Relvade loovutamise kampaania käigus anti üle 19. sajandi vintpüss

Foto: PPA

Tänavu jõudis vabatahtliku relvade ja lõhkeaine üleandmise kampaania käigus Lõuna-Eestis politsei kätte neli korda vähem püsse-püstoleid kui mullu. Politsei tuletab meelde, et karistust kartmata võib sellise ohtliku ja illegaalse kraami üle anda aastaringselt.

Lõuna prefektuuri lubadegrupi juhtivmenetleja Deili Aavik tõdes, et kui möödunudaastase relvaloovutamise kampaania saak oli kõikjal Lõuna-Eestis märkimisväärne, siis sel aastal oli tulemus positiivses mõttes üllatuslikult tagasihoidlik. Mullu anti üle kogu Lõuna-Eesti politseile üle 41 tulirelva, ca 7000 erineva kaliibriga padrunit, detonaatoreid ning mitmeid purke püssirohtu, aga tänavu olid kogused oluliselt väiksemad. Politseinike kätte jõudis 10 tulirelva, enam kui 3200 erineva kaliibriga padrunit, 4 õhutõrje mürsku, 15 signaalraketti ning teisi ohtlikke esemeid.

„Kõikidest politseile üle antud esemetest ehk märkimisväärseimad on malelaud, mis pilgeni erineva kaliibriga padruneid täis, roostetanud plekkpurk, kus niisamuti vanad vint- ning sileraudsed padrunid ning üks üle-eelmise sajandi Winchesteri vintpüss,” kirjeldas Aavik. „Kõik kampaania käigus politseile üle antud relvad, laskemoon ja muu ohtlik kraam kuulub hävitamisele.”

Prefektuuri esindaja tõdes, et paraku oli Lõuna-Eestis kampaania ajal ka paar ärevamat juhtumit, kui politseimajja saabus inimene, kel kaenlas õhutõrje mürsk. Neil kordadel toimetati ohtlik ese politseimajast välja ning anti üle kohale kutsutud päästeameti demineerimisrühmale. Mullu oli tema sõnul selliseid juhtumeid üle Eesti mõnevõrra rohkem ning see teadmine annab selge signaali, et kogukonna teadlikkus ohtlike esemete ning nendega ümberkäimisest on tõusnud. Ka on küllalt kesine kampaaniasaak Aaviku hinnangul ehk märk sellest, et eestimaalased on varasemate kampaaniate ajal olnud nii ausad ja seaduskuulekad, et nende kodudest hakkavad viimaks otsa lõppema registreerimata tulirelvad ja muud ohtlikud esemed.

„Ühes heade koostööpartneritega jätkame me sarnaseid kampaaniad ka edaspidi,” sõnas Deili Aavik. „Oluline on siinjuures märkida aga sedagi, et hoolimata kampaania lõppemisest, saavad inimesed ohtlikke esemeid karistust kartmata politseile või päästjatele ära anda aastaringselt. Selleks tuleb leiust viivitamatult hädaabinumbril teada anda ning operatiivtöötaja saabumist ootama jääda. Mitte mingil juhul ei tohi inimesed aga lõhkeainet, detonaatoreid või relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik.”

Ohtlikest esemetest ning leitud relvadest antakse politsei teatel tegelikult teada ka kampaania välisel ajal. Peaasjalikult leitakse vanu relvi ja laskemoona näiteks majade renoveerimisel, kaevetöödel aga ka metsast, põllulappidelt ja mujaltki. Enamasti sagenevad sellised leiud just kevadeti, mil alustatakse suuremate renoveerimis- ja ehitustöödega ning ka sügisesel põlluharimis- ja korilushooajal.

Relvaseaduse järgi peabki iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Politsei palub kõikidest sellistest leidudest teavitada koheselt politseid, et ennetada õnnetusi, mis juhtuvad laskemoona või tulirelvade valesti käitlemisel. Sellistelt tegutsedes inimene karistust kartma ei pea. Kui aga inimene hoiab oma valduses teadlikult registreerimata tulirelva, siis näeb karistusseadustik sellise teo eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

LõunaLeht uuris politsei käest ka seda, mida peaks teadma kodanik, kel on kodus näiteks püssitääk või vana ohvitserimõõk – kas selliste asjade omamine on lubatud?

„Mis aga puudutab külmrelvi, siis relvaseaduse paragrahv 18 määratleb selgelt piiramata tsiviilkäibega relvad ning laskemoona ning selle kohaselt on nii tääki kui ka mõõka lubatud omada täisealisel inimesel,” vastas politsei esindaja. „Kuid sealjuures tuleb nendega ümberkäimisel järgida, et sellega avalikus kohas kedagi kõrvalist ei häiritaks või ohustataks.”
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 19/11/2020 11:15:34