Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Tuhanded kilomeetrid kruusateid nõuavad remonti ning igatsevad mustkatet

Mudane tee Võrumaal Orava kandis. Foto: LL arhiiv

Enamik kagunurga valdu hoolitseb enda käes olevate teede eest ja vajaduse korral saadab kruusakoorma erateelegi. Külatee mustkatte alla saamisest ei maksa maainimestel liiga optimistlikult unistada.

Põlvamaa Kanepi valla käes on 308 kilomeetrit teid, sellest vaid viis on mustkatte all. Riigiteede kogupikkus Kanepi vallas jääb samasse suurusjärku ehk 300 kilomeetrit.

„Valla teede korrashoiuks ja neisse investeeringuteks on meil eelarvereal aastas 150 000 eurot,” ütles Kaido Kõiv, Kanepi vallavolikogu esimees. Tema sõnul on valla kõik teed vähemalt rahuldavas seisus. Igal aastal on vald oma kehvemas seisus teedele lasknud kruusa vedada.

„Kui valla teed kasutab üks või kaks majapidamist, ei ole seda mõttekas mustkatte alla viia, kuid meie asi on see tee korras hoida,” rõhutas Kõiv. Ta märkis, et vald ei jäta hätta ka erateede omanikke: „Vajaduse korral oleme nende teele valla kulul lasknud kruusa viia.”

Võrumaa Antsla valla omandis on või siis avaliku kasutuse lepinguga kaetud 219 kilomeetrit kruusateid. Abivallavanem Kurmet Müüsepp kinnitas, et vald püüab kõiki teid võrdsetel alustel hooldada ja remontida. „Juhtub ka vastupidi, et hoopis suure liikluskoormusega keskuste juures olevad teed vajavad enam remonti ja hooldust kui külateed,” märkis ta.

Müürsepp ütles, et tänavu Antslas ühtegi teelõiku mustkatte alla ei pandud. „Võrreldes eelnevate aastatega tegime tänavu kruusateedele tolmutõrjet,” täpsustas abivallavanem. Ta oletas, et kui vald saaks järgneva 20 aasta jooksul igal aastal miljon eurot, saaks enamik valla kasutuses olevatest teedest mustkatte alla.

Abivallavanem märkis, et vald toetab ka nende teede kordategemist, mis läbivad eravaldusi – küll hajaasustusprogrammi raames.

Valla teedespetsialist: mustkate ja selle hooldus on kallis
Võru vald on maakonna suurim vald, sellele kuulub üle 640 kilomeetri teid, sellest kruusateid ligi 600 kilomeetrit.

Valla teedespetsialist Peep Kimmel märkis, et kruusateede täielikku rekonstrueerimist, mille hulka kuulub tee remont, sajuvee äravooluks kraavide kaevamine, truupide rekonstrueerimine või uute ehitamine ning kruusakatte uuendamine paksusega vähemalt 12 cm, on igal aastal tehtud.

„Eelnevale lisaks oleme 25 kuni 30 kilomeetri pikkuselt, kuid teelõikude kaupa, kruusakatet uuendanud,” lausus Kimmel ja täpsustas, et tänavu on kruusateid rekonstrueeritud 20 kilomeetri ulatuses ning sama pikalt ka kruusakatet uuendatud.

Kimmel märkis, et valla kruusateede võrgustikku, mis on teederegistris avalikult kasutatavate teede nimekirjas, vaadatakse ühtse tervikuna. „Praegu võin öelda, et ka valla kaugemates nurkades on kruusateed päris heas olukorras, aga tööd teede korrastamisel jätkuvad.”

Tänavu viidi Võru vallas mustkatte alla kokku 4,3 kilomeetrit kruusateid, need on lühikesed teejupid valla eri kohtades, nagu Juba külas paar lõiku, lõik Vastseliina jäätmejaama sissesõiduks jne. Tööd käivad veel 730-meetrilisel teelõigul Umbsaare-Palometsa tööstuspiirkonnas. Seega saab mustkatte viis kilomeetrit teid, küll erinevates kohtades.

Kimmeli hinnangul ei ole otstarbekas kõiki kruusateid mustkatte alla viia, sest „see on väga kallis, teiseks, mustkatte hooldamine on kruusateede hooldamisest kallim”. Tema sõnul on mustkatet mõttekas rajada tiheda asustusega piirkondadesse ning teedel, mis asuvad hõreasustusega aladel, on otstarbekam parandada kruusateede seisukorda.

Võru vallas tehti tänavu kaltsiumkloriidiga tolmutõrjet 46 kilomeetril kruusateedel.

Teid ja suhtumist on seinast seina
Võrumaa taluliidu tegevjuhile Marika Parvele ei meenu, et talunikud oleks viimastel aastatel maakonna kruusateede halva seisukorra üle nurisenud. „Sõidan palju maakonnas ringi ega kurda kruusateede üle,” ütles ta.

Lõunapiiril, endise Taheva valla maadel olevad kruusateed vajaksid Valga vallavolikogu liikme Monika Rogenbaumi sõnul küll selleks rohkem raha, et neil saaks rahuldavalt sõita. „Meil on paremaid ja halvemaid teid,” sõnas ta.

Inimesed on realistid ega unistagi kõikide teelõikude mustkatte alla viimist, kuid olulisemad teed võiksid siiski kõvakatte saada. „Harglast viib 17 kilomeetri pikkune riigi tee Lüllemäele, sellest üheksa kilomeetrit ootab mustkatet,” tõi ta näite.

Rogenbaum märkis, et maainimesele on nende koduni viiva tee seisukord väga oluline, sest ainult selle kaudu saab ta kodust välja. Selle tee seisukorrast sõltub ka pääste- ja kiirabi juurdepääs ning seegi, kas noor pere soovib maale elama tulla.

Varem aastaid vallavanema ametit pidanud Rogenbaum tunnistas, et erateede avalikuks kasutamiseks saamine on keeruline protsess. „Vallal peab selleks tahtmist olema,” lisas ta.

Räpina vallas Sülgoja külas elav Deivi Org, kunstnikunimega Monica del Norte, on oma Tamme taluni viiva 1,7 kilomeetri pikkuse Kuuksi-Viletsaare külatee seisukorra muutmise eest seisnud 2017. aastast, kuid tulemusteta. Temale ei kuulu teest meetritki. Teed kasutab iga päev Deivi Oru kõrval veel väikese lapsega noor pere, kellele kuulub teest 300 meetrit, tee kaks teist omanikku ei ela kohapeal.

„Tee aina laguneb, mullu vedasin käruga teeotsa veidi tellisepuru täiteks, tänavu olen samuti auke täitnud,” rääkis Org. Tee omanike nõusolekul on Org varem teinud Räpina vallavalitsusele ja volikogule taotluse tee valla kasutusse võtta, kuid see lükati tagasi.

2018. aasta veebruaris nimetatud tee seisust kirjutanud LõunaLehes märkis Räpina vallavanem Enel Liin: „Tee läbib eramaid, mille kasutamiseks ei ole eratee omanikega sõlmitud avaliku kasutamise lepingud. Seega ei pea mina selle tee remonti hetkel avaliku raha eest põhjendatuks.”

Oru sõnul on tee seisus, mida praegu on kiirabil ja päästeameti autol raske läbida. „Teame, et meil on võimalus tee kordategemiseks taotleda raha hajaasustusprogrammist, kuid ei minul ega naabril ole raha omaosaluse tasumiseks,” lausus Org.

Ta näeb erateede olukorra parandamiseks lahendust, kui riik muudab nii kohalike kui ka erateede osas oma suhtumist. „Valdadele ei saa kogu vastutust panna,” lisas ta.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/10/2020 11:03:46

Lisa kommentaar