Eestis on praegu justkui sõjaaeg, kus uudistes on ülekaalus teated vaenlase tegevusest ja meile tekitatud kahjudest. Vaenlaseks on kujunenud COVID-19, mis toob halbu uudised elanike uutest haigestumistest, lisades raskemas seisus haigete arvu tõusu. Kõige kurvem on üha suurenev arv peamiselt vanemate elanike igavikuteele läinutest. Need halvad uudised jätkusid ka jõuluajal, mil elame riigipoolsele soovitusele vastavalt, kandes maske, jäädes pühade aegu koju ja hoidudes kontaktidest väljaspool kodu.

Kodus olles ning küllakutsetest ja külaskäikudest loobudes on aega mõelda kõigest, mis mälust aeg-ajalt meelde tuleb. Et pandeemia tõttu võis isegi linnaliinibussiga sõit hädaohtlikuks osutuda, siis läksid mõtted tahtmatult läinud ka liiklusele. Seda enam, et lisaks COVID-19 toodud kahjudele toovad samaaegselt kahju ka liiklusavariid, lõhkudes liiklusvahendeid, vigastades inimesi ja tuues liiklussurma.

Jõulupühad ja aastavahetus on sündmused, mida sageli tähistatakse ka alkoholiga. Paraku ulatus või ületas õhtuti TVst kuuldud päeva jooksul roolis tabatud joobes juhtide arv poolesaja piiri. Siin on, millele mõelda ja mida ette võtta, et mitte rikkuda uut aastat edasi liiklusavariidega.

Toon siinkohal paar meediast märgatud näidet aastaid tagasi toimunud liikluskatastroofidest, mille põhjuseks võib lugeda, et autojuhid kaotasid arukuse liikluskiiruse valimisel.

Esimese liikluskatastroofi loos avati kõigepealt noore mehe saavutusi. Tema seisu võis loetu järgi võrrelda roosinupu kirjeldusega. Kõik noores elus saavutatu oli täiuslik ja ootas nüüd roosinupu õitsele puhkemist, mis pidi tulema abiellumisega. Tegelikkuses kirjeldatud õienupp ei saanud puhkeda, vaid murdus Tartust Elva poole viival asfaltteel sirgelt lõigult väljasõiduga. Politsei ei suutnud avarii täpset põhjust tuvastada. Auto kahjustuste järgi võis aga hinnata, et sõidetud oli ülisuure kiirusega, mille tagajärjeks oli paratamatult autojuhi hukkumine. Seega võib ainult oletada, et vaimustus senise eduka elu üle tõi eufooria kiireks, kuid surmaga lõppenud sõiduks. Tegelikult jäigi selgusetuks, miks sõita heades teeoludes arutult surmatoova kiirusega?

Teine liikluskatastroof toimus metsateel. Autojuhiks oli naine ja liikumise tingimusteks heal teel öine pimedus. Kas antud teelõigul oli lubatud 90 km/h, pole teada, kuid sobiv kiirus tuli autojuhil endal valida. Sõidukiirus pimedas metsas oli paraku niivõrd suur, et pidurdamisaeg teele ette jooksnud põdra tõttu jäi olematuks. Põder hukkus rängas kokkupõrkes, viies surmas kaasa ka autojuhi. Pole vastust küsimusele, miks juht öösel pimedas metsas ei valinud oludele sobivat kiirust, mis oleks taganud auto kahjustustele vaatamata juhi ellujäämise, vaid sõitis tingimustele mittevastavalt arutult suure ja surmava kiirusega?

Autoroolis on tulnud kirjutajal olla aastakümneid, seda nii ametiautodega kui ka oma pere autodega. Loomulikult on liikluses aegade jooksul endalgi midagi ka juhtunud, kuid õnneks mitte midagi rasket. Näiteks toon autojuhist endast täielikult mittesõltuva kerge juhtumi suvel
aastakümneid tagasi Tartust Elva poole viival maanteel, kus sõitsin kaldteel allasuunas. Äkki nägin, et sõidusuunas veereb ees enda auto parempoolne esiratas. Auto esiots langes alla ja auto peatus tehnilise avarii tõttu pidurdamisega. Ratast välitingimustes tagasi kohale kinnitada või ise töökotta sõita oli võimatu. Remondiks toodud avariilise auto rikkest selgus töökojas, et esimese veosilla remontimisel oli varem tehtud selline viga, mis põhjustaski sõidu ajal ratta eraldumise. Tehnilise  põhjusega avariiolukord võib seega tekkida täiesti ootamatult ja juhtuda ka teiste inimeste süül.
Seda, et kiiruse piirangut ei täideta, olen korduvalt märganud. Normaalse lubatud kiirusega teel sõites möödub nii mõnigi võõras auto sellise kiirusega, et kaob varsti silmist. Lisaks enda teedel kogetule leiame meediast sageli vihjeid kiiruspiirangute rikkumisest.

Avariidest hoidumiseks alanud aastal on esimene tõsine soovitus: vali oludele sobiv kiirus! Soovituse tähtsust rõhutavad liikluspiirangute rikkumiste suured arvud eelmisel aastal. Nimelt ulatus siis registreeritud liiklusrikkumiste arv Eestis kokku 240 000 piiresse. Liiklusrikkumisi registreerisid 200 000 läheneval korral automatiseeritud mobiilsed kiiruskaamerad. Ülejäänud üle 40 000 korral tuvastasid lubatud kiiruse ületamise politseipatrullid. Paraku võime tõdeda, et osa liiklusrikkumisi jäid tuvastamata ja muidugi ka karistamata.

Teine soovitus on: ole liikluses alati kaine! Auto või ükskõik missugune liiklusvahend võtke kasutusele ainult kainena.

Aastavahetus ja järgnev aeg on paraku ikka olnud tavalisest suurema liiklustihedusega. Mida rohkem liiklust, seda rohkem ka võimalusi avariideks. Toon näiteid mõne 2020. aastal juhtunud liiklusõnnetuse meediakajastustest.

Libedus põhjustas õnnetusi. Virumaa Teataja 11.01.202.
Teelt libisesid välja suur ja väike sõiduk. Politsei palub liiklejatel muutuvate ilmaoludega arvestada ja liikluses ettevaatlik olla. VT 14.01.2020.
Õnnetus Tartu libedaima liiklusega ristmikul. Delfi. Tartu Postimees 14.01.2020.
Kõik roolijoodikud kontrolli alla. Juhtkiri. Õhtuleht 14.01.2020.

Head liiklejad! Et hoiduda avariidest, tuleb uuel aastal jälgida vajalikke kiiruspiiranguid, vältida alkoholi-, narkootikumi- ja nutijoovet ning loobuda sõidu ajal kõrvaliste asjadega tegelemisest. Austame rohkem kaasliiklejaid ja allume foorituledele! Teeme omalt poolt kõik, et aasta 2021 tuleks minimaalsete liiklusõnnetuste ja liiklussurmadega.

 

 

Autor: JAAN KIVISTIK, EMÜ emeriitdotsent, autojuht aastast 1954
Viimati muudetud: 21/01/2021 10:15:19