Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kodanik: miks sunnib omavalitsus inimesi teoorjusesse?!

„Kui mu vana mälu mind ei peta, siis Põlva on edumeelne ja hooldab oma kõnniteed ise, Võru aga tagurlik ja sunnib eraomanikke endiselt teoorjusesse,” teatas LõunaLehele pensionieelikust võrulane. „Kuigi on olemas minitraktorid ja ATVd, mis lükkaksid kõik kõnniteed nagu niuhti puhtaks ja vajaduse korral puistaks tagaseadmega liivagi.”

Ta juhtis tähelepanu omanike keskliidu ja korteriühistute liidu äsja regionaalministrile tehtud ühispöördumisele, milles soovitakse kinnistuomanikele pandud talvise kõnniteehoolduse kohustuse tühistamist. Korteri- ja kinnistuomanikke ühendavad vabaühendused peavad talvise kõnniteehoolduse korraldamise kohustuse rakenduspraktikat tänapäeva õiguskorda sobimatuks.

„Teeme ettepaneku, et praegu päevakorral oleva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise käigus analüüsitaks läbi ka seaduse kohalike koormiste sobivus nüüdisaegsesse õiguskorda. Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linna teede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist,“ leiavad liidud.

„Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse pandud koormiste täitmisega,“ märgivad liidud oma pöördumises. „Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirja täitmise tagamiseks isikutele koormisi, sh võib kehtestada koormisi omaniku kinnistuga piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Ehitusseadustik sätestab selle koormise juba otsese kohustusena: asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda.”

Vabaühendused tõid näiteks, et kõnniteede korrashoiu ja libedusetõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. „Näiteks pöördus õiguskantsleri poole Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea ja majandusliku olukorra tõttu hoolitseda linna kõnnitee eest. Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätetest ei tulene, et omavalitsus peab kindlasti koormise kehtestama. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Oluline on vältida võimalust, et inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust,“ märgivad kirja autorid ning liitude juhid Priidu Pärna ja Urmas Mardi.

„Korteri- ja majaomanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on teoorjuse kohustus praeguse lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka saju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk,“ tõstetakse kirjas esile. Teehoolduse kohustuse rikkumisel võib omavalitsus kohaldada sunniraha kuni 9600 eurot ja eraisikut trahvida kuni 400 euro ulatuses.

Võrus kohustuslik, Põlvas mitte
Võru linnavalitsus avaldas aasta lõpul kategoorilises toonis meeldetuletuse: „Majaomanikel tuleb kinnistutega piirnevate kõnniteedel teha libedusetõrjet!” Väikse lohutusena pakkus linn välja võimaluse saada kohustuslikuks kõnnitee liivatamiseks tasuta soola-liivasegu, kuid mitte rohkem kui 50 kilo, ja sellelegi tuleb Luha tänavale oma transpordipakendiga ise järele minna.

LõunaLehe poole pöördunud lugejal on õigus: naaberlinnas ei sunnita näiteks eramuomanikke või korteriühistuid kõnniteedelt lund rookima.

Põlva abivallavanema Martti Rõigase sõnul on valla heakorraeeskirjas sätestatud, et Põlva linna kõnniteedel teeb lume- ja libedusetõrjet Põlva Haldusteenistus. Samuti teeb haldusasutus heakorratöid Põlva valla omandis oleval territooriumil: teedel, tänavatel, haljasaladel, parkides jm.

„Põlva on selle suuna valinud peamiselt tööde ühtlase kvaliteedi mõttes,” sõnas Rõigas. „Raske on ette kujutada lume ja libeduse tõrje ühtlast kvaliteeti, kui näiteks sajameetrisel kõnniteelõigul on viis eraomanikust hooldajat. On täiesti mõistetav, et eakas inimene ei suuda tagada ega peakski tagama oma kinnistuga piirneva avaliku kõnnitee koristust, sealhulgas lume ja libeduse tõrjet. Kui kõnnitee on kõigile avalikuks kasutamiseks, tuleks seda ka avalikus korras hooldada ja sellest on Põlva valla heakorraeeskirjas lähtutud.”

Ka näiteks Rõuge valla territooriumil on kõnniteed vallavalitsuse teedespetsialisti Martin Umbleja sõnul omavalitsuse ja transpordiameti hooldada. Ning Kanepistki kinnitati: kõnniteede hooldust korraldab vallavalitsus.

Antsla vallas on olukord grammikese keerulisem, aga siiski kinnistuomanike kasuks.

„Antsla valla heakorraeeskirjas on küll sätestatud, et kinnistu omanik peab tegema lume- ja libedusetõrjet oma kinnistuga piirneval puhastusalal, kuid tegelikult on Antsla linnas kõnniteedel lumelükkamise ja libedusetõrje korraldanud Antsla vallavalitsus ning seda tehakse valla kommunaaltraktoriga,” selgitas valla keskkonnaspetsialist Liana Neeve. „Kinnistuomanikelt tööde tegemise eest mingit tasu ei nõuta.”

Neeve märkis, et Antsla on väikelinn ja kõnniteede hooldus ei nõua ülearu ressursse. Lisaks tagab kommunaaltraktor selle, et kõnniteed on pidevalt ühtlaselt hooldatud.

Antsla keskkonnaspetsialist leidis, et praktilisem ja lihtsam on korraldada talvised kõnniteede hooldustööd omavalitsuse poolt. Ning ta nõustus ülalviidatud liitude seisukohaga: kinnistuomanikele ei peaks panema kohustust hooldada üldkasutatavaid alasid.

Sarnane on olukord ka Tõrvas: valla avalike suhete spetsialisti Marianne Soku sõnul on kinnisvaraomanikul küll vastav kohustus, kuid tegelikkuses lükkab kõnnitee puhtaks vallahoolduse traktor seal, kus olud seda vähegi võimaldavad. „Mõistlik on kodanike turvalisuse tagamiseks selles osas abiks olla,” märkis ta.

Setomaa vallavalitsuse majandusspetsialisti Lauri Saare teatel teeb Setomaa vald kõnniteedel lumekoristust ja libedusetõrjet ise. Aga kui vastav kohustus üleriigiliselt tühistataks, tooks see tema sõnul kaasa uue probleemi. Kinnisvaraomanikud hakkavad siis lumetõrje teenuse osutajaid süüdistama, et lumi lükatakse valesse kohta ja tiheasustusalal ei ole selleks tihtilugu ruumi.

Otepää: aga kes selle kinni maksaks?
„Otepää valla keskustes on kinnisvaraomanikel kohustus talvisel ajal kõnniteid hooldada,” edastas vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova. „Tegemist on koormisega, mis on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Otepää valla heakorraeeskirja alusel. Otepää ei ole ainuke omavalitsus, kes on sellise koormise kehtestanud.”

Lisaks juba loetletud õigusaktidele viitas ta ehitusseadustikule, mis paneb kinnisvaraomanikule samasuguse kohustuse.

„Kinnisvara omamine toob kaasa teatud kohustused ning keskustes tuleb oma maja ümbrus korras hoida,” märkis ta. „Ka oma majaesist muruplatsi kuni kõnniteeni peab hooldama ning puude ja põõsaste oksi kärpima. Teine küsimus on muidugi see, kui eakas majaomanik ei jaksa seda kohustust täita, siis tuleks leida vajaduse korral koostöös kohaliku omavalitsusega muud lahendused.”

Mis puudutab kõnniteehoolduse tühistamise ettepanekut ja seda, et kohalik omavalitsus peaks selle kohustuse üle võtma, siis siinkohal tekib Otrokova sõnul kohe küsimus: kes selle kinni maksab?

Otepää valla esindaja tõdes, et kui kinnisvaraomanik ei saa ise kõnniteed hooldada, siis lihtsaim lahendus oleks ilmselt lasta töö ära teha kellelgi teisel.

Oh ma vaene Võro liin?
Tuleme tagasi lehelugeja konkreetse näpuvibutuse juurde. Miks pole Võru linn oma kodanikele halastanud ning neilt kõnnitee hooldamist oma õlule võtnud?

Võru linnapea Anti Allase sõnul on kehtiva heakorraeeskirja kohaselt Võru linnas teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Näiteks eakas kinnistuomanik ei ole kohustatud ise labidaga lund lükkama, vaid tema ülesanne on korraldada kõnnitee koristamine: kas teeb ise, ostab teenusena sisse või palub abi lastelt või tuttavatelt.

„Mööname, et hetkel kehtivas vanas süsteemis on vajakajäämisi ning muudatusi on vaja teha,” tunnistas Allas. „Möödunud nädalal oli linnavalitsuses just sellekohane koosolek ning arutati, kuidas oleks mõistlik ja otstarbekas selle teemaga edasi minna. Uuest hooajast soovitakse Võru linnas kõnniteede hooldust muuta.

Aru tuleb aga saada sellest, et kõikide linna kõnniteede hooldust teenusena linnal sisse osta ja kinni maksta ei ole võimalik. Meil oleks lihtne tellida selline teenus nagu praegu on tänavahooldusega, aga see oleks kallis. Lõpuks maksab teenuse ikka kinni maksumaksja ning eelarvevahendid tuleb leida millegi muu arvelt. Näiteks jääks remontimata mõni sõidutee, ei saaks teha investeeringuid lasteaedadesse, koolidesse jne.”

Allase sõnul tuleb teenuse sisseostmisel arvestada ka sellega, et näiteks lume- või jäätõrjet tuleks teha korraga igal pool – ja pidev valmisolek on kallis isegi siis, kui lund ei saja. Sõna otseses mõttes kitsaskohaks on ka näiteks vanalinna kitsad kõnniteed, mida on keerukas masinatega hooldada.

„Võru linn püüab leida intelligentseid lahendusi, kuidas muudatusi teha,” selgitas linnapea. „Näiteks on meil plaanis valida välja kesklinna kõnniteed, kus käib valdav osa inimestest teenuseid saamas, ning nende põhitänavate hooldus võtta üldise hoolduse alla. Me oleme sihilikult projekteerinud ja ehitanud uusi kõnniteid nii, et need oleks masinatega hooldatavad. Me pöördume eramupiirkondade elanike poole, et nad organiseeruksid. Sellisel juhul on linn valmis otsima võimalusi, et toetada näiteks tehnika soetamist või tehtud töö eest aidata piirkonna elanikel tasuda. Võtame eest initsiatiivi leidmaks kogukonnas neid lahendusi, kus me ei peaks maksma valmisoleku tasu ning samas oleks tagatud ühtlane kvaliteet. Püüame jagada kulud maksumaksja ja kinnistuomanike vahel.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/01/2021 11:15:18

Lisa kommentaar