Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kohus ei lubanud roolijoodikut surevat elukaaslast abistama

Foto on illustreeriv. Foto: Pexels

Põlvamaal alkoholijoobes autojuhtimise eest kahenädalase vangistuse saanud naine taotles kohtult karistuse asendamist ühiskondlikult kasuliku tööga, et käia tööl, hooldada enda ning hinge vaakuva mehe loomi ja kodusid ning korraldada vajadusel mehe matuseid. Kohus lükkas taotluse tagasi, leides et naine oleks pidanud selle kõige peale varem mõtlema.

Toona 44-aastane põlvamaalane Ülle tabati mullu 18. septembri õhtul Hyundai linnamaasturi roolist joobnuna. Naise hingeõhus oli vähemalt 1,12 mg/l alkoholi ja kriminaalse joobe tõttu saadeti ta kohe kaheks päevaks arestimajja.

3. detsembril peeti Võru kohtumaja Põlva saalis vahepeal 45-aastaseks saanud naise üle kokkuleppemenetluse korras kohut. Kohus märkis, et septembris kehtis veel naisele novembris 2016 sama suguse teo eest määratud karistus ja seega oli tegu korduva joobes juhtimisega. Üllet karistati üheaastase vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses oldud kaks päeva. Koheselt määrati ärakandmisele 14 päeva vangistust, ülejäänud 11 kuud ja 14 päeva tuleb naisel kanda tingimisi.

Lisaks määrati Ülle kriminaalhooldusele, kohustati teda olema kaine ning osalema alkoholi tarvitamise häire programmis. Ligi 1000 eurot kohtukulusid tuleb naisel tasuda aasta jooksul.

26. detsembril esitas Ülle Tartu maakohtu Võru kohtumajale avalduse palvega
asendada ootamatutel perekondlikel põhjustel temale mõistetud vanglakaristus ühiskondlikult kasuliku tööga.

Naise avalduses kirjutati, et kaks kuud tagasi avastati tema elukaaslasel J.-l ajukasvaja koos metastaasidega ja kasvajatega kopsudes. Mehele tehti operatsioon ja kiiritusravi ning praegu on ta kriitilises seisundis hooldushaiglas. Naine märkis, et mehe surma puhul tuleks tal korraldada matused, aga vanglast seda teha ei saa. Lisaks tuleb tal enda sõnul käia nii enda kui mehe talus kütmas, et veevärk ära ei külmuks. Ühises talus vajavad toitu ja hoolitsemist kolm kassi, koer ja kümme küülikut, aga abi pole kuskilt võtta – Ülle lapsed on kaugel. Detsembris leidis naine endale ka töökoha ning pelgas sellest vangistust kandes ilma jääda. Nii paluski ta tehtut südamest kahetsedes asendada vangistus ÜKT-ga.

Kohus selgitas naisele, et ÜKT-d oleks võinud vangistuse asemel karistuseks määrata kohtuotsuse tegemise ajal – tagantjärgi seda teha ei saa. Detsembri algul kohtus prokuratuuriga sõlmitud kokkulepet kinnitades naine seda ei taotlenud.

„Ülle oli kohtuistungi toimumise ajaks ilmselgelt teadlik sellest, et ta on leidnud endale töökoha (töölepingu kohaselt alustas ta tööd 2. detsembril 2020) ning samuti oli Ülle teadlik J.-i haigusest,” märgiti kohtu 29. detsembri määruses, viidates et kasvaja avastati oktoobris ning kiiritusravi toimus novembris. „Samuti on üldteada aastaaegade vaheldumine ning kütteperioodi saabumine. Ka olid Üllel olemas enne kohtuotsuse tegemist hoolt vajavad koduloomad. Järelikult ei saanud avalduses nimetatud asjaolud (J. , töö leidmine, kütteperiood ja loomade olemasolu) tulla Üllele üllatusena.”

Kohus märkis, et Ülle elukaaslasele on määratud ajutine eestkostja, kes saab vajadusel korraldada ka mehe matused. „Suhteliselt lühiajalise vangistuse ajaks” tuleks naisel kohtu hinnangul korraldada loomade eest hoolitsemine sugulaste või tuttavate abiga või pöörduda abipalvega vallavalitsuse poole. Nii otsustaski kohus jätta naise taotluse rahuldamata ning kohustas teda hiljemalt 5. jaanuaril vanglasse ilmuma. Neil päevil sai Ülle juba vabaks.

„On selge, et karistuse mõistmisel saab süüdimõistetu igapäevane elu rohkemal või vähemal määral
olema häiritud,” märkis kohtunik Ingrid Kullerkann. „Sellele asjaolule aga oleks Ülle pidanud mõtlema enne kuriteo (s.o sõiduki juhtimise joobeseisundis) toimepanemist.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/01/2021 11:03:52

Lisa kommentaar