Ilmar Tagel. Foto: erakogu

Spordiseaduse § 2 sätestab, et sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil. Arvan, et selle ülesandega tullakse Põlvamaal halvasti toime.

2001.aastal andis riik oma haldusest Põlva spordihoone, siselasketiiru. Tegemist on 1973. aastal käiku antud Baltikumi unikaalseima, suurima siselasketiiruga. Seda ehitati aastaid ühiskondlikus korras ja üliõpilasmaleva poolt. Ehitamise eesotsas olid Eesti laskurid ise ja tööd tehti enda jaoks, laskespordi arendamiseks Eestis.

Põlvast sirgus meie laskurite tulevik. Siin treenis viimasel olümpial Eestit esindanud püstolilaskur Peeter Olesk.

Tundub, et vald ei suuda mureneva krohviga maja ise korda teha.

LõunaLeht kirjutas tänavu 28. mail, et vald panustab sadu tuhandeid lasketiiru vuntsimisse. Lubatud „taevamannat“ ei tulnud. Tulemus on null.

Arvan, et vajalik oleks riigi abi.

Põlvas rekonstrueeriti lasketiiru kõrval olev staadion. Staadion on väga ilus, heas looduslikus kohas. Aitäh vallavalitsusele tehtud töö eest!

Samas puuduvad staadionil olmeruumid. Lasketiirus majutusvõimalused puuduvad, kuna päästeamet on aastaid tagasi seal majutamise keelanud. Vajalikud oleksid võistluste (ka jalgpallimatside) vaatamiseks istekohad. Staadionil puudub elektrooniline ajavõtu süsteem.

Põlvas puudub kergejõustiku sisehall. Hiljuti ehitatud Põlva gümnaasium (riigigümnaasium) anti riigi poolt ekspluatatsiooni ilma sisehallita.

„10 Olümpiastarti” võistlusteks sõidetakse Põlvamaalt Võrru, kuna kohapeal võistluste läbiviimiseks võimalused puuduvad.

Kunagine tippspordiala kergejõustik on Põlvas välja surnud. Kui Võru spordikoolis töötab viis kergejõustiku treenerit, siis Põlvas peaks olema ainult poole kohaga kergejõustiku treener.

Soov oleks, et meilt sirguksid uued Maicel Uibod, Argo Golbergid.

Tulevikule, laste ujumisoskusele mõeldes tuleks ehitada Põlvamaale uus ujula. Põlvas olev vana nõuka ajal Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni oma töötajate tarbeks ehitatud kolmerajaline ujula ei suuda maakonna vajadusi rahuldada. Vaja oleks uut ujulat, mis võiks olla näiteks Moostes.

Teistes ümbruskonna maakondades on vähemalt kaks ujulat. Kadedaks teeb Pärnusse Raja tänavasse hiljuti ehitatud lasteaed-ujula (maksumus 10,6 miljonit). Ujulas on kaheksa rajaga 25-meetrine bassein (sügavus 135-185 sentimeetrit), kuue rajaga 16-meetrine eelbassein (sügavus 75-120 sentimeetrit). Pärnu üldhariduskoolide õpilasi sõidutavad ujumistundi linnavalitsuse tellitud bussid.

Sellest võime meie ääremaal ainult unistada.

Meie õpetajad teevad laste ujumisoskuse tõstmisel tänuväärset tööd. Vajalik oleks riigipoolne suurem abi.

Mida teha, et riik looks spordi arendamiseks tingimused ka ääremaal?

 

 

 

Autor: ILMAR TAGEL, veteransportlane
Viimati muudetud: 19/11/2020 10:51:35