asja kohta ütelda?

URMAS KRUUSE: Tõepoolest, 12 miljoni pakett oli minu töölaual esimesest päevast saati. Ja põhjus, nagu te isegi korrektselt viitasite, oli seotud sellega, et kui see meede, see seadus oli siin vastu võetud, siis hakati seda maaeluministeeriumis sisustama vastavalt valdkondadele – see tegelikult tähendab seda, et mismoodi võiksid jaguneda ühikumäärad vastavate sektorite lõikes. See läks kooskõlastusringile ja tuli tagasi üsna suure kriitikaga.

Te ise väga kenasti mainisite, et üks osa oli seotud õiguskantsleri tehtud viidetega ja need viited olid üsna mitmetahulised. Osa nendest viidetest oli seotud sellega, et kas ja kuidas on õigustatud alus selleks, et kui ettevõte, kes tegelikult kriisiabi vajab, ei ole taotlenud näiteks pindalatoetusi PRIA kaudu, siis miks tema välistatakse selle toetuse saajate ringist. Teine küsimus oli seotud näiteks seakasvatusega, et kas on õigustatud see, et nii väheste sigade ehk ettevõtjate vahel jagatakse ära suur osa toetusest.

Kolmas teema oli see, mis sai Euroopa komisjoni poolt meil lahenduse, mida me ootasime, oli seotud võimalike riigiabi reeglite pikendamise ja laiendamisega. Kui te mäletate, siis esialgne teadmine nii riigikogul kui ka valitsusel oli see, et riigiabi reegleid järgides saab neid meetmeid rakendada selle aasta juunini. Nüüd seda pikendati aasta lõpuni, aga lisaks sellele tõsteti ka nn riigiabi määra ettevõtja kohta, mis täna koos vähese tähtsusega abiga moodustab 225 000. Kõik need aspektid olid laua peal ja selle tõttu on selle määruse allkirjastamine viibinud.

IVARI PADAR: Teadupärast, kui me seda 12 miljoni paketti siin hääletasime eelmisel aastal, siis selle hääletuse tulemusena me hääletasime sisse küllalt detailsed piirangud kas või seakasvatuse puhul, kuidas seda saab kasutada. Kas see võib eeldada seda, et me peame tegema seadusemuudatuse, mis puudutab eelmise aasta lisaeelarvet? Ja teine asi, mis ma tahaksin küsida: kas on praegusel juhul ka üleval teema, et seda 12 miljoni summat suurendada? Sest kui võrrelda naaberriikidega, siis on see väga väike summa olnud ja ei ole kindlasti sellel määral, mis vaja oleks.

URMAS KRUUSE: Tõepoolest, te viitasite teemale, millele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler. Ja õiguskantsler oma kirjas on öelnud seda, et see, mil kombel seda parlamendis menetleti seda, siis see nii sisuline jaotus tema hinnangul ja tema arvates ei ole seaduse osa, vaid on seletuskirja osa ja seda ei peaks ministeerium käsitlema kui konkreetselt ettekirjutatud jaotust. Ka seda teemat oleme me oma majas arutanud ja suhtunud sellesse üsna tõsiselt. See tegelikult tähendab seda, et selle tõttu me kohtusime ka sektori esindajatega, selleks et veel kord avada tausta, et mitte ainult õiguskantsler ei olnud kriitiline, vaid ka teatud sektori osad ise olid kriitilised selle jaotuse suhtes. Vastab ka tõele, et meil on olnud tahe saada täiendavaid vahendeid 3,3 miljoni ulatuses. Aga see, kas seda on seaduslikult võimalik saada, arvestades seda, et see on vastu võetud eelmisel aastal, siis täna, konkreetselt sellel hetkel, kui ma teile vastan, seda teadmist ei ole. Kui lähipäevadel või -nädalal selgub, et meil seda võimalust ei ole, siis läheb määrus kohe sõna otseses mõttes allkirjastamisele, rakendamisse. Ja see esialgne plaan, mis ka eelmisel maaeluministril oli, ju see, et taotluste vastuvõtmine võiks alata märtsi keskel.

MERRY AART: Kuna sead on meil põhjustanud päris palju probleeme ka eelnevatel maaelukomisjoni istungitel, siis ma küsiks korra veel üle, kuidas nende sigadega on. Kas praegu on mingid seisukohad muutunud, on need ikkagi aluseks jõudluskontrolli alused emised või on lootust ka, et teised sead? Ja teine küsimus on see: kas te olete arutanud ka lindusid? Tegelikult meil on väga vähe vuttisid, keda võiks ka toetada mingil moel, et nad päris ära ei likvideeruks Eestist. Kas selliseid mõtteid on olnud?

URMAS KRUUSE: Lubage mul kõigepealt õnnitleda teid uue ametikoha puhul ja hea koostöö ja tuleviku nimel, et te olete nüüd maaelukomisjoni aseesimees. Aga tõepoolest, kui me vaatame seakasvatust tervikuna, siis nii see probleem, mis on tingitud globaalsest murest ehk Aafrika seakatku jõudmisest Saksamaale ja selle tõttu ka Saksamaa ekspordi vähenemine Hiina suunal, on tekitanud sealiha hinnalanguse. See on tõesti fakt ja sõltuvalt nende kasvatajate ärimudelist, kas nad omavad ainult kitsast osa sellest ärimudelist või valmistavad ka ise tooteid, on need mõjud väga erinevad. Kui me vaatame seda 12 miljoni paketti ja seda jaotust, mis meil täna laua peal on, siis osakaalude mõistes, vaadates ka sektori terviksuurust, kindlasti seakasvatusele see 3,2 miljonit, mis täna on sinna selle määruse järgi eraldatud, on piisavalt suur võrrelduna teiste jaotusallikatega. Võrreldes kas või näiteks piimandussektoriga, kus tegelikult piimalehmadele selline otsene toetusmeede on 2,6 miljonit.

Aga õiguskantsleri viide sellele probleemile oli just seotud ka sellega, et kas nii kitsalt võetuna, mis puudutab jõudluskontrolli all olevaid emiseid, on seaduspärane ja põhiseadusega kooskõlas ja õiget konkurentsi tagav jaotus. Selle tõttu me oleme arutanud ka majas seda, kas võtta siis nn põhikarja säilitamise nimel toetusmeetme alla kõik emised, mis on meie ettevõtjate pool Eestis olemas, ja siis, kui selllest kui riigiabi nn reeglitest jätkuvalt jääb üle mingi osa, jagada see kõikide põrsaste vahel, siis see tõepoolest on laual. Aga see peab tulema kooskõlas sellega, kas meil tekib võimalus täiendavaid vahendeid siia juurde maksta. Selle tõttu seda lõplikku seisukohta ei ole. Kui otseselt lihtsalt jälgida õiguskantsleri ettepanekut, siis võiks öelda seda, et peaks kindlasti rakendama laiemat baasi nn võimalike kahjude minimiseerimiseks või osaliseks korvamiseks.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 18/02/2021 09:43:05