Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Murdjahundid nõuavad lambakasvatajatelt lõivu

Foto: Pixabay

Valga- ja Võrumaa lambakasvatajad on karja huntide eest kaitsnud aedikuga ja võtnud suured koerad hunte hirmutama. Kuigi suuri koeri pidada on kallis lõbu, saavad tänu neile lambakasvatajad rahulikult magada. Põlvamaa Kauksi kandi hunte ei ole elektriaedikud siiski pidanud: seal on võsavillemid tänavu lõpetanud sadakonna villakandja elu.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik edastas LõunaLehele, et kui möödunud aasta samal ajal olid hundid murdnud Põlvamaal ametlikel andmetel 15 lammast, siis tänavu juba 46. Lisaks on soed tänavu põhjustanud 39 lambale vigastusi. Valgamaal on olukord vastupidine: kui mullu oli seal hundi kihvade läbi septembri keskpaigaks hukkunud 35 lammast, siis tänavu mitte ühtegi.

„Põlvamaal on kahjud võrreldes varasemaga suurenenud,” nentis Tannik. „Kuna Põlvamaal on Suurmetsa ja Miiaste küla piirkonnas toimunud tõsisemad hundirünnakud, siis sinna on keskkonnaamet varem andnud ka kaks eriluba nuhtlusisendite tabamiseks. Seni ei ole õnnestunud jahimeestel murdjaid tabada.”

Kauksi kandi hundid on näljased
Põlva jahimeeste seltsi juhatuse esimees Tiit Rammul ütles, et hunte maakonnas liigub, kuid tema pole informatsioon huntide tekitatud kahjudest saanud.

„Kaks nädalat tagasi filmis üks jahimees Põlgastes kombaini rooli tagant kahte hunti, neid on pildile saanud teisedki,” rääkis Rammul. Ta lisas, et kümme päeva tagasi liikunud neli hunti Kanepi külje all.

„Huntide arvukus maakonnas näitab, et neid on vähe kütitud,” ütles Rammul.

Kauksi kandis (sinna jääb ka ülalviidatud Miiaste – toim) on hundid võimust võtnud juba kevadest. „Meil on nendega tõsine mure, maikuust siiani on hundid kahel suuremal kasvatajal murdnud ligi sada lammast, väiksema karja pidajad ei ole murdmistest teadagi andnud,” rääkis Aavo Kungus, Kauksi jahtkonna jahimees.

Ta täpsustas, et üks lambakasvataja Suurmetsa külast on aedikule pannud kuus rida traati, neisse läheb vool võimsast generaatorist, kuid ikkagi on hundid läbi läinud. „Hundid on näljas, sest metssigu enam ei ole ja enamik kitsetalledest on juba ära söödud,” märkis Kungus. Ta lisas, et kitsi näeb veel vaid majade lähedal, kuid mitte metsas, kust hundid on nad sõna otseses mõttes välja söönud.

Mullused ilmaolud ei soosinud üldse huntide küttimist, sest kui lund ei ole, ei näe võsavillemite jälgi.

„Saime nüüd kaks eriluba huntide küttimiseks, ühe Taevaskoja sektsioonile, teise Kauksisse, ja ootame täiskuud, siis saame neile varitsusjahti teha,” kõneles Kungus ja täpsustas, et hunt tegutseb aktiivselt keskööst kella nelja-viieni ehk neli-viis tundi.

Pika staažiga jahimees Aavo Kungus sõnas, et esmatähtis on vähendada huntide populatsiooni, muidu võib asi kontrolli alt väljuda.

Hundijahti pidurdab lumepuudus
„Põlva, Valga ja Võru maakonnas on praeguseks teada kokku neli hundi pesakonda, neist üks elab osaliselt ka Tartumaal ja üks Lätis,” teatas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. „Praegu ei ole veel teada, mis printsiibi alusel tänavu hundiküttimislimiit jaotatakse ja kui suur limiit antakse. Need arutelud seisavad ees oktoobris.“

Kas võib eeldada, et huntide arvukus on kasvanud, sest lumevabadel talvedel on neid raske küttida?

„Hundi arvukus on võrreldes eelmise aastaga kindlasti suurenenud ning üks selle peamine põhjus on möödunud talve väga kehvadest lumeoludest tingitud kehv küttimisedukus,“ nentis Männil.

Koerad ja aed koos on parim kaitse huntide eest
Mats Meriste Hallimäe talu asub Karula kandis Valga vallas. Ta peab lambaid 2005. aastast ja praegu on karjas ligi 160 lammast, kellest 40 on Matsalu rahvuspargi maadel Läänemaal.

2012. aastast valvavad tema karja Karulas neli tõsist keskaasia lambakoera. „Viimase lamba murdsid hundid siin 2011. aastal, peale seda võtsin koerad, aed oli juba olemas,” rääkis Meriste. Ta lisas, et Matsalus murdis šaakal lamba kolm aastat tagasi. Selle juhtumi järel viis ta ka ema tallu Matsallu suure lambakoera.

Küsimusele, kumb kaitseb paremini, kas aedikud või koerad, vastas Meriste, et koerad ja korralikud aedikud koos. „Koerad jooksevad kogu aeg ringi ja hoiavad kõigel silma peal ning nende alt on hundil raske läbi urgitseda, kuid aedikus võib mõnest kohast hunt ikkagi läbi pääseda,” selgitas ta. Teisalt, kuplilisel maastikul, nagu Otepää ja Karula kandis, on raske teha sellist aeda, kust hunt läbi ei murraks.

Meriste märkis, et lambakoerte pidamine on siiski kulukas rõõm, sest üks 60 kilo kaaluv koer sööb päevas toitu ühe euro eest. „Ühe koera ülalpidamiseks kulub kuus poole talle raha,” tõi ta võrdluseks. Talvel, kui lambad on laudas, elab Meristel iga koer oma aedikus.

Ants Schmidti Tuuma talu on Varstu kandis Rõuge vallas. Ta on lambaid pidanud vähemalt 20 aastat. „Selle aja jooksul on ligi sada lammast läinud huntide söögiks,” ütles Schmidt. Tema põhikari on praegu 260-pealine.

Mõnda aega liikunud Varstu kandis üksik hunt, kes kolm aastat tagasi hüpanud lauda ligi pooleteise meetri kõrgusel asunud lahtisest aknast sisse „Aknalaual olid küüne jäljed näha,” märkis Schmidt ja lisas, et ühe lamba söönud kohapeal ära, tosina murdnud.

Ta oletas, et ilmselt on see üksik võsavillem oma lõpu leidnud, sest kaks viimast aastat ei ole ükski hunt tema karja tülitanud.

Tuuma talus on huntide kaitseks meetrikõrgune võrkaed, mis hunte ei peata. Jõeäärse aia teeb peremees hundikindlaks ehk asetab aia peale 20 sentimeetri kõrgusele elektrivoolu alla pandava traadi. „Kui hunt hakkab üle aia tulema, saab ta traadist nähvi ära,” märkis Schmidt. Ka aia all peab voolu all olev traat olema, lisas ta.

Tuuma talu lambad on karjamaal novembri alguseni ja peremees loodab, et ükski võsavillem karja juurde teed ei leia.

Keskkonnaagentuur: et hundid oleks söönud ja lambad terved
Keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialisti Marko Kübarsepa sõnul on huntide maikuu alguspäevil lisandunud uus järglaskond nüüdseks jõudsalt sirgunud ning jõudnud oma arengus sinnamaani, kus nende ööpäevane toiduvajadus on kasvanud üsna suureks. Samas on nad juba võimelised oma vanematele kilomeetrite viisi toiduotsinguil järgnema.

Hundikutsikate kehaline areng jätkub aga üha kiiremas tempos, novembrikuus kaaluvad needsamad noored võsavillemid sageli juba 30 kilogrammi. Kutsikate järjest suurenev söögiisu paneb järglasi kasvatavad hundivanemad sageli otsima kergemaid viise selle rahuldamiseks. Eriti puudutab see noori, alles oma esimest pesakonda kasvatavaid hundipaare, kel jahioskused veel kõige paremad ei ole. Just neil põhjustel sagenevad sügiseti huntide rünnakud kariloomadele, peamiselt lammastele.

„Keskkonnaagentuur on käesolevaks sügiseks prognoosinud hundiasurkonna arvukuse suurenemist võrreldes eelnenud aastatega. Seetõttu võivad hundikarjad ilmuda välja ka piirkondades, kus neid eelmistel aastatel ei olnud,“ ütles Kübarsepp. „Seetõttu tuleks lambakasvatajatel oma hoolealustel veelgi paremini silm peal hoida, korrastada kiskjatõrjeaiad ning võimalusel ajada lambad ööseks lauta või väiksemasse suletud öö-aedikusse hoonete vahetus läheduses. Samuti ei tohi jätta loomseid jäätmeid hundile kättesaadavasse kohta, kuna see võib neid piirkonda kinnistada.”

Hundi rünnaku korral kariloomadele tuleb võimalikult ruttu teavitada keskkonnaametit ning võtta kiiresti kasutusele meetmed oma karja tõhusamaks kaitseks.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/10/2020 10:48:11

Lisa kommentaar