Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Päikeseparke kerkib nagu seeni pärast vihma

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Nopri talumeierei päikesepark. Foto: Olsson Solar

Eestit on tabanud tõeline päikseparkide ehk päikeseelektrijaamade buum. Kui algul öeldi, et päiksest elektri tootmine ei tasu end Eestis ära, siis nüüd tekib parke juurde nagu seeni pärast vihma.

Ainuüksi Võru linnas anti eelmisel aastal mõne kuuga ehitusluba viie päikesepargi püstitamiseks aadressidele Luha 48, Ringtee 10, Kivi 24 ja Räpina mnt 15. Buum tuli osaliselt sellest, et hiljemalt 2020. aasta lõpus alustatud väiksed, kuni 50 kW võimsusega jaamad saavad järgmise 12 aasta jooksul endisel tasemel Eleringi pakutavat taastuvenergiatoetust.

Aga põhjusi on ka muid, näiteks on tasuvus paranenud. Päikeseparkide rajaja Olsson Solari juhi Aap Hirvesoo sõnul on pandeemia tekitatud majanduslangus viinud päikesepaneelide hinnad rekordmadalale, mistõttu on pargi tasuvusperiood lühenenud seniselt 12 aastalt kuuele-seitsmele aastale.

Juba kümme aastat tagasi rääkis Eesti päikeseparkide maaletooja, Võrumaa Kurenurme kandi Klõbi talu peremees Viido Polikarpus, et Eesti pikk suvi muudab päikeseenergia kasutamise väga tulusaks – ning vastupidi, sooja kliimaga piirkondades tekitab päike paneelide ülekuumenemist, mis vähendab nende tootlust. Eesti pikad suvepäevad ja ülejäänud aastaaegade jahedam temperatuur tagavad Eestile tootluse, mis on võrreldav Lõuna-Saksamaa, Euroopa ühe tihedaimalt päikesejaamadega kaetud piirkonna tootlusega.

Polikarpus imestas juba tookord, et Saksamaale kerkis üha uusi päikeseparke, ent Eestis polnud neid ühtegi. Samas oleks päikeseenergia võinud Eesti talunikud jõukaks teha ning kui kõik oleks läinud, nagu Polikarpus plaanis, olnuks eestlased sama jõukad nagu inimesed Norras, Kuveidis või Araabia Ühendemiraatides.

Ent nii ei läinud. Erinevalt Saksamaast, kus riik on päikeseenergia kasutamist jõu ja nõuga toetanud, suhtuti Eestis asjasse algusest peale skeptiliselt. Polikarpusel on hästi meeles, kuidas riigikogu toonane esimees Ene Ergma ütles, et Eestis pole elektri tootmiseks piisavalt päikest.

Polikarpus näeb asja taga Eesti energiamonopoli Eesti Energia karvast kätt. Juba algul seati tingimused, mis muutsid päikeseparkide rajamise keeruliseks. Üle 500 kW võimusega parke ei lubatud üldse elektrivõrku ühendada. Polikarpusel oli aga plaan rajada just suuremad pargid, panna paneelid pöörlevate postide otsa, et päiksest maksimaalselt ära kasutada, ning müüa kogu energia Lätile suvisel ajal, kui veetase on madal ja hüdroenergiat napib. Lõuna-Eesti oleks saanud hakata Lätile elektrit müüma ja saanud rikkaks.

Kurenurmes pandi püsti 100 kW päiksejaam, aga ka see ei tööta täismahuga, kuna öeldakse, et alajaam ei pea vastu.

Polikarpus märgib, et kõik kiidavad, kui Eesti Energia teenib rekordkasumit, aga keegi ei mõtle, mis selle taga on – see on kõik Eesti inimeste raha, mis ära võetakse. Põhjus on osalt selles, et Eesti Energia püüab turul säilitada oma monopoolset staatust ega lase konkurentidel tegutseda. See on Polikarpuse väitel imelik, kuna Eesti Energia on riigifirma, mis peaks olema täielikult Eesti inimeste teenistuses. Selle asemel, et lasta inimestel rikastuda, nuumatakse riigifirmat.

Polikarpuse partnerid olid päikesepargi projektis Austraalias varem päikesejaamadega tegelenud eesti juurtega Michael Wegescany ning Võru insener Tõnu Jõgi. Enne seda olid Polikarpus ja Wegescany käinud 2009. aastal Hamburgi messil, kus oli imestatud, et Eestis tuntakse huvi päikseenergia vastu.

Poolas ja Leedus eraldati toona miljardeid eurosid toetust, et päikeseenergiat kasutada. Eestis midagi sellist ei olnud – pigem vastupidi, algusest peale loobiti kaikaid kodaratesse. Wegescany müüs oma osaluse ära ja põgenes perega tagasi Austraaliasse, kuna nägi, et Eesti bürokraatiast pole võimalik läbi murda. Polikarpus ja Jõgi jäid passiivseteks väikeosanikeks. Jant riigifirmaga on Polikarpuse ära väsitanud. Tal täitub peagi 75 eluaastat. „Maalin, kirjutan laule, naudin vanadust,” räägib ta.

Hoolimata alandavast vägikaikaveost monopoolse, USA põlevkiviprojekti sadu miljoneid eurosid matnud riigifirmaga on Polikarpusel ka midagi head meenutada. Võru K-Rautas tuli tema juurde üks kohalik mees, kes tänas ja ütles, et tänu päikeseenergiale on tal pensionipõlv kindlustatud. Klõbi talus on käinud uudistamas busside kaupa teadlasi nii Venemaalt kui Euroopa Liidust. Lätist on käinud inimesed, kõik on olnud vaimustuses.

Eesti Energia avaldas eelmise aasta lõpus info, et koguni 65 protsenti Võrumaa elanikest on huvitatud päikesepaneelide paigaldamisest. Seejuures 16 protsendil huvilistel on paigaldamise kavatsus kindel, selgus uuringufirma Nielsen küsitlusest.

Päikeseenergia populaarsus on Eestis viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. 2020. aastal valmis üle Eesti ligi 6000 päikeseelektrijaama. Eesti Energia on hakanud ise rajama päikseelektrijaamu ning kinnitab, et tasuvus on väga hea.

Kus on Eesti kõige suuremad päiksejaamad?
Vastab Elektrilevi tootjaliitumiste tootejuht Marii Uduvee:
Kõige suuremad Lõuna-Eestis asuvad päikeseelektrijaamad, mille liitumiseks vajaliku võrguühenduse rajamine on projekteerimise/ehituse etapis või valminud, on ca 5 MW (megavati) võimsusega kobarelektrijaamad.

Siinkohal tuleb täpsustavalt lisada, et me saame rääkida ainult nendest päikeseelektrijaamadest, millel on allkirjastatud liitumisleping. Meie andmed ei sisalda päikeseelektrijaamasid, mis on valmis ehitatud, kuid mille jaotusvõrguga ühendamiseks ei ole liitumistaotlust esitatud või liitumislepingut allkirjastatud. Ehk teoreetiliselt võib valmis olla ka suuremaid parke, aga meie saame rääkida ainult nendest, mille kohta teame, et käib võrguühenduse rajamine, st liitumisleping on allkirjastatud.

Kui tervet Eestit silmas pidada, on Elektrilevil menetluses mitu kuni 15 MW võimsusega päikeseelektrijaama taotlust, mis on liitumispakkumise koostamise etapis. Tegemist on päikeseelektrijaamade kogumitega.

Toimetuselt: Päikeseparkide asukoha kohta Elektrilevi täpsemat info anda ei saa, kuna see teave on konfidentsiaalne. Olukord tuleneb kliendi ärisaladuse hoidmise kohustusest ja elektrituruseaduse § 69 konfidentsiaalsusnõude kohustusest.

Kui kiiresti päikeseenergia kasutamine end ära tasub?
Vastab Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts:
2020. aasta lõpus sai läbi riiklik toetusskeem, mis tekitas Eestis tõelise päikeseparkide buumi. Teatud tingimustel on toetust endiselt võimalik saada Kredexi kaudu, kui tegu on olemasoleva hoone rekonstrueerimisega, mis muudab hoonet energiatõhusamaks. Ettevõtetele jagab erinevaid toetusi ka PRIA.

Tasuvusaeg ja rahaline võit sõltub iga objekti eripärast: jaama suurusest, tarbimisest, asukohast. Tasuvuse arvestamisel valitseb printsiip, et rahaline võit tuleneb võrgust ostmata jäänud elektrienergiast ning ülejääva elektrienergia müügist. Saadavat rahalist võitu tuleb võrrelda päikeseelektrijaama investeeringu ning jooksvate kuludega ehk päikeseelektrijaama omahinnaga.

Kuna võrgust ostetavale elektrienergiale rakenduvad ka võrgutasud ja riiklikud maksud, on alati tasuvam võimalikult palju omatoodetud elektrienergiat ise ära tarbida.

Praeguste pikaajaliste eksperdiprognooside kohaselt on elektri hind tõusutrendis ning mida kallim on see võrgus, seda kiiremini tasub end ära kodune päikeseelektrijaam.

Päikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb enne täpselt hinnata. Kui jaam on planeeritud oskamatult ja lohakalt, võib selle tasuvusaeg kujuneda märkimisväärselt pikemaks.

Kui on soov paneelide kasust aru saada, võib kasutada Eesti Energia veebikalkulaatorit, et saada esmane hinnang investeeringu suuruse ja võimaliku rahalise võidu kohta. Huvi korral võib küsida Eesti Energiast hinnapakkumist ning professionaalsed müügiinsenerid vaatavad objekti üle, teevad tasuta põhjaliku analüüsi ja annavad nõu, muu hulgas ka selle kohta, kas või millise toetusskeemi alla klient sobituks. Nõnda saab klient täpselt oma kodule või ettevõttele sobiva lahenduse.

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 14/01/2021 10:46:51

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247