Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eesti saab peatselt uue valitsuse ja vaid kaks kuud keskkonnaministri tööd teinud võrukese Rain Epleri asemele enam kui kindlalt ka uue metsanduse valdkonda korraldava ministri. LõunaLeht koostas ülevaate erinevatest metsamajanduse ja metsanduse valdkonna uudistest, mis päevakorral jaanuaris 2021.

Rohelised tahavad panna lageraie lubatavuse rahvahääletusele

Riigikogu juhatuse otsusega võeti eelmisel nädalal menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised 15. detsembril 2020 algatatud kollektiivne pöördumine „Petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Allakirjutanud soovivad, et riigikogu ja valitsus viiksid 17. oktoobril 2021 koos kohalike omavalitsuste volikogude valimistega läbi rahvahääletuse küsimuses „Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?” Põhjendusena tuuakse, et Eesti praegune metsade majandamine on juba aastaid Eesti ühiskonda lõhestanud, lõhe eri osapoolte vahel on ajaga üha kasvanud.

Märgitakse, et keskkonnaministeerium pole suutnud tänaseni vastu võtta metsanduse arengukava aastateks 2021-2030. Leitakse, et metsandusvaldkond vajab rahvalt sisulist sisendit suunavaliku osas. Kas liikuda edasi nagu praegu, valdavalt lageraietega toorme varumise suunas või püsimetsandusega sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste suurendamise suunas?

Keskkonnaministri määrus muudab riigimetsa majandamise selgemaks

Keskkonnaminister Rain Epler otsustas muuta määrust, millega määratakse riigimetsa uuendusraiete optimaalne pindala järgmiseks viieks aastaks , nii et selles pindalas kajastuvad ka erakorralised – näiteks tormikahjustuste likvideerimiseks küpses metsas tehtud raied.

Metsaseaduse kohaselt määrab keskkonnaminister iga aasta 1. detsembriks riigimetsa majandajatele optimaalse uuendusraie pindala järgmiseks viieks aastaks. Raiepindala määratakse arvestuslangi alusel, arvestades puistute vanuselist struktuuri ja küpsuskriteeriumeid. Määrus on olnud üsna üldine ja tekitas mitmeti mõistetavust ning seetõttu otsustas minister oma eelmisel aastal kehtestatud määrust muuta täpsusemaks ja selgemaks.

„Kui seni oli RMK-l võimalik viieaastase arvestuslangi piires paindlikult aastase raielangi pindala muuta, siis nüüd on esimese aasta mahud fikseeritud palju rangemalt,“ selgitas keskkonnaminister Rain Epler. „Liigse bürokraatia vältimiseks on RMK-le jäetud 5% ulatuses võimalus arvestuslanki ületada ilma, et selleks oleks vaja ministri otsust. Optimaalse pindala ületamine vähendab järgmiste perioodide arvestuslikku optimaalset pindala.“

Muudatusega täpsustub, et riigimetsa majandaja peab optimaalse pindala täitmisel arvestama lisaks plaanilistele küpse metsa uuendusraietele ka seisundijärgseid lageraieid. Õigusselguse huvides tunnistatakse varasemad uuendusraiete optimaalse pindala määramise määrused kehtetuks.

Metsakaitsjate viis soovi tulevasele valitsusele

Valitsuse laialiminekuga seoses paneb kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tulevastele otsustajatele südamele, et juba mitmendat aastat vältav metsanduskriis vajab ikka veel pakiliselt sekkumist. Kuni viivitatakse üleraie peatamiseks vajalike otsuste vastu võtmisega, seni mureneb ühiskonna usk vastutavate institutsioonide heasoovlikkusse ja pädevusse.

EMA juhib tulevaste otsustajate tähelepanu viiele peamisele tulipunktile, mis vajaksid kiiret ja otsustavat sekkumist.

1. Üleraie peab lõppema. Maksimaalselt 8 miljoni tihumeetrist aastast raiemahtu peetakse säästlikuks nii kliimatingimuste ja elurikkuse hoidmise kui stabiilse puidukasutuse mõttes. Nii on see olnud alates Eesti metsapoliitika heakskiitmise dokumendi vastu võtmisest 1997. aastal kuni metsanduse arengukava 2030 stsenaariumitele tehtud mõjuhinnangu valmimiseni. Sellegipoolest on viimase kümne aasta keskmine raiemaht olnud ligi 11 miljonit tihumeetrit aastas. Raiemahtude kontrolli alla saamine hoiaks ära sotsiaalmajanduslikku ning ökoloogilist katastroofi meie lähitulevikus. Oskuslikul läbiviimisel ei pea raiemahtude langetamine kujutama kahju tööhõivele ja majandusele tervikuna. See annab hoopis lootust stabiilsema ning jätkusuutlikuma tuleviku saabumisele ning aitab kaasa Euroopa roheleppe eesmärkide täitmisele.

2. Looduskaitsealad ja kaitsealused liigid peavad saama piisavalt kaitstud. Kaitsekordade pidev leevendamine on toonud kaasa majanduspiirangute massilise õgvendamise kaitsealadel ja kaitsealuste liikide elupaikades. Näiteks Eesti metsalindude arvukus on keskkonnaagentuuri andmetel pidevas langustrendis. Üha enam lubatakse kaitsealuses looduses mitmesugust majandustegevust, sealhulgas lageraieid. Loodusväärtused peavad saama kaitstud vastavalt Euroopa liidu õigusaktidele ja Eesti vabariigi seadustele.

3. Kogukonnad peavad saama õigusriigile vääriliselt oma kodumetsade majandamisse kaasatud. Viimaste aastate jooksul on oma kodumetsade kaitseks RMK-ga kemplema pidanud kümned kogukonnad üle Eesti. Hiljaaegu pöördus Häädemeeste kogukonda ühendav MTÜ Rannamänniku kaitseks Romantilise rannatee metsade päästmiseks lausa kohtu poole. Alandav kauplemine iga viimase kui riigimetsa tükikese üle peab jääma ajalukku. Kogukondadele tuleb tagada õigus määrata asustuse lähedase metsa põhifunktsioon ja majandamisrežiim juba planeerimise algfaasis. Sellist protsessi käiku toetab ka kaasamise hea tava.

4. Puidu masspõletamisele tuleb piir seada. Puidulise biomassi energeetikas kasutamisel tuleb juhinduda Euroopa Akadeemiate Nõukogu üleskutsest vähendada biomassipõhist energiatootmist järsult ning otsustavalt. Praegune biomassikasutus ei ole teaduspõhine ning soodustab ka üleraiet. USA keskkonnaõigusega tegeleva mõttekoja Partnership for Policy Integrity direktor dr. Mary S. Booth kinnitab, et teadlased üle kogu maailma – kaasa arvatud Euroopa Liidu teadusnõunikud –, on hoiatanud, et metsapuidu põletamine hoopis suurendab süsinikuheidet fossiilkütustega võrreldes. Eesti metsasid laastab eelkõige Lääne-Euroopa energiajaamadele „katlakütet“ tarniv pelletitööstus, kuid üha suuremaks ohuks on ka Ida-Virumaa puidupõletusjaamad. Ehkki algselt pidi graanulite tootmine baseeruma eelkõige muu puidutööstuse jääkide kasutamisel, siis on praeguseks teada, et pelletiteks pressitakse ka kvaliteetsemat metsaressurssi. Ka majanduslikus mõttes on tegemist kõige väheväärtuslikuma puidukasutuse viisiga.

5. Ühiskondlikku konflikti tuleb maandada. Metsanduse arengukava uues juhtkogus tuleb tagada erinevate huvirühmade tasakaalustatud osalus. Arengukava peab juhtima neutraalne osapool, kes tagab kõikide vaatepuntide tasakaalustatud arvestamise ning lähtub Eesti metsa kui meie ühise ressursi jätkusuutliku kasutamise printsiibist, arvestades sealjuures mitte ainult metsa kui puidutööstuse toormeallikaga, vaid ka selle rekreatiivse, kultuurilise ja mitmekülgse sotsiaalmajandusliku (loodusturism, marjulised, seenelised jm) väärtusega.

Reastatud probleemid vajavad üha pakilisemalt lahendamist. Metsa kui meie elukeskkonnale, kultuurile ja majandusele mitmest aspektist olulise süsteemi heaperemehelik ning pikapilguline käsitlemine on oluline suure osa Eesti rahva jaoks. Loodame, et uus valitsus tõstab meie riigi poliitilise pea liiva seest välja ja mõistab, et see teema vajab juba ammu tarka ja tasakaalustatud lahendust. Kaotada on palju, aga võita samuti.

Minister infotunnis: arengukava juhtkogu võiks saada kokku jaanuarikuus

Praegune keskkonnaminister Rain Epler ütles läinud nädalal riigikogu infotunnis parlamendisaadikute küsimustele vastates muuhulgas, et metsanduse arengukava juhtkogu võiks sündida metsandusnõukogu baasil ja ehk veel sellel kuul.

Mart Võrklaev: Metsandus on teema, mis meil ühiskonnas selgelt kirgi kütab ja metsanduse arengukava on üks dokument, siis 2021-2030, mis võiks teatud selgust luua ja pooli lepitada ja see oleks n-ö teekaart, mille järgi minna. Kahjuks on see takerdunud erinevatesse probleemidesse. Nüüd te olete mõnda aega saanud ministriametis olla. Üks probleem oli keskkonnamõju strateegiline hindamine, vähemalt nii on meile siin öeldud ja selgitatud, et leida partner, kes seda teeb. Paluksin ülevaadet, mis seisus on keskkonnamõju strateegiline hindamine ja selle valguses ka, mis on ajaperspektiiv, et metsanduse arengukava võiks ühel hetkel jõuda vastuvõtmiseni.

Rain Epler: Jah, tõepoolest, see strateegiline hindamine on olnud ka üks keeruline osa sellest protsessist. Täna oleme me seisus, kus hange selle strateegilise hindamise läbiviija leidmiseks on lõppenud. Täna me ei ole veel lepingusse jõudnud. Praegu on käimas esimesi päevi minu teada see 30-päevane periood, mil hanke tulemust saab vaidlustada. Aga ma siiralt loodan, et me jõuame selle 30 päeva järel lepingu sõlmimiseni.

Nüüd, mis puudutab seda arengukava, siis, eks ole, teatavasti arengukava koostamise juhtkogu täna ei ole. Ma olen pidanud konsultatsioone erinevate inimestega erinevatest metsandusega seotud valdkondadest, et see uus kogu moodustada. Tahan siin ka juhtida tähelepanu, et on olemas veel üks instants nimega metsandusnõukogu, kelle roll oli, et arengukava, mis kehtis kuni aastani 2020, selle elluviimist toetada ja erinevate huvigruppide kaasamiseks metsanduse strateegiliste probleemide lahendamisele kaasa aidata. Täna on üks võimalik alternatiiv, mille peale ma olen mõelnud, see, et kui selle nõukogu ridu pisut täiendada, siis võib-olla me oleme saanud päris hea juhtkogu. See ei ole veel täna otsus, aga see on üks võimalikke alternatiive laual.

Mart Võrklaev: Paar asja paluksin siiski täpsustada, et metsandusnõukogu asendamine juhtkoguga, ma saan aru, et te ütlesite, et see ei ole veel päris kindel. Aga küsimus, et millal te selle ära otsustate, ilmselt see mängib ka metsanduse arengukava edasises menetlusprotsessis oma rolli, et see kiiresti liiguks. Ja teine võib- olla, mis teil jäi märkamata: millal võiks see metsanduse arengukava nii kaugele jõuda, et see on küps vastuvõtmiseks või vähemalt vastuvõtmise arutamiseks?

Rain Epler: Kõigepealt täpsustus, et küsimus ei olnud nõukogu asendamisest juhtkoguga ega ka vastupidi. Mõte, mis praegu laual on, on see, et selle metsandusnõukogu baasil saaks moodustada juhtkogu ehk see metsandusnõukogu katab päris hästi erinevaid metsaga seotud valdkondi ja seal on koosseisus väga heade eksperditeadmistega inimesi. Ja mis puudutab tähtaega, eks metsanduse arengukavas on neid tähtaegu siin varasemalt ka laual olnud ja need on lõhki läinud. Ma ikkagi enne jõuaks selleni, et see juhtkogu on paigas. Loodetavasti see juhtub veel siin jaanuarikuu jooksul ja siis esimesel selle juhtkogu koosolekul tahaks ise osaleda ja seal võib-olla võtta ühiselt selle eesmärgi, millal see arengukava valmis võiks saada. Loomulikult me teame kõik, et sellega venitada enam ei saa. Aga täna me oleme seisus, kus me oleme, nii et püüdkem kiiremini liikuda, kui varasemalt see õnnestunud on.

Jüri Jaanson: Metsanduses kogub hoogu selline pinev vastasseis ja seda Eesti eriti kõrgendatud tähelepanu või avalikku tähelepanu ka piirkondades. Räägime siis kas Häädemeeste rannametsadest või mõnedest teistest kohtadest. Sellega seoses ma tean, et te olete teinud ka RMK-le ettepaneku peatada raied kuni kogukondadega kokkulepete leidmiseni ja just see kokkulepete leidmine on hästi suur probleem. Aga teisalt olete väitnud, et teil ei ole ka mingit võimalust ega õigust sekkuda riigimetsa majanduse töösse. Samal ajal RMK nõukogus on kaks ministeeriumi esindajat. Ja see tekitab nüüd küsimusi. Kas riigi ministeerium ja RMK saavad läbi või millised on kummagi eesmärgid ja kuidas nüüd seda edasi teha. Taustaks niipalju veel, et raieplaani vähendamine on ka teie oma erakonna valimislubadus ja teie enda sõnumina välja antud. Ja siin ma tahaksingi küsida, et kas te näete või millisel moel te üldse teete koostööd RMK-ga ja millised on teie võimalused mõjutada raiete valikute tegemist kõrgendatud avaliku huviga aladel ja ka raiemahtude kujundamisel. Mismoodi see protsess üldse toimib? Kas te saaksite seda kirjeldada?

Rain Epler: Ma ei ole teinud ettepanekut peatada raied üldisemalt, vaid ühes konkreetses kaasuses, kus me kogukonnaga astusime sellisesse laiemat avalikkust kaasavasse diskussiooni, tundus mõistlik, et sellel ajal võiksid need tööd seista, kui me neid asju arutame. Aga nüüd veidi üldisemalt. Riigi kohustus on seista erinevate huvide eest ja loomulikult üks olulisi huvisid on looduse kaitse ja selle mitmekesisus, eks ole, aina tähtsamaks muutub looduse elurikkus. Aga teisel pool sellel kaalukausil on töökohad, eriti maapiirkondades, ka metsaomanike huvi ja võimalus tulu teenida oma metsast ja saada metsast ka kvaliteetset puitu majandustegevuseks. Võib-olla oluline on siin tähelepanu juhtida, et suures piiris paneb selle metsamajanduse põhimõtted paika riigikogu läbi metsaseaduse ja võib-olla veel mõne seaduse. Nüüd on nii keskkonnaministeeriumil kui ka RMK-l ühelt poolt õigus, aga teisalt ka kohustus toimetada neis piirides.

Ma juhiksin siinkohal võib-olla tähelepanu ka sellele, et õiguskantslerilt on hiljaaegu küsitud arvamust just nende KAH-alade ja inimeste elukohtade lähedal asuvate metsade majandamise kohta. Ja ühelt poolt õiguskantsler ütleb, et loomulikult kaasamine on oluline. Ja seda arvan minagi. Ma arvan, et selle kaasamise juures on oluline, et mõlemalt poolelt tulevad nendele kaasamisaruteludele heatahtlikult ja sooviga tõesti kokkuleppele jõuda. Teinekord neid diskussioone vaadates tundub, et seal võib olla ka muid eesmärke. Ja võib-olla siis konkreetsemalt, et seadusandja ehk riigikogu ei ole täna mingeid erinõudeid asutusüksuste lähedal asuvate metsade majandamisele sätestanud, puhtalt sel põhjusel, et mets asub asustusüksuse lähedal. Selles suhtes ma tahaksin ka meelde tuletada, et RMK jälgib ka seal üldiseid metsa majandamise nõudeid ja lähtub seal konkreetse piirkonna looduslikust olukorrast, kehtivatest piirkondadest jne.

Keskkonnaorganisatsioonid: koguraiemaht peab jääma 8 miljoni tihumeetri piiresse

Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ja Eesti Roheline Liikumine tegid valitsusleppesse kokku seitse kliima- ja energeetika valdkonda puudutavat ettepanekut, neist üks konkreetselt metsanduse teemaline.

„Meil on hea meel uue valitsuse moodustamise üle ning et koalitsiooniläbirääkimiste ühe põhimõttena kõlab aktiivne roll Euroopa liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötamine kiire rohepöörde toimumise nimel,” teatasid organisatsioonid. „Loodame ja soovime, et nüüdsest saavad kliima- ja energeetika teemalised otsused Eestis varasemast märksa keskkonnasõbralikumad. Eestil on mitmeid võimalusi näidata teistele riikidele eeskuju ning vahetada praegune sabassörkija koht välja kliimaliidri koha vastu.”

Organisatsioonide kuues ettepanek kõlas järgnevalt: tagada metsanduse jätkusuutlikkus ning kooskõla Pariisi kliimaleppe ja Euroopa Liidu kliimapoliitika kokkulepetest tulenevate kohustustega, mis näeb ette metsade süsinikuvaru säilitamise.

„Praegusel kursil jätkates väheneb Eestis LULUCF sektori süsiniku sidumisvõime aastaks 2030 94% võrreldes 2016. a tasemega ning alates 2035. aastast on LULUCF sektor süsiniku emiteerija, mitte siduja,” kommenteeriti ettepanekut. „Koguraiemaht peab jääma 8 milj tm/a piiresse, et säiliks metsatagavara ning oleks piisav süsiniku varu ja heite bilanss, mis võimaldaks Eestil täita oma kliimakohustusi.”

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/01/2021 10:21:06

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247