Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Riigikogulased on karusloomafarmide keelustamise küsimuses eri meelt

Foto: Erik Peinar/LL arhiiv

Riigikogus läbis eelmisel nädalal esimese lugemise eelnõu, mis heakskiitmise korral keelaks Eestis loomade kasvatamise karusnaha saamise eesmärgil. Põhjalik diskussioon parlamendisaalis näitas, et riigikogulased pole karusloomakasvanduste asjus kaugeltki ühel lainel. Ka LõunaLehe küsitletud Kagu-Eesti saadikuist on üks karusloomafarmide keelamise vastu, üks poolt ja üks leiab, et sellega ei maksaks kiirustada.

Eelnõu ettekandja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustades, et karusloomafarmide pidamine rahuldab ülemaailmse moetööstuse kaudu inimeste edevust loomade heaolu ja keskkonna hinnaga.

„Karusloomatööstus erinevalt toidutööstusest ei täida ühtegi inimkonna baasvajadust. Karusnahk on luksuskaup, millele on nii eetilisemaid kui ka keskkonnasäästlikumaid alternatiive,” sõnas Ossinovski.

„Mina olin üks eelnõu algatajatest, sest ma tõesti arvan, et tänapäeval ei ole eetiline ega põhjendatud elavate hingede vangistuses pidamine inimese edevuse rahuldamiseks,” sõnas LõunaLehele Kagu-Eestist riigikokku valitud Liina Kersna (RE).

„Kahel eelneval korral, mil ma olin samuti üks eelnõu algatajatest, on sarnased eelnõud riigikogu menetlusest välja hääletatud,” lisas Kersna, keda kagueestlastest toetas eelnõu algatamisel veel Kalvi Kõva (SDE).

Kersna märkis, et õnneks on neid kasvandusi Eestis väga vähe ja valdkonnas töötab maksimaalselt 20 inimest – samas kui näiteks põllumajanduses on töökäte puudus. Eestis on tema sõnul vaid üks suurem kasvandus, mis on aastaid olnud kahjumis.

„Isegi suured karusloomakasvatusmaad on hakanud neid keelama, näiteks Holland, Prantsusmaa,” rääkis Liina Kersna. „Poolas läbis sarnane eelnõu esimese lugemise. Soomes on valitsusel plaan karusloomakasvandused keelata. Praeguseks on karusloomakasvandused keelatud näiteks Austrias, Norras, Tšehhis, Luksemburgis, Suurbritannias, Serbias, Sloveenias, Slovakkias, Horvaatias, Makedoonias ja teistes riikides. Tänapäeval ei peaks ükski elus hing vaevlema kogu oma elu väikeses puuris selleks, et inimene saaks kasutada luksuskaupa.”

Riigikogu liige Peeter Ernits (EKRE) on olnud karusloomafarmide keelustamise vihaseimaid vastaseid. Hiljuti väljendas ta seisukohta, et karusloomafarmide keelustamine sillutab teed loomakasvatuse lõpetamisele ja taimetoidule üleminekule ning see on lumehelbekeste eelnõu.

„Ernitsa võrdlus on asjatundmatu ja kohatu,” kritiseeris Kersna kolleegi seisukohti.

Tarmo Tamm (KE) leidis, et karusloomafarmide keelustamise küsimuses pole veel olemas ühtset ja konkreetset vastust.

„Euroopas on juba paljudes riikides karusloomafarmid suletud ja käib elav arutelu sel teemal,” hindas ta. „Veel mitmes riigis toimub arutelu ja Poolas ähvardab farmide sulgemine isegi valitsuskriisi tekitada. Loomade heaolule pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Paljud ei tea, et ka meil on loomade heaolu toetus olemas ja kes täidavad teatud nõudeid, need ka toetust saavad. Puurikanade kasvatamine lõpeb ära ja kanu peab pidama tingimustes, kus kana saab õrrele minna jne.”

Tarmo Tamm küsis riigikogu saalis Ossinovskilt, kas eelnõu algatajad oleksid valmis diskuteerima üleminekuaja üle – et kas see võiks ehk olla pikem kui kolm aastat. Ettekandja sõnas, et eelnõu algatajad on valmis aruteluks. Eeskätt ongi see vajalik valdkonnas töötavatele inimestele ja ettevõtetele, et neil oleks rahulikult aega muudatustega kohaneda.

„Loomulikult peab vaatama, et me töökohti ei kaotaks, aga lihtsat vastust siin pole, kuidas farme elus hoida,” nentis Tamm. „Võimalik on rääkida nii pikemast üleminekust kui ka teatud loomade kasvatamise keelustamisest.”

Ernitsa seisukoha kohta ütles keskerakondlane, et millegi sellise peale nagu seos karusloomafarmide sulgemise ja taimetoidule ülemineku vahel on raske tulla. „Pole põhjust inimesi hirmutada,” leidis Tamm.

„Mina arvan, et pole vaja neid ära keelata,” sõnas ekrelane Uno Kaskpeit. „Meil pole neid nii palju ja need on ikkagi ääremaal ja maainimeste töökohad. Kui ära keelame, siis päris suur probleem neil nende töökohtadega.”

LõunaLeht tõi siinkohal välja, et väidetavalt töötab valdkonnas vaid paarkümmend inimest.

„Töötab, palju töötab, aga nad on siiski ääremaal ja seal teist tööd polegi võtta,” pareeris Kaskpeit. „Kuhu inimesed lähevad? Kas need inimesed, kes tahavad keelustada, hakkavad neile maksma?”

Kaskpeit kinnitas, et tema nõustub Peeter Ernitsa seisukohtadega.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/10/2020 10:48:14

Lisa kommentaar