KAS PRÜGIVEDAJA KIUS JA KÄTTEMAKS? Peapesu järel konteiner enam ei kõlba või on nähtamatu!

Prügivedaja ei tunnista Siimu aia taga jalgvärava kõrval olevat konteinerit ja paneb kirja tühisõidu. Fotod: erakogu, Keskkonnateenused

Vaikses elamurajoonis elav võrulane esitas suvel prügiveofirmale palve, et võimaluse korral ei sõidetaks enam lärmaka prügiveoautoga umbtänavale „enne kukke ja koitu”. Märkuse saanud prügivedaja ilmselt solvus, otsustas, et varasemal moel aia seest prügikotikese võtmine talle enam ei sobi, ning esitab nüüd kamaluga arveid tühisõitude eest. Aga ka kodanik ei kiirusta prügiveotülis alla andma.

„Varane suvehommik enne kukke ja koitu, aknad on lahti, magad – ja siis ärkad üles, õigemini terve tänav ärkab üles nagu sõdurid, kui tuleb suur prügiveomasin, pidurdab všš!, kolksutab oma hüdraulikat ja mehed hõiguvad: „Ööh, lase edasi, lase edasi!”, „Davai!”,” kirjeldas muidu vaikses ja tasases Võru rajoonis elav Siim (nimi mehe palvel muudetud).

Siimu sõnul saabus usin prügiveoauto suvehommikuti tema kodutänavale kella 6 ja 7 vahel. Mees saatis veofirmale – ASile Eesti Keskkonnateenused – enda sõnul viisaka kirjakese, milles palus võimaluse korral suvel prügiringile hiljem tulla, näiteks kella 9 ajal.

„Siis tuli vastus, et jaa, me tegime autojuhile peapesu, sest ta rikkus seadust – sest enne kella seitset ei tohiks linnaruumis tegutseda,” rääkis mees. „Aga et maailma kõige võimatum asi on meie tänava prügiveograafikut ümber teha, see ei ole võimalik.”

Kui prügivedaja oli märkuse saanud, hakkasid Siimule edaspidi laekuma hommikul kell 7.02 ja 7.05 tehtud fotod koos tühisõiduarvega (4,50 eurot) ning põhjendusega, et prügikonteiner ei vasta standardile.

15 aastat murevaba prügivedu
Mehe kodumajas on pisike prügikonteiner alati olnud aia sees kohe jalgvärava kõrval. Prügivedu toimub kord nädalas. Poolteist aastakümmet pole mingeid probleeme olnud.

„Nad ei pane ju masinassegi seda prügikasti!” pahandas Siim. „Seal on see väike kilekott, viskad selle kilekoti sinna auto peale. 15 aastat on sobinud see prügikast – sama vend on aastaid tühjendanud – ja nüüd järsku enam ei sobi.”

Edaspidi hakkasid mehele tühisõiduarved tulema koos selgitusega, et prügikast puudub.

„Siin on vaja jalgvärava link lahti teha ja võtta see prügikott – konteiner on sealsamas aia taga,” märkis mees. „Ma ei ole kodus kogu aeg, ma olen vahel ära ja ei saa seda prügikasti tänava peale valmis tirida. Talle kogu aeg nii sobis, kõik oli okei – aga niipea, kui kaebasin nende peale ja mees peapesu sai, enam ei sobi.”

Siim kurtis oma muret ühele jäätmeveo valdkonnaga kursis olevale inimesele ja too leidis, et ta peaks prügivedajaga maha istuma ning asjad sirgeks rääkima. „Mis kuradi asju ma hakkan mingi prügivennaga sirgeks rääkima?” imestas mees selle soovituse üle.

„Nagu Napolis elad – seal on see kuradi Itaalia maffia, noh,” tõi Siim ilmeka paralleeli riigist, kus jäätmeveo valdkond on sageli olnud organiseeritud kuritegevuse kontrolli all. „Tuleb see kuradi pildikene mulle ja on kirjutatud, et prügikast ei vasta standardile. Järgmine kiri sama prügikasti kohta ütleb, et seda ei ole – ehkki kõik on samamoodi, mitte midagi pole 15 aastat muutunud.”

„Prügiautovend on see kõige suurem boss!” pahandas mees. „Tont kehtestab ennast – ta ei ole kunagi prügikasti hüdraulika vahele pannud. Võtab selle kilekoti, viskab hobahh! auto peale ja paneb edasi.”

Siimu hinnangul on prügiveoautojuhi tegutsemise taga puhas jonn. Lisaks märgib ta, et sama prügiveoauto võtab meetritki liikumata ilma probleemideta peale tema naabri prügi – ent kirja läheb ikkagi tühisõit.

Linnas ei saa ta enda sõnul prügivedu ka tühistada. Ehkki ta on kuude kaupa oma prügikotikese pidanud töö juurde konteinerisse viima, maksab ta arveid koduste tühivedude eest. Rääkimata sellest, et prügiveograafik on justkui kivisse raiutud ja peab toimima kellapealt nagu Tallinna-Moskva rong. Nii leiabki mees, et prügiveofirma ja selle töötajad võiksid rohkem ristiinimestena käituda.

„Aga siiamaani on ju sobinud,” vastas Siim samas LõunaLehe küsimusele, kas ta pole mõelnud konteineri väljavahetamisele.

Ajakirjanik palus siinkohal vabandust, et see olmekonflikt ja olukorra mõningane absurdsus teda pisut itsitama ajab. Siim leidis, et olukord on naljakas küll – aga halenaljakas.

Nagu selgub, ei olnud Itaalia näide kaugelt võetud.

„Septembri algul panin ühe kilekotikese natukese prügiga sinna konteinerisse ja läksin ise reisile,” kirjeldas kodanik. „Kuu aega hiljem tulin Itaaliast tagasi ja seesama kilekott oli seal sees ilusti alles. Ja selle aja sees sain kuramuse neli tühisõidu arvet.”

Veofirma: graafikut ei saa nii lihtsalt muuta
„Kahju küll, kui klient meie teenindusega rahul pole,” tõdes ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude.

Luude sõnul lõpeb tööpäeviti öörahu kell 6 hommikul ja sellest ajast alates on prügivedu lubatud.

„Kindlasti saab ka veoringi aegu hilisemaks tõsta, seda ka vajadusel ja võimalusel tehakse, kuid arvestada tuleb, et kui ühel kliendil tõstetakse vedu hilisemaks, siis teisel kliendil muutub vedu jälle varasemaks,” märkis ta. „Kahjuks pole võimalik selline olukord, mis absoluutselt kõigile sobiks, nii et paratamatult tuleb leida enam-vähem kõigile sobiv kompromiss. Võiks ju küsida, miks üldse ei võiks prügivedu alata hiljem. Teoreetiliselt on see muidugi võimalik, aga kuna see tähendaks veoki oluliselt ebaefektiivsemat kasutust, siis see väljenduks varem või hiljem prügiveo hinnas.”

Prügiveofirma juhi vastusest selgub, et tegelikult ei pea klient tingimata konteinerit aia taha tõstma: nõue on, et sellele peab olema tagatud ligipääs. Luude sõnul on kindlasti hea, kui prügikonteiner on toodud väljapoole aeda, sest see lühendab veoki tööaega ja sellega kaasnevat müra ning ühtlasi jäävad ära ka vaidlused, kui näiteks aiast on midagi kadunud või sealt koer välja lastud. Kui konteinerit ei saa tuua väljapoole aeda, siis peab prügivedajal igal juhul olema selge, kuidas värava lahti saab ja kus konteiner asub.

Samas kinnitas Argo Luude, et kuna Siimu prügikonteineril pole rattaid ega auto tühjendussüsteemi külge kinnitatavat serva, siis peab mees selle kindlasti välja vahetama.

„Kokku võttes võin öelda, et kindlasti ei toimu kliendiga mingit kiusu ajamist,” sõnas Luude. „Meil on enam kui 100 000 klienti ja sarnaste murede ja probleemidega pöördutakse meie poole iga nädal, see on täiesti tavaline. Oluline on see, et lepingu mõlemad pooled täidaks oma kohustused, siis ei teki ka arusaamatusi.”
 

 

Autor: URMAS PAIDRE, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/10/2020 10:50:55