Millega tegelevad põllumehed külmal talveajal?

Talumehel talvel põllule asja pole, aga põllutöödest puhkamise kõrval tuleb valmistuda uuteks külvideks – ning kui antakse, siis ka lõikusteks. Foto: LLi arhiiv

Kartulikasvataja töö on aastaringne, nii nagu looma- ja linnukasvatajategi töö. Teraviljakasvatajatel on talvel külvide ettevalmistamise kõrval rohkem aega ka huvidega tegelemiseks ja teadmiste kogumiseks. Põllumehed ootavad, et ametisse astuv maaeluminister tunneks maaelu ja omaks autoriteeti valitsuses, kuid oleks ka inimlik.

Ants Muld Tagakülast Võru vallast on kartulit kasvatanud 25 aastat, üle poole sellest ajast on ta oma kaupa saatnud Eestimaa eri paikadesse. „Ma ei puhkagi, aasta ringi teen, vastavalt ajale, ühte ja sama tööd. Praegu sorteerin, pesen, koorin ja pakin kartuli kaubandus- ja toitlustusettevõtete tarvis üle Eesti, isegi Saaremaa Selveritesse,” rääkis Muld, kes viib tellijatele Võrru ise kauba kohale.

Võrumaal on tema toodangu pikaajalisem tellija kohalik tarbijate ühistu, praegu on teine suurim tellija Kuperjanovi jalaväepataljon. Talvel saadab ta talust välja 35 tonni kartulit nädalas, soojal ajal vahel isegi 80 tonni. Kartuli all on kasvatajal poolsada hektarit ning läinud aasta kartulisaagiga on ta rahul, nii nagu viimase kuue-seitsme aasta saagigagi.

Koolitustest peab Muld vajalikuks taimekaitsekoolitusi. Neis on ta osalenud ja osaleb edaspidigi. Kui osa põllukultuuride kasvatajatest lükkab talvel ka teid lumest puhtaks, siis Muld ei tee seda enam viimased kolm aastat, kuna lepingu tingimused ei olnud talle vastuvõetavad.

Puhkust peab kartulikasvataja vajalikuks, sest rutiinist tuleb vähemalt korra aastas välja saada. „Minule algab puhkus hetkest, kui lennukirattad on maast lahti. Läinud veebruaris käisin Kanaaridel puhkamas, loodan ka tänavu millalgi kuhugi minna,” ütles ta.

Täiendavad ja teevad igapäevatöid
Väikemetsa talus Sõmerpalu kandis Võru vallas on põllumaad tuhande hektari ümber, talinisu all on sellest 330 hektarit. „Mulluse saagikusega jäin rahule, oli üle keskmise,” märkis peremees Taavi Serv.

Ta sõnas, et üks tegevusi talvel on koolitustel osalemine, näiteks taimekaitse, väetamise ja teised koolitused. Koroonaajal toimuvad koolitused veebipõhiselt, mis tähendab, et neist saab osa võtta kodust lahkumata.

„Masinapark tahab hooldamist, millest suurema osa teen ise, ning praegu ehitan kodus sauna,” rääkis Serv. Ta lisas, et teenustööna lükkab ta talvel ka valla teid lumest puhtaks.

1997. aastast talu pidav peremees on käinud vahel Võrumaa talupidajate liidu korraldatud õppereisidel, kuid puhkusereisidele ei ole veel jõudnud. „Üksi ei taha minna, kuid lapsed on kaugele sõiduks veel väikesed. Kui nad kasvavad, siis jõuame minna,” selgitas ta.

Räpina põllumajandusosaühistu kasvatab vilja ligi 500 hektaril. Ühistu juhatuse liige Jüri Avikson märkis, et praegu käib masinapargi ettevalmistus ja väetiste kohaletoomine kevadtöödeks. „Kui vaja, panen masinate kordategemiseks ka ise käed külge,” täpsustas ta ja lisas, et ettevõttel ei ole Räpina vallaga lepingut teede lumest lükkamise kohta.

Varem on Avikson osalenud täiendkoolitustel, kuid tänavu veel mitte. Sama lugu on tal ka reisimisega. Enne koroonat käis ta pea igal aastal külmal ajal mõnel soojal maal. „Mullu aasta algul reisisime kaugele soojale maale nii-öelda patareisid laadima ehk energiat saama, kuid ligi aasta aega oleme nagu varjendis istunud,” kõneles ta.

Võru- ja Põlvamaal ülekaalus väiketootjad
Osa väiketalunikke teeb talvel palgatööd. Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ütles, et teraviljatalud, kus kasvatatakse vilja alla 200 hektaril või veidi üle selle pinna, on väiketootjad ning sellised talud on Võrumaal ülekaalus. „Paljud väiketalunikud käivad palgatööl, talutööd on üks osa nende elustiilist,” märkis ta.

Parv lisas, et seemnevilja kasvatajad puhastavad ja puhivad praegu vilja, tegelevad seemnevilja müügiga ning remondivad samuti põllutöömasinaid.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimehe Diana Salfi sõnul on Põlvamaalgi ülekaalus väiksemal pinnal teravilja kasvatajad. „Puhkamise kõrval valmistuvad viljakasvatajad uueks hooajaks, vaatavad üle külvi- ja väetamisplaanid, et mida ja kui palju külvata, ning tutvuvad teenuste pakkujatega, nagu seemnete, taimekaitse ja väetiste pakkumistega, ning remondivad põllutöömasinaid,” rääkis ta.

Ta lisas, et viljakasvatajatest metsaomanikud teevad talvel metsatöid ning paljud võtavad põldude äärest võsa maha, sest siis on kevadel lihtsam masinatega sõita. Osa viljakasvatajatest osutab Põlvamaalgi valdades teede lumest lükkamise teenust.

Ühes viljakasvatustalus aga tegeletakse külmal ajal kultuuriga.

Lutsul päevakorras Lutsu teatriga seonduv
Lutsu talu Põlva vallas alustas talupidamist 1991. alguses, põllukultuuride all on 235 hektarit. Mulluse saagiga jäi peremees Janno Rüütle rahule, kuigi põud tegi veidi liiga.

Lutsu talu ei ole ainult teraviljatalu, see on ka teatritalu, sest siinsel Lutsu külaplatsil tuuakse juba 2014. aastast huviliste ette teatrietendusi. Peremees tunnistas, et praegu tegeleb ta hoopis Lutsu teatris 10. juunil esietenduva Ivo Parbuse lõõtsamuusikali „Lõõtsajumal” ettevalmistustöödega, kuna on selle tüki produtsent.

„Vahel lähevad mõtted ikka põllupidamisele, mõtlen, et kui lumi läinud, kas siis saab taliviljadele väetist panema hakata või tuleb ümberkülviks valmistuda,” rääkis Rüütle, kes praegu koostab hoopis „Lõõtsajumala” eelarvet ja otsib rahastajaid. „Lõõtsajumal” on Lutsu teatris mängitutest suurima eelarvega lavastus.

„„Lõõtsajumal” tuleb meil suur asi, kus kaasa teeb ligi 30 inimest. Marika Korolev, Veikko Täär ja Margo Mitt on elukutselised, teised harrastusnäitlejad Põlvamaalt,” rääkis Rüütle ja täpsustas, et kaasa teeb ka Põlva lõõtsaorkester. Lavastab Ivo Eensalu.

Lutsu teatril tuleb alanud aastal välja ka teine lavastus: Heiki Vilepi lugude põhjal lastemuusikal „Unemati udujutt”, mille lavastab Veikko Täär.

Kui „Lõõtsajumala” proove alustati juba mullu, siis „Unemati udujutu” proove alustatakse aprillis ning tükk peab lavale tulema 1. juulil. Viljakoristuse alguseks peab tänavusel teatriaastal joon all olema.

Puhkusereisid on perel senini piirdunud Eesti, Läti ja Leeduga. „Küll me jõuame ka soojale maale, sest kodust peab ikka natuke väljas käima,” sõnas Janno Rüütle.

Minister peab maaelu tundma
Järjekordse valitsuse moodustamise ajal leiavad põllumehed ennast mõtlemast ka uuele maaeluministrile.

Parve sõnul peab uus maaeluminister põllumajanduses toimuvaga igal juhul kursis olema.

„Uuelt ministrilt ootan toetavat, sõbralikku ja inimlikku suhtumist põllumeestesse, siis saavad viimased omi asju kindlalt ajada,” ütles Salf. Ta lisas, et loomulikult peab minister põllumajanduse teemadega kursis olema.

Muld märkis, et see, kes parajasti istub maaeluministri toolil, talle oluline ei ole, sest ükski maaelu kureeriv minister ei ole tema elu ja tööd mõjutanud.

Serv loodab, et uueks maaeluministriks saab inimene, kes tunneb maaelu, sest parteisõdurist on nii talunikele kui ka teistele maal tegutsejatele vähe kasu.

Uue maaeluministri kohta lausus Avikson, et temal ei ole kuigi palju ühegi põllumajandus- ega maaeluministriga pistmist olnud.

„Tarmo Tamm tegi põllumeeste tarvis head tööd, tema ajal hakati põllumeestele top-up’i maksma,” tõi ta näiteks.

Rüütle soovib, et peatselt ametisse saaval maaeluministril oleks valitsuses autoriteet ja tema sõnal kaalu, sest põllumeestele on vähe kasu sellest, kui minister on rahvamees ja muidu ka tore inimene. Mõistagi peavad tal maaelust teadmised olema. „Kõige olulisem on, et minister suudab maaelu valdkonna teemad valitsuses läbi suruda,” sõnas Rüütle ja naljatas, et „olgu selleks kasvõi Jürgen Ligi”.

Ükski põllumees ei soovi ministriks inimest, kes ühel näitusel pullvasikat silitades lausunud: „Sinustki saab kord korralik lehm.”


Kas Kagu-Eestis kasvatatakse ka eksootilisi teravilju?

Rukis, nisu, oder ja kaer pole ainsad teraviljad. Riisi jaoks ei ole meil tingimusi ja maisiga läks nõukaajal teadupärast nagu läks. Aga kas tõusva taimetoitluse trendi juures pole meil proovitud kasvatada näiteks hirssi, sorgot, kinoad või sojauba?

Eksootiliste viljade kasvatamisest on Võrumaa taluliidul napilt informatsiooni. „Hirsi ja Lõuna-Ameerikast pärit kinoa kasvatamise kohta teave puudub, kuid sojauba on proovitud kasvatada,” märkis Parv.

Ka naabrite juures Põlvamaal ei ole sealse põllumeeste liidu juhatuse esimehe Diana Salfi sõnul eksootiliste kultuuride kasvatamisest senini midagi teada.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/01/2021 10:31:47