Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kes on koroonapositiivne?

Foto: Pixabay

Elame praegu harjumatus ja ebameeldivas pandeemia õhkkonnas, mille põhjustajaks on viirus Covid-19. Oktoobrikuu üks uudis märkis, et lisandus 56 uut koroonapositiivset.

Siinse artikli kirjutaja on pensionär, kes hakkas mõtlema, kuidas mul kui pensionäril ja minu eas inimestel on kinnistunud sõna „positiivne“. Positiivne reeglina iseloomustab midagi head, kasulikku, tulutoovat, tervislikku, samuti heaolu, sõprust jne. Seega „koroonapositiivne“ väljendina tähendaks eesti keeles justkui midagi head. Paraku tekib heast sõnast kohe ebameeldiv tunne, kuna testi tulemus näitab tegelikult halba: haigestumist uude ja raskesse haigusesse.

Selline halva tulemuse positiivseks nimetamine ei olegi midagi ootamatut. Koroona leviku uurimiseks tehti teste, kusjuures testis vastuse tulemist loeti positiivseks ja järelikult nulliga testitu näit loeti negatiivseks. Seega pole katse tulemuse väljendusvormi ja sisu vastuolule meedias tähelepanu pööratud. Nakkusvaba inimese puhul ei tohiks ka kasutada sõna „negatiivne” – see on sisult ju hea tulemus ja saanud nüüd ainult halba märkiva nimetuse.

Edasi võib tuua veel paar näidet ajakirjanduses oleva positiivse/negatiivse vastuolule. Uudistes on USA president Trump koroonapositiivne, seega siis meie kirjaviisis tubli ja hea. Seda enam, et ta on jõudnud viia hulgaliselt võimuesindajaid samuti koroonapositiivseteks. Samas pole presidendi vastaskandidaat valimisvõitluses oma koroonanegatiivsusega sama hea.

Üks meediauudis näitas, et uut koroonaviirust oli Eestis +71, aga Lätis +74. Järelikult tuleks meid ja naabreid positiivse näitaja tõttu kiita. Paraku olid aga toodud uute nakkusekandjate numbrid, mida loeme suurusest olenemata igal juhul halvaks.

Kirjeldatud segaduste vältimiseks on autoril selge ettepanek lõpetada kõikidel infoallikatel koroonanäitajate positiivseks/negatiivseks lugemist. Väljaannetes sobiks märkida eraldi kaks olulist koroonanakkumist iseloomustavat näitajat arvudes: kontrolli käigus testidega eraldi saadud nakatunud ja nakkusvabade elanike arvud. Samale seisukohale ilmselt jõudis ka telesaade „Suud puhtaks“, sest saate tekstis olidki suud puhtad sõnadest „positiivne/negatiivne”, küll aga nimetati juhtumeid ja nakatunute arvu.

Saates arutuse all olnud „14 päeva Covid-9 nakatumised 100 000 inimese kohta“ nimetati nakkuskordajaks. Kuna mingit kordajat selles tulemuses ei ilmne, siis omalt poolt nimetaksin sellise uurimuse tulemust „nakkusnäiduks“. Testide abil leitud arv näitabki nakkuse intensiivsust, mille tase on erinevates riikides ja eri aegadel erinev.

Jääb soovida koroonast hoidumist ja uue nakkuspuhangu pidurdamist!

 

 

 

Autor: JAAN KIVISTIK, EMÜ emeriitdotsent
Viimati muudetud: 22/10/2020 09:46:15

Lisa kommentaar