Foto: LL arhiiv

Võrumaa omavalitsused kiitsid kõik heaks ühise jäätmekava. Ent mis sellest kavast reaalselt kasu on? Kas lihtsal kodanikul on näiteks selle abil tulevikus lootust kergemini majapidamises vedelevatest kaltsudest või eterniidist lahti saada?

Eelmisel nädalal teatati pidulikult, et Võru maakonna kohalike omavalitsuste volikogud kiitsid heaks ühise jäätmekava aastateks 2020‒2025. „Vastu võetud ühise jäätmekava eesmärk on jäätmehoolduse arendamine Võru maakonna omavalitsustes aastani 2025, järgides keskkonnasäästlikku jäätmekäitlust, jäätmetekke vähendamist, optimaalset sorteerimist, jäätmete taaskasutust ning keskkonnateadlikkust,” öeldi vastavas teates.

Jäätmekava ajakohastamine on muu hulgas vajalik haldusreformist tulenenud omavalitsuste ja maakonnapiiride muutuse tõttu. Esitatud on värskemad andmed tekkivate jäätmete koguste ja koostise kohta, antud asjakohane ülevaade jäätmekäitluskohtade ja jääkreostusobjektide kohta, täiendatud ja ajakohastatud on peatükke, mis puudutavad probleeme jäätmehoolduses, rahastamist, jäätmehoolduse ja jäätmerajatiste taristu arengut, tehnoloogiaid, taaskasutamist, kaasnevaid keskkonnariske ja korraldatud jäätmevedu.

„Uuendatud jäätmekava vaatleb maakonna jäätmealast hetkeolukorda 2018. aasta seisuga, hindab eelmises jäätmekavas püstitatud ülesannete täitmist ning seab põhiarengusuunad aastani 2025,” lisati teates.

Kava seab eesmärgid
See kõik kõlab väga kenasti, aga kuidas võiks see kõlada inimkeeli – ja mida on lihtsal inimesel sellest kavast kasu?

„Eesmärk on tagada maakonna elanikkonnale ning ettevõtetele ja organisatsioonidele võimalused jäätmete mugavaks üleandmiseks, parimad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja ohtlike jäätmete üleandmiseks, vähendada jäätmeteket ja suurendada taaskasutust ning tõsta keskkonnateadlikkust,” selgitas Võrumaa arenduskeskuse arendusnõunik Aivar Nigol.

Tema sõnul on jäätmekava omavalitsuse kohustuslik dokument, mille eesmärk on suunata jäätmehoolduse arenguid. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Kuna eelmine kava on lõppemas, siis tuli koostada uus. Omavalitsused leppisid kokku, et kava tehakse Võrumaa linnadele-valdadele ühiselt ja olemasoleva ajakohastamise teel.

„Uus ühine jäätmekava hõlmab kogu Võru maakonda ning kajastab maakonna kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse korraldamist, sh püstitab eesmärgid jäätmehoolduse süsteemi korrastamiseks, taristu arendamiseks ja haldamiseks ning järelevalve ja jäätmehoolduse suunamiseks,” sõnas Nigol.

Konkreetsete meetmete ja kodanikule tekkiva kasu kohta ütles Nigol, et tegevuskavas on toodud välja vastavad ülesanded, muu hulgas jäätmete taaskasutus. Kavas öeldakse muu seas, et ka väikeelamute piirkondades tuleb laiendada paberi üleandmise võimalusi, elektroonikajäätmete kogumise ringe tuleb jätkata, vähemalt kord aastas tuleb korraldada ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisringe, jäätmejaamad peavad olema piisavalt pikalt avatud ja nende tehnilist poolt tuleb täiustada. Veel leitakse kavas, et toidujäätmeid tuleks hakata teistest eraldi koguma, eramajade puhul peaks rakendama n-ö ettemakstud kilekoti teenust ja ehitusjäätmete ladestamiseks ja taaskasutamiseks on vaja vastavat käitluskohta.

„Rõivaste üleandmiseks on võimalused ka taaskasutusorganisatsioonide juures, eterniidi üleandmiseks on omavalitsustel kava jätkata kogumiskampaaniaid,” ütles arendusjuht konkreetselt selle loo põhiküsimuse kohta.

Raamid ja soovitused
LõunaLeht palus ka Rõuge valla keskkonnaspetsialistil Reet Rannikul lihtsas keeles öelda, mida see ühise jäätmekava vastuvõtmine tavakodanike jaoks tähendab ja mis sellest kasu on.

„Jäätmekava on tulevikku vaatav arengudokument, see annab kohalikele omavalitsustele üldised raamid ja soovitused jäätmehoolduse arendamiseks,” selgitas ta. „Lisaks eesmärkidele on seal kirjas ka tegevuskava seatud sihtide saavutamiseks. Omavalitsus võtab maakondliku jäätmekava aluseks oma jäätmemajanduse planeerimisel, selle arendamiseks vajalike toetuste küsimisel ja jäätmehoolduseeskirja koostamisel. Kui jäätmekava seab sihid ja soovitused, siis jäätmehoolduseeskirjaga seab iga omavalitsus nõuded jäätmekäitluse korraldamiseks oma territooriumil. Omavalitsuse eeskirjas sätestatud nõuded ei ole üksnes soovituslikud, vaid nende täitmine on kohustuslik.”

„Kava vastuvõtmine ei mõjuta spetsiifiliselt tavakodanikke,” sõnas Võru valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo. „Kava ei kohusta ega käsi midagi lisaks juba seaduses reguleeritule tegema. Küll aga annab kava võimaluse projektide taotlemiseks, millega luuakse näiteks vallaelanikele paremaid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks. Olgu selleks siis tasuta ohtlike jäätmete kogumise ring, jäätmejaamade arendamine jne.”

Kaval on Tanilsoo sõnul kaks head tulemit: esiteks on see hea keskkonnahariduslik dokument, mis annab ülevaate Võru maakonnas toimunud arengutest ja tegevusvõimalustest, teiseks loob aga võimalused tulevikuarenguteks.

„Kinnitatud kava kehtivusperioodi läbivaks võtmesõnaks on jäätmete liigiti kogumine,” lisas Võru valla keskkonnaspetsialist. „Paremate võimaluste loomine nii üleandmiseks kui ka taaskasutamiseks. Ilma kehtiva kavata selle aasta mahus vana eterniidi kogumise ringe maakonnas ei tuleks.“

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/10/2020 10:25:20