Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Suitsetamine – kas hobi või halb harjumus?

Foto: Pexels

Alates 2000. aastast tähistatakse igal aastal septembrikuu viimasel pühapäeval maailma südamepäeva. Sellel päeval tasuks mõelda sellele, mida igapäevane suitsetamine südamele kaasa toob.

Tervise Arengu Instituudi (2018) läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et:
* Eestis on 355 000 igapäevasuitsetajat.
* Tubakatarbimisest tingitud haigustesse sureb Eestis igal aastal 3000 inimest, see on viiendik kõigist surmajuhtudest ehk kümme kalmu päevas.
* Arvestuslikult suitsetab maailmas iga kolmas üle 15-aastane.
* Maailma terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel on tubakas seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr 1. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas ja arvatakse, et 2020 ehk tänavu sureb juba 10 miljonit inimest aastas.
* Tubakasuitsus on lisaks imeväikesele kogusele nikotiinile 4000 mürgist ühendit.
* Suitsetajate eluiga on 7-14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel.
* Peres, kus keegi pereliikmetest suitsetab, on teised pereliikmed passiivsed suitsetajad. Passiivne suitsetamine rikub laste ja teiste mittesuitsetajate tervist.
* Suitsukonide (mis on igavesed) mahaviskamine reostab lifte, haljasalasid, tänavai,d kust nad satuvad veekogudesse.

Tubakatoodete tarbimine on muutunud kogu maailmas globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks, ohustades inimeste tervist ja pidurdades riigi majandusarengut.

Tubaka tervistkahjustav toime tehti kindlaks üle 40 aasta tagasi.

Kuna see ei pruugi avalduda kohe ja mitte igaühel, siis on vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad:
* Tubakas sisaldab sõltuvusttekitavat ainet – nikotiini.
* Kasum tubakataimest ühel hektaril on võrreldamatult suurem teistest põllumajandussaadustest.

Kõige rängemad suitsetamisega seotud haigused on vähkkasvajad ja vereringe-elundite haigused.
Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajatel oluliselt suurem kui mittesuitsetajatel. Kõige suuremat ohtu kujutab kopsuvähk, mis võib esineda 80%-l suitsetajatest, südamevereringe haigusi on kuni 20%-l suitsetajatest. On kindlaks tehtud, et 40-ndates eluaastates on suitsetajal neli-viis korda suurem oht haigestuda südamehaigustesse kui teistel.

Suitsetajal toimuvad ka muutused suguelus ja viljakuses. Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ja rinnaga toitmise ajal, sest ema vere ja rinnapiima kaudu satuvad kahjulikud ained ka lootele.

Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid, kokku üle 4000 erineva keemilise ühendi.

Neist üle 40 on tõestatult vähkitekitavad, nagu benseen, nikkel, formaldehüüd, formaliin, atsetoon, vesiniktsüaniid, ammoniaak ja paljud teised ained, mille õige koht oleks surnupealuu ja kahe ristatud säärekondiga tähistatud laborikapis.

Tubaka põlemisel moodustuvad keemilised ühendid, mis ärritavad nahka ja limaskesta ning satuvad ka kõikidesse teistesse elunditesse peale kopsude, nagu neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse. Suitsetajatel on pidevalt A-, B- ja C-vitamiini puudus.

COVID-19 pandeemia arenedes on aina enam teaduslikke tõendeid selle kohta, et suitsetamine on seotud COVID-19 raskema kulgemise ja suurema suremusega

Alates 2005 aastast on tervisedenduslikud haiglad üle maailma asunud tõsisesse võitlusse suitsetamisega.

On antud välja rida seadusi, Eestis on tubakaseadus, mida on täiendatud ja milles määratletakse ära suitsemisega seonduv.

Kõikides haiglates üle Eesti on avatud suitsetamisest loobumise kabinetid, kus töötavad arstid ja õed. Vastuvõtt on soovijale tasuta.

Nõustajana võin rõõmuga tõdeda, et viimasel ajal on abi saamiseks pöördunud üha rohkem noori inimesi (eriti noormehi), kes on aru saanud mõttetult kulutatavast rahast või kellel on tekkinud mingid terviseprobleemid.

 

 

 

Autor: VEEVI HÕRAK, Lõuna-Eesti Haigla AS õde, tubakast loobumise nõustaja
Viimati muudetud: 01/10/2020 09:22:06

Lisa kommentaar