Aasta algusest suurenes töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni.

Valik erinevatest seadusemuudatustest ja riiklikest ümberkorraldustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2021.

Elektritõukerattad kirjutati seadusse
1. jaanuaril kehtima hakanud liiklusseadus sätestab asjakohased liiklusreeglid ja nõuded ka elektritõukeratastele ja tasakaaluliikuritele. Kergete elektrisõidukite koondnimetusena võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mille maksimaalne võimsus võib olla 1 kilovatt ning maksimaalne kiirus 25 km/h. Kergliikurit, mis ei vasta nendele tehnilistele nõuetele, ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta, olemasolevad tuleb piirata maksimaalse kiirusega 25 km/h.
Uus sõidukite kategooria „kergliikur” hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, nagu näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.

Alla 16-aastased kergliikuri juhid peavad kandma kiivrit, elektritõukerattaga sõiduteel sõites peab 10-15-aastasel liiklejal olema jalgratta juhtimisõigus ning seaduse järgi tohib kergliikuriga liigelda sõidutee jalgrattarajal.

Ülekäigukohta ületades ei pea sõiduriistalt maha tulema, aga nii elektritõukeratta kui jalgrattaga peab ülekäigurajal sõitma jalakäija kiirusega – nagu ka jalajäija vahetus läheduses. Jalgrattur, pisimopeedijuht ning kergliikurijuht peavad enne sõidutee ületamist veenduma, et see on ohutu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust või suunda.

Valimas käimine muutub paindlikumaks
Rahvahääletuse seaduses ja valimisseadustes jõustusid muudatused, millega pole valija enam seotud kindla jaoskonnaga. Valija saab oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda.

Samuti muutub hääletamise ajaline korraldus: tekib ühtne hääletamise nädal. Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii pabersedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt. Pühapäeval saab hääletada üksnes pabersedeliga. Uuendusena saab hääletaja pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle tühistada.

Lisaks kaob poliitilise agitatsiooni piirang: välireklaam ja agitatsioon on lubatud igal ajal ja kohas, vaid valimisjaoskonnas mitte. Valijakaardi asemel saavad valijad edaspidi valimiste teabelehe – ühe leibkonna peale.

Muudatused pensionikorralduses
Alates jaanuarist saab igal ajal esitada avaldusi kogumispensioni teise sambaga liitumiseks ja sealt lahkumiseks. Täiendava võimalusena on variant jätta seni kogutud raha teise sambasse kasvama, kuid lõpetada uued sissemaksed. Uue võimalusena saab teise samba sees hakata ise oma pensioniraha investeerima, lastes selle kanda oma pensioni investeerimiskontole. Selleks saab avaldusi hakata esitama pisut hiljem ehk aprillikuus. Kõigi nende uute võimaluste kasutamine on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse esitamist.

Riik peatas eelmisel suvel ajutiselt sotsiaalmaksu 4 protsendi arvelt tehtavad sissemaksed teise sambasse. Need maksed taastuvad septembris.

Edaspidi saavad uued kolmanda pensionisambaga liitujad pensionile jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Senistel sambaomanikel säilib võimalus sealt pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab kolmandast sambast välja võtta ka varem, kuid siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti.

Teisest sambast enne pensioniiga raha välja võtmisel tuleb maksta tulumaksu 20 protsenti. Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist raha korraga välja võtmisel tuleb tulumaksu maksta 10 protsenti. Maksuvabalt saab teise samba raha välja võtta pensionieas või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõudmist, võttes raha välja eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensionina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse.

Suitsetamine muutub taas kallimaks, väikepakkidele lisandub käibemaks
Sigarettide aktsiisimäär tõuseb 5 protsenti ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti. E-vedelikke ei maksustata ajutiselt aktsiisiga alates 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

Välistööjõudu Eestisse vahendavad või välismaised tööandjad Eestis, kes rendivad tööjõudu Eesti ettevõtetele nii, et töötajad täidavad tellimust Eestis, peavad registreerima end maksu- ja tolliametis mitteresidendist tööandjana, kandma kõik Eesti töölised töötamise registrisse ja maksma nende töötasudelt Eesti tulumaksu.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

1. juulist lõpeb käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtuste pakkide impordile ja ka odavamatele kolmandatest riikidest tulnud pakkidele lisandub käibemaks 20 protsenti. Posti- ja kullerfirmad saavad käibemaksu deklareerimiseks kasutada lihtsustatud korda ehk koguda käibemaks kokku ja tasuda korra kuus maksu- ja tolliametile.

Tööd alustasid uued ametid
1. jaanuarist alustas tööd Transpordiamet, mis tekkis Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel. Uut ühendasutust juhib Kaido Padar.

Selle aasta algusest alustas uue riigiasutusena tööd ka kogu toidutarneahela järelevalvet hõlmav Põllumajandus- ja Toiduamet, mis moodustati Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühinemisel. Uue ameti peadirektor on Urmas Kirtsi.

Haigushüvitis teisest päevast
1. jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma alates teisest haiguspäevast. Tööohutuse- ja töötervishoiu seaduse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist töötaja 2.-5. haiguspäeva eest senise 4.-8. päeva asemel ning ravikindlustuse seaduse järgi hakkab haigekassa maksma haigushüvitist kõigile töötavatele kindlustatutele haiguse 6. päevast senise 9. päeva asemel. Töötaja omaosalus väheneb kolmelt päevalt ühele ning tööandja osalus väheneb viielt päevalt neljale. Muudatus kehtib 1. jaanuarist 30. aprillini.

Uuest aastast tõusis töötutoetuse määr 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär on alates 2021. aastast 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot). Aasta alguses tõusis ka töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus 2021. aastal on 9,73 eurot kalendripäevas.

Aasta algusest suurenes töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni. Senine 4474 eurone toetus on püsinud muutmata üle kümne aasta.

Pensionitõus ja tasuta gripivaktsiin eakatele
1. aprillist tõuseb pension, mis kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni.

1. oktoobrist jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega võimaldatakse haigekassa toel tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile 65-aastastele ja vanematele inimestele.

BREXIT
Euroopa liidu kodanikud, kes soovivad Suurbritanniasse tööle minna, peavad uuest aastast taotlema tööluba.

Elatisvõlglased võivad jääda sunnismaiseks
Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelu nende väljaandmisele. ID-kaarti kehtetuks tunnistada ei saa.

Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda. Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid. Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.

Haigekassa rahastatavate ravimite nimekiri laieneb
1. jaanuarist täienes haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla- kui retseptiravimite seas. Olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid. Kokku investeerib haigekassa Eesti inimeste raviks 1. jaanuari muudatustega lisaks juba pakutavale ravile ligikaudu 3,5 miljonit eurot.

Politsei väljastab uusi passe
Politsei- ja piirivalveamet alustas 2021. aasta alguses uute passide väljaandmist. Passide kujunduses on tähtsal kohal Eestimaa loodus ja Eestile omased elemendid, mis jutustavad loo meie riigist. Uuenduslikult on ka passi turvaelemendid põimitud kujunduse osaks.

Uue passi kujunduses on kasutatud traditsioonilisi Eestit iseloomustavaid elemente. Näiteks leiab reisidokumentidest riigi vapi, Eesti rahvuslinnu suitsupääsukese, rahvuspuu tamme ning rahvuslooma hundi. Uurides passi hoolikalt luubiga, võib näha väikeses kirjas Eesti kauneimaid lauseid, mis samuti haakuvad kujundusega. Näiteks hundi juures „KUULA KALLIS KUIDAS KOHISEVAD PUUD“ ja metssea juures „MAHLAKAS JÕHVIKAS MAITSES SOISEL KALDAL HÄÄ“.

Erivalguses muutub pass öiseks Eestimaaks, kus elavneb loodus. UV-valguses ilmuvad passi kaanele vihmapiisad ning sisekaanel kujutatud rahulik meri hakkab lainetama. Lainetesse omakorda on peidetud lause „MERI TUULETA ON HARVA“. Siselehtedel tuleb esile öine tähistaevas ja mets, milles on laused „ÖISE TAEVA TÄHED NÄITAVAD TEED“ ja „TAEVA LÕI SILLERDAMA KIRGAS TÄHEÖÖ“. Samuti ilmub taevasse kaheksa erinevat kuu faasi, virmalised ning üle pimeda metsa lendav öökull.

Keskkonna- ja maanteeinfo kolisid „koroonatelefonile”
Uuest aastast muutus keskkonnainfo edastamise number. Edaspidi saab keskkonnarikkumistest, reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247.

Muudatus on seotud häirekeskuse töö ümberkorraldamisega, mille käigus koondatakse kõik häirekeskuse hallatavad abi- ja infotelefonid ühtse riigiinfo numbri 1247 alla. Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida – see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7. Numbrile 1247 helistamine on tasuta.

Kõigi vajalike muudatuste tegemine ja numbri tuttavaks saamine võtab aega. Sellepärast jääb esialgu paralleelselt kasutusele number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247.

Häirekeskus avas ühtse riigiinfo telefoni 16. märtsil 2020 ja on tänaseks teenindanud üle 100 000 kõne. Lisaks keskkonnainfole on uuest aastast riigiinfo telefonilt 1247 võimalik saada ka maantee- ja päästeala infot.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 07/01/2021 10:29:37