Käre bussipeatuse silt. Ainus viide Käre külale. Foto: Imre Termonen

KIRI TOIMETUSELE: Setomaa küla ootab külasilte juba kaks aastat, vallal on suva

Järgmisel aastal möödub Käre küla esmamainimisest kirjalikes allikates (1561. aastal) 460 aastat. Pisike juubel justkui, mõtleks, kuidas seda tähistada, kuid ...

Kurvaks teeb meele see, et Setomaa vallavalitsus vallavanem Raul Kudre juhtimisel pea igal sammul torpedeerib Kärel toimuvat. Ei hakka siin seekord loetlema, mida on see vallavalitsus teinud ja mida tegemata jätnud, et vaid Käre saaks „maapinnalt pühitud“ ja igasugune tegevus seal välja sureks, see on suurem teema ja sellest teine kord.

Olukord Setomaa vallas on tegelikult probleemne, sest võimul on klann(id) ja vallavanem juhib valda kui suverään.

Järgmine aasta on ka kohalike omavalitsuste valimise aasta, seega lootust on, et see praegune, sisuliselt klannivõim, saab Setomaa vallas võimult pühitud.

Teemaks Käre küla taastamise ja meenutan, millal ja kuidas see toimus.

Käre küla liideti nõukaajal 1977. aastal Toomasmäega ja tehti seda muidugi ilma inimeste arvamust küsimata.

2016. aasta mais allkirjastasid Käre küla elanikud avalduse, et küla juriidiliselt taastataks, ja saatsid selle vallavalitsusele (Mikitamäe vallavalitsus). Peatselt toimus valdade liitmine ja sai see Käre küla teema taas üles tõstetud, sedapuhku siis Setomaa vallavalitsuses.

9. mail 2016 avaldasid Käre teemal uudisnupukese Delfi, LõunaLeht jt.

Kevadel 2018 kutsus Setomaa vallavalitsus Värskasse Käre küla inimesed, et nad avaldaksid arvamust, kas soovitakse taastada küla või mitte. Kohal olid samuti pääseteteenistuse esindaja ja vallavalitsuse esindajad. Kõik kohaletulnud olid ühel meelel, et Käre küla tuleb taastada ja see on nende soov.

Märtsi lõpus 2018 toimus Setomaa vallavolikogu istung, milles oli lisaks muudele teemadele päevakorras ka punkt Käre küla taastamisest. Volikogu toetas üksmeelselt seda külaelanike soovi.

9. aprillil 2018 kirjutas Lõuna-Eesti Postimees, et Setomaa vallavalitsus otsustas alustada Käre küla taastamist.

22. juunil 2018 otsustas rahandusministeerium kohanimenõukogu koosolekul, et toetab Käre küla ennistamist, ja määratles ka küla piirid.

12. novembril 2018 jõustus riigihalduse ministri määrus, millega määrati taas kindlaks Käre küla piirid. Käre küla oli seega oma nime tagasi saanud ja ka de jure olemas.

4. detsembril 2018 avaldas Maaleht uudise Käre küla taastamise kohta.

2019. aasta alguses toimus Mikitamäel, endises vallamajas üks nn traditsiooniline koosolek, kus oli lisaks korraldajale, MTÜ Setomaa Liit juhile Margus Timmole kohal ka Setomaa vallavanem Raul Kudre. Sarnaseid koosolekuid oli toimunud ka varasematel aastatel ja neid reklaamiti välja kui kohta, kus vallaelanikel on võimalus otse suhelda vallavanemaga (vallavalitsusega) ja anda teavet probleemsete kohtade jne kohta. Osalesin neil koosolekutel ka varem, kuid ükskõik mida rääkisin, kasvõi idee päikesepaneelidega lampide kasutuselevõtust külateede (bussipeatuste jms) valgustamiseks, see jutt sinna jäigi.

Tollel koosolekul juhtus aga midagi, mis pani mind veidi uurima nende „vallarahvaga kohtumiste“ tegeliku vajaduse ja mõtte üle ...

Valitseja ja vallarahva kohtumine oli kestnud juba jupp aega, kui üks Mikitamäe elanik (ei hakka siin ta nime välja tooma, ei soovi teda märklauaks teha) küsis vallavanem Kudre käest, miks Käre küla ei ole vallavalitsuse lehel külade nimistus.

Kuuldes küsimust olin šokeeritud. Mis mõttes ei ole?! Küla oli oma nime selleks ajaks juba mitme kuu eest tagasi saanud ja ikka seda vallavalitsuse ametlikul kodulehelgi olemas pole!

Kudre kudrutas küsijale vastuseks midagi umbes selletaolist, et vaatame järele ja lisame, kui ei ole ...

Meenutan siinkohal, et Käre küla taastamisest oli möödunud mitu kuud!

Koju jõudnud, hakkasin uurima, et mis koosolek see õieti oli ja kes selle organiseeris. Ütlen, et see, mis teada sain, leebelt öeldes parajalt šokeeris, sest sisuliselt tehti see koosolek vaid selleks, et projektimeister endale fondist raha saaks! Korraldaja osas ja samuti koosoleku eesmärgi ja mõtte osas vassis algul ka vallavalitsus, kuni ...

Paha öelda, kuid toimus lihtlabane pettus, kus inimesi peteti mitmekordselt. Esiteks ei öeldud selgesõnaliselt välja, kes ja miks selle koosoleku organiseeris, samuti ei öeldud välja seda, et inimesi oli kohale vaja vaid allkirjade andmiseks, et saaks esitada projekti aruanded ja pappi saada. Toimus sisuliselt kõige ehedam setotamine.

Kodaniku ja külaelanikuna olen korduvalt pöördunud vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse ametnike poole palvega, et Käre küla saaks tähistatud ja sildid pandud, kuid tulemusteta.

28. mail 2020 toimunud Setomaa vallavolikogus tõstatasid kaks vallavolinikku minu palvel Käre külasiltide teema ja see, mis vallavanem Raul Kudre suust järgnes, oli üsna kummaline jutt (copy-paste vallavolikogu istungiprotokollist).
Arno Vares: Termonen – kas ei saa lahendada tema küsimust, viidad?
Raul Kudre: Sõitke mööda, nukker on. Põld prügi täis, enda maja laguneb, abihooned. Pääs jõe äärde on takistatud, aiad ees. Tuleb sellega tegelda. Seis seal nukker.
Feliks Raudkett: Küsisime Käre küla teeviitade, siltide kohta?
Raul Kudre: Riigitee, riik paneb märgid üles. Maanteeamet vastanud, ei pea vajalikuks küla märke üles panna. Samas vallal ei ole seda võimekust külade märke üles panna. Oleme talle vastanud. Feliks Raudkett: Ta saatis isikliku kirja mulle ja Arnole.
Lauri Saar: 2018. aasta alguses Termonen pöördus valla poole tähistada Käre küla asulasiltidega. Maanteeametiga koos vaadatud olukord üle. Kuna tegemist ei ole asula liikluskorraldusega, siis märke ei pane, maanteeamet ei näinud vajadust paigaldada. Ohtlikud kohad maanteeamet märgistas.
Raul Kudre: Oli komisjonis teema arutelul, komisjon seal kohapeal käinud.

Mida näitasid vallavanem Kudre vastused tegelikult? Sisuliselt näitasid need seda, et Kudrel on isiklik vimm allakirjutanu vastu (ja selleks on ilmselt põhjust, sest olen alati julgenud, ja teen seda ka edaspidi, öelda Kudrele ja teistele näkku seda, mis asjast arvan, ja otse, mitte läbi lillede) ning de facto on tegu kiusuga, milleks kasutatakse oma ametipositsiooni (võimu)! Julgen arvata, et see tegevus ei ole pelgalt eetiline probleem, vaid ka õigusrikkumine.

Kummalised tunded valdasid, kui lugesin Kudre vastust volikoguliikmetele, et vallal ei ole võimekust märke panna. Tule taevas appi! Milleks see vald siis üldse võimeline on?!
Kudre jutt, et riigitee ja siis justkui pole see valla asi, ei pea päris hästi paika. Käre küla läbib nii riigitee kui ka vallatee ja oh üllatust, isegi vallateel ei ole külasilti olemas ... ah jaa, vallal pole ju võimekust midagi reaalselt teha, küll aga teiste tegemisi torpedeerida. Siinkohal tahaks juhtida tähelepanu sellele, et vallavalitsuse kohustus tähistada on oma territooriumil asuvaid asumeid nimeliste siltidega, selle küsimusega ei pea tegelema keegi ametnik pealinnast, vaid ikka kohapeal asuv vallavalitsus ja sealt töötavad ametnikud.

Vallavanem Kudre ja vallaametnik Saar tunnistasid seda, et vallakodanik on korduvalt pöördunud vallavalitsuse poole, kuid tema murega vallavalitsus ei tegelenud ega kavatse ka tegeleda!

Nüüd siis veidi Kudre poolt tagaselja öeldud kommentaaridest, mis öeldud enese tegemata jätmise ja de facto isiklikust vimmast ärgitatud tagakiusu õigustamiseks.

Esmalt, meenutan Kudrele, et üks esimesi samme, mida vallavanem Raul Kudre astus, kui toimus valdade ühinemine, oli see, et ta tühistas Mikitamäe vallavalitsuse algatatud Käre festivaliala deitailplaneeringu. Tähelepanuväärne, et vallajuhil polnud julgust sellest isegi teisele poolele teatada. Tehti vaikselt lihtsalt ära, et saaks vaid ...

Teiseks meenutan Kudrele, kes heidab ette siin, et „pääs jõe äärde on takistatud, aiad ees“, et vallavanem Kudre koos vallasekretäriga olid need, kes koostasid vallavalitsuse teatise, millega vald ütles üles hea tahte lepingu, mille olin allkirjastanud aastaid tagasi Mikitamäe vallavalitsusega ja mis de facto pani minule kohustused ja vallal polnud mingeid kohustusi.

Selle lepingu järgi oli pääs platsile vaba ja selle korrashoiuga (niitmine, koristamine, hooldus) tegelesin mina (vald ei pidanud midagi tegema). Lepingu ütles vald ühepoolse initsiatiiviga üles, seega tekib küsimus: mida Sa, vallavanem Kudre, siin õige ajad ja tahad ja mis õigusega Sa siin midagi ette heidad?

Lisaks vajab täpsustamist ka see, et „pääs jõe äärde takistatud“. Esmalt meenutan, et tegu on eravaldusega. Märgin ka seda, et tegelikult on pääs avatud (välja arvatud kontsertide-festivalide jms ürituste ajal) ja tegelikult pole tehtud kellelegi takistusi, kes on läinud sinna jalutama.

Arvatavasti püüab vallavanem Kudre oma vastusega aga jätta muljet, et aiad on seal ebaseaduslikult ja pääs jõe äärde on takistatud ebaseaduslikult.

Lubage selgitada sellisele seadustundjale, et kallasrada on ja oli alati ses piirkonnas avatud! Lisaks, ükski seadus ja leping ei kohusta kedagi rajama mugavat ligipääsu võõrastele, eriti arvestades, kuidas Setomaa vallavalitsus on aastate koondvõttes käitunud ja mida „head“ on kõik korda saatnud nii minu persooni kui Käre küla suhtes.

Lõpetuseks siis ka nn prügist, mis pidavat põllul vedelema jne. See väide on pesuehtne laim ja vale! Kõnealuses piirkonnas olid ladustatud platsi (põllu) erinevates kohtades piirdeaiad ja piirdeaedade kile ning muu festivaliga seotud inventar.

Siinkohal tasub äramärkimist ka see, et Kudre vallavalitsus juba proovis kätt selles vallas, et andis välja vallavalitsuse korralduse aedade eramaalt maha võtmiseks, seal oleva telgi demonteerimiseks ja ka nn prügi osas. Julgeksin Kudrele meenutada, et 2019. aastal sai Setomaa vallavalitsus sellel teemal kohtus lüüa ning tema korraldus ja ka selle alusel tehtud sunnirahamäärus tühistati.

Tähelepanuväärne on seegi, et septembris 2020 pidin esitama avalduse täiturile täitemenetluste alustamiseks Setomaa valla suhtes, kes ei täitnud aasta jooksul kohtuotsust. Avalduse alusel alustas kohtutäitur Setomaa valla suhtes kaks täitemenetlust ja selle loo kirjutamise ajal (septembri viimastel päevadel – toim) need täitemenetlused veel käivad.

Kindlasti tekkis küsimus, miks ma kõigest sellest kirjutan ja mõnel asjal ka pikemalt peatun.

Teen seda, et ka kõrvalseisjad mõistaksid, mis toimub Setomaa vallas ja kuidas selle juhid tegelikult suhtuvad vallaelanikesse, kes ei kuulu nende klanni ja/või kellel on olemas oma arvamus.
Loodan, et lugejad pöörasid tähelepanu ka siin välja toodud kuupäevadele ja viidetele meediaväljaannetele.

Kas ei torka silma, et valla rahadega üllitatavas Setomaa lehes ei ole olnud sõnagi Käre küla taastamisest! Valla kodulehel ei olnud ja ei ole senini mingit teadet-uudist, et Käre küla sai oma nime tagasi.

Arvate, et see on vaid juhus? Vaadake uuesti esile toodud mittetäielikku kronoloogiat ja esitage endale veel kord küsimus, kas see on ikka juhus või hoopis Setomaa vallavalitsuse teadlik ja tahtlik tegevus!

Olen mitmel korral tõstatanud Setomaa vallavalitsuse ees küsimuse ja saatnud ka pöördumisi maanteametile, et Käre küla saaks lõpuks omanimelised sildid, kuid varsti on küla taastamisest möödas kaks aastat ja silte ikka ei ole, ja kindel seegi, et kui neid tagant ei torgi, siis silte küla ka ei saa.

Juhin siin vallasakste tähelepanu „pisiasjale“, et vallavalitsus on seatud tegelema kodanike pöördumistega ja neid lahendama. Kodanik on pöördunud korduvalt valla poole, et küla saaks siltidega tähistatud, kuid „palli põrgatatakse“, sest kodanik, va sindrinahk, on ju vallavanema vihavaenlane ja talle tuleb igal juhul kuidagi väänata-käänata.

Enne järgmiste, sedapuhku juba juriidiliste sammude astumist tõstatatud probleemi lahendamiseks juhin siin veel kord Setomaa vallavalitsuse ja vallavolikogu tähelepanu sellele, et nad ei ole täitnud oma töökohuseid ja sellisele tegevusele võivad järgneda (loe: järgnevad, kui asi ei saa korda) õiguslikud tagajärjed.

Pöördun selle kirjaga veel kord (4. mail 2020 internetis Setomaa grupis avaldatud pöördumisele vallasaksad ei reageerinud) avalikult vallavanem Raul Kudre ja volikogu esimehe Rein Järvelille poole ja küsin: kui kaua selline suhtumine valla poolt jätkub?

Millal Käre küla saab lõpuks külasildid?

IMRE TERMONEN
Käre küla elanik ja seega lihtsurelik

Toimetuselt: Imre Termonen (52) on Setomaal elav ärimees, ajakirjanik ja nii edukate kui skandaalselt toimunud või ärajäänud ürituste korraldaja. Tema pöördumine ilmub mõnevõrra toimetatud ja lühendatud kujul.

KOMMENTAAR
Setomaa vald: Termonen nõuab reeglitest kinnipidamist ja õigust, kuid ise reeglitest kinni pidada ei soovi

Imre Termonen on siiani vallaga suheldes ajanud asju kahjuks läbi konfliktide ja see pole olnud kuidagigi tulemuslik. Vald leiab, et viga pole vallavõimus.

Kõiki teemasid, mis kahjuks üleval on, pole mõtet leheveergudel käsitleda. Enamikule küsimustele on antud ametlikke selgitusi, kas siis Setomaa valla või liiklusmärkide küsimuses ka maanteeameti poolt.

Setomaa vald on Eesti kõige küladerohkem vald. Siin on 156 küla ja selge on, et kõikide nende tähistamine pole vajalik ega võimalik. Eriti kui arvestada kulu, mis märkide tootmisele läheb, ning kui õigustatud see oleks. Märke on pandud ka külakogukonna initsiatiivil ning selleks on lausa kirjutatud projekte, et saada vajaduse korral lisarahastust.

Seto jaanitulega seonduv. Termonen arvab, et see on justkui talle kuuluv ürituse nimetus ja ta protestib, miks vald annab teistele külajaanituledele avaliku ürituse luba. Treskis on tsässon ja Miikses kirik pühendatud Ristija Johannesele ning külapidu toimub seal vaatamata kõigele ja on toimunud sajandeid. Tegelikult aga pole Termonenil, nagu meediast täheldada võis, kokkuleppeid esinejatega. Sellest jääbki mulje, et ta üritab leida oma tegematajätmistele väliseid põhjendusi ja vabandusi ning vald on kõige kättesaadavam, keda patuoinaks teha.

Kõige kahetsusväärsem oli aga lugu prügistamisega seto jaanipäeva järel festivali toimumiskohal kaks aastat tagasi, kui vald tegi Termonenile ettekirjutuse.

Keskkonnainspektsioon teostas järelkontrolli Setomaa vallas Toomasmäe külas Jõeäärse kinnistul pärast ürituse toimumist. Kontrolli käigus tuvastasid inspektorid, et kinnistul on koristamata festivali Seto Jaanituli 2018 raames tekkinud jäätmed ning festivaliala piirdeaiad. Termonen aga ettekirjutust ei täitnud, vaidlustas hoopis tähitud kirja kättesaamise korda. Vallalt mõisteti tõepoolest kohtu korras sisse riigilõivu 15 eurot selle eest, et mees kirja kätte ei saanud. Ettekirjutus ei läinudki täitmisele, sest tähtaeg möödus ja kuuldavasti veel selle aasta suvel põletas ta prahi ära, mis on samuti vastuvõetamatu ja keelatud tegevus.

Termoneni tegemistega on kokku puutunud nii mõnigi lähivald ja vallaametnikud nii Räpinas kui ka Põlvas. Mõistetamatu on, et Termonen nõuab reeglitest kinnipidamist ja õigust, kuid ise reeglitest kinni pidada ei soovi. Nii võib juhtuda, et ametnik ise satub mingil otsitud põhjusel kahtlusaluseks.

Termonen on isiklikult rünnanud vallavanemat ja volikogu esimeest, kus asjaosalised mõnest asjast isegi ei tea midagi. Sama käekiri on tal olnud ka varem, Mikitamäe valla päevil. Enda korraldatud üritustel on ta vallasekretäri ja vallavanema keelu alla pannud.

INDREK SARAPUU
Setomaa vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 08/10/2020 09:58:48